[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aateline ‹-se 5› ‹adj›

1. aatest, aadetest innustunud, neile andunud, aatlev. Aateline inimene. Noorsugu on ikka aateline olnud. Üks tema aatelisemaid sõpru.
2. aadetel põhinev, neist tulenev, nendega seotud (mõnikord materiaalse, praktilise vastandina). Neil on aatelisi lahkarvamusi. *Veel ei olnud vanadus ja tüdimus tema aatelist õhinat suutnud summutada. E. Vilde.

abstraktne ‹-se 2› ‹adj›

1. abstraheerides loodud, mõtteline; abstraktsioonidel põhinev, neid kasutav; ant. konkreetne. Abstraktsed mõisted. Abstraktne mõtlemine. Abstraktne teooria, arutlus, esitus, ainekäsitlus. Selline abstraktne targutus ei vii kuhugi. Vaidlused läksid üha abstraktsemaks. Abstraktne luule. Abstraktne kunst 'abstraktsionism'.
2. keel abstraktsust, mittekonkreetsust väljendav. us-lõpulised abstraktsed substantiivid, nagu „headus”, „kurjus”.

adaptiivne ‹-se 2› ‹adj›
kohandamisel v. kohanemisel põhinev. Adaptiivne käitumine, õppimine. Adaptiivne immuunsus. Uuel autol on adaptiivsed esituled.

aero|dünaamiline
aerodünaamikasse kuuluv, selle seadusi järgiv, neist seadustest tulenev v. nende rakendamisel põhinev jne. Aerodünaamiline takistus, suusahüppestiil. Maale naasva kosmoselaeva aerodünaamiline pidurdus. Lennuki aerodünaamilised omadused. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool (näit. lennukimudelite katsetamisel), tuulekanal.

agro|tehniline
põll agrotehnikaalane, agrotehnikal põhinev. Agrotehnilised võtted, uuendused.

aineline ‹-se 5› ‹adj›

1. varanduslik, majanduslik, materiaalne. Ainelised võimalused. Rahva aineline elujärg. Ühingu aineline olukord halvenes. Sai vanematelt ainelist toetust, abi. Torm tekitas suurt ainelist kahju. Ainelistest raskustest üle saama. Aineline kultuur 'inimtööga loodud v. oluliselt ümberkujundatud esemed'.
2. ainest (1. täh.) koosnev, materiaalne, reaalselt eksisteeriv. Unelmate maailmast ainelisse maailma laskuma. *Selles [= Taj Mahalis] on midagi üliõhulist ja ebareaalset, kuid ühtlasi ka midagi ainelist, tõepoolest olemasolevat. A. Kaal.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. ainet v. teemat käsitlev, neil põhinev. Aino Kalda Eesti ajaloo ainelised jutustused. Tänapäeva külaelu aineline operett.
▷ Liitsõnad: ajaloo|aineline, küla|aineline, mineviku|aineline, muinasjutu|aineline, noorsoo|aineline, sõja|aineline, tänapäevaaineline.

aistiline ‹-se 5› ‹adj›
aistingu(te)ga seoses olev, aistingu(te)l põhinev, meeleline, sensuaalne. Aistiline nauding. *.. suu väike ning maitsmishimuline, lõuajoon eksimatult aistiline. F. Tuglas (tlk).

ajurve(e)da ‹6› ‹s›
vanadel india kirjutistel põhinev alternatiivmeditsiini liik. Ajurveda toitumine, massaaž. Ajurveda järgi on tervise põhialuseks vaimne tasakaal.

aksiomaatiline ‹-se 5› ‹adj›
iseenesest, aksioomina selge; aksiomaatikal põhinev, sellest tulenev. Aksiomaatilised tõed. Aksiomaatiline teooria.

aksonomeetria ‹1› ‹s›
mat kujutise konstrueerimine eseme punktide koordinaatide järgi; sellel põhinev kujutise ilmekust taotlev kujutamismeetod

alaväärsus|kompleks
psühh alaväärsustundel põhinev kompleks. Alaväärsuskompleksi all kannatama. Noormees põeb alaväärsuskompleksi, tal on alaväärsuskompleks.

allegooriline ‹-se 5› ‹adj›
allegooriat sisaldav, sellel põhinev, sellele üles ehitatud, mõistukõneline. Allegooriline jutustus, luuletus, poeem. Viiralt on kasutanud tihti allegoorilist vormi.

allotroopne ‹-se 2› ‹adj›
allotroopiast tulenev, sellel põhinev. Teemant ja grafiit on süsiniku allotroopsed modifikatsioonid.

allvee|sport
vee all orienteerumisel v. distantsi läbimise kiirusel põhinev spordiala

alternatiiv|haridus
traditsioonilisest erineval hariduskontseptsioonil põhinev haridus (näit. Waldorfi koolis)

altruistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
isiklikke huvisid ohverdav, omakasupüüdmatu, altruismist lähtuv, sellel põhinev; ant. egoistlik. Altruistlik eneseohverdus, teguviis. Altruistlik inimene.

analoogiline ‹-se 5› ‹adj›

1. millegagi samalaadne, sarnane, olulistes tunnustes kooskõlas olev. Analoogilised nähtused, tingimused. Sellega analoogilist juhtumit pole ette tulnud. Analoogilisi näiteid võiks tuua teisigi. Olukord on eelmisega analoogiline.
2. keel analoogial põhinev; analoogia alusel kujunenud. Analoogiline muutus, sõnavorm.
3. biol eri algupära, kuid sama funktsiooniga. Kukerpuu astel (muundunud leht) ja viirpuu astel (muundunud võsu) on analoogilised organid.

ansambli|teater
teater ansamblimängul põhinev teater. „Vanemuine” kui tüüpiline ansambliteater.

aposterioorne ‹-se 2› ‹adj›
filos kogemusel põhinev; ant. aprioorne. Aposterioorne tunnetus.

arheoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v. uuriv, sellel põhinev jne. Arheoloogilised kaevamised, leiud. Arheoloogilised kultuurid.

aristokraatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. aristokraatiasse v. aristokraatidele kuuluv; aristokraatia võimul põhinev, seda pooldav v. toetav. Vana aristokraatlik suguvõsa. Aristokraatlik riik, ühiskond, valitsusvorm.
2. aristokraatiale v. aristokraadile omane; suursugune, uhke. Aristokraatlik käitumine, hoiak, poos. Aristokraatlik vana professor. Pariisi kõige aristokraatlikum linnaosa.

aritmeetiline ‹-se 5› ‹adj›
aritmeetikaga seotud, sellel põhinev, selle seadustest tulenev jne., aritmeetika-. Aritmeetiline tehe, viga. Aritmeetiline jada 'järjestikuste väärtuste jada, kus kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne'. Aritmeetiline keskmine 'väärtuste summa jagatis väärtuste üldarvuga'.

arukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. selge, terase aruga, avara v. kaine mõistusega, taibukas, intelligentne. Arukas inimene, õpilane. Ta oli küla arukamaid mehi. Nii teevad ju kõik arukad inimesed. Arukas nägu, ilme. Koer on küllaltki arukas olend. *Sa oled ju arukas tüdruk ja mõistad, et minul, nagu ma olen, pole sind kuhugi panna .. A. H. Tammsaare.
2. aru eeldav, arul põhinev; mõistlik, otstarbekas. Arukas tegu, käitumine, jutt, vastus. Arukas järeldus. Arukam on vist puhkuse ajaks maale sõita. *Laevaretked Läänemere pärapõhja püsivad aruka tõenäosuse piirides. L. Meri.

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

arvestuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. arvestusega (hrl. 1. täh.) seotud, arvestusse kuuluv v. minev, arvestus-. Esimene on proovihüpe, teine juba arvestuslik. Arvestuslik hindamine ped hinnangu andmine tervikliku aineosa omandamisele.
2. kalkulatsioonil, arvutlusel põhinev. Arvestuslik kasum. Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

arvutuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
arvutus(t)el põhinev v. arvutus(t)el aluseks võetav, arvutus-. Mootori laagrite arvutuslik tööiga.

assotsiatiivne ‹-se 2› ‹adj›
hrl psühh assotsiatsioonidel põhinev. Assotsiatiivsed seosed. Assotsiatiivne luule.

atavistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
biol atavismina esinev, atavismil põhinev. Atavistlik nähtus, tunnus.

autentne ‹-se 2› ‹adj›
ehtne, täiesti usaldatav; algallikail põhinev. Autentne uurimismaterjal, ainestik, rahvalaul. Autentsed andmed. Dokument on autentne. Autentne tekst jur tekst, mida variantide ja teisendite seast tuleb algseks ja õigeks lugeda.

autoritaarne ‹-se 2› ‹adj›
autoriteedile v. võimule pimesi alistumist nõudev, nende pimedal tunnustamisel põhinev. Autoritaarne riik, kord, süsteem, režiim. Autoritaarne mõtlemisviis.

autosugestiivne ‹-se 2› ‹adj›
autosugestioonil põhinev, autosugestioonist tingitud. Autosugestiivne uni.

bailatino [-tii-] ‹6› ‹s›
ladinaameerika tantsudel põhinev treeningustiil, mis arendab kehatunnetust ja annab üldkehalist koormust

baromeetriline ‹-se 5› ‹adj›
baromeetri abil mõõdetav v. määratav. Baromeetriline kõrgusmõõtur 'õhurõhu mõõtmisel põhinev kõrgusmõõtur'.

beetatron ‹-i, -i 10› ‹s›
füüs teat. elektromagnetilisel induktsioonil põhinev elektronide kiirendi

biomeetriline ‹-se 5› ‹adj›
biomeetrial põhinev. Biomeetriline pass 'inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm.) sisaldav isikudokument'. Biomeetriline lukk, mälupulk. Biomeetriline identifitseerimine.

bio|tehnoloogia
biol organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia ainete bioloogiliseks saamiseks tehistingimustes. Molekulaargeneetiline biotehnoloogia. Biotehnoloogia abil saadud toiduained, kehahooldustooted, ravimid.

dalton|plaan
ped 1920-ndail aastail levinud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis

deduktiivne ‹-se 2› ‹adj›
deduktsioonil põhinev. Deduktiivne järeldus, meetod.

dendro|kronoloogia
puude aastarõngaste uurimisel põhinev meetod varematest aegadest pärinevate puidujäänuste dateerimiseks. Dendroloogia aitas määrata indiaani kultuuride vanust.

dialektiline ‹-se 5› ‹adj›
dialektikal põhinev, sellest lähtuv. Dialektiline meetod. Dialektiline loogika. Dialektiline vastuolu. Autori järgmistes teostes on käsitlus dialektilisem.

dialüütiline ‹-se 5› ‹adj›
dialüüsil põhinev, sellega seotud

dieetiline ‹-se 5› ‹adj›
dieedil põhinev, sellega seotud; ravitoitlustuse nõuetele vastav. Dieetiline toidukord. Toiduaine dieetiline väärtus.

dielektriline ‹-se 5› ‹adj›
el väga väikese elektrijuhtivusega (praktiliselt: elektrit mittejuhtiv); dielektrikutega seotud, nende omadustel põhinev

digitaal|raadio
digitaalsignaali kasutamisel põhinev ringhääling; vastav raadiovastuvõtja

digitaal|televisioon
digitaalsignaali kasutamisel põhinev televisioon, digitelevisioon. Digitaaltelevisioon pakub paremat heli- ja pildikvaliteeti kui analoogtelevisioon.

diksiländ ‹-i 21› ‹s›
muus neegrite mängulaadi imiteering valgete muusikute poolt, varaseim džässistiil; kollektiivsel improvisatsioonil põhinev traditsiooniline džäss. Orkester mängib diksiländi.

disain ‹-i 21› ‹s›
kunst teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine, kujustus; tootekujunduskunst. Õpib kunstiülikoolis disaini.

disko ‹6› ‹s›

1. meelelahutusüritus, kus hrl. kuulatakse salvestatud muusikat v. tantsitakse selle saatel. Noored käivad diskodel tantsimas.
2. soulmuusikal põhinev monotoonse rütmiga muusika. Tüdrukud kuulavad põhiliselt diskot.

diskursiivne ‹-se 2› ‹adj›
loogikal põhinev, järelduslik. Diskursiivne mõtlemine.

dogmaatiline ‹-se 5› ‹adj›
dogma(de)l põhinev; kitsarinnaline. Dogmaatiline suhtumine, targutamine. Dogmaatilised vaated, seisukohad.