[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pää ‹interj›

1. nõutust, teadmatust osutav hüüatus. *Mis sa tühjadest kiidad, küsi neilt meie-risti-õpetust või kirikulaulu, siis kohe – pää! P. Rummo.
2. ootamatust, pettumust, ka võidu- v. kahjurõõmu väljendav hüüatus. *Mehed üldse ei mõista midagi. Ainult meelitada, lootust anda, uskuma panna ja siis pää! muud ei midagi. A. H. Tammsaare. *„Pää! Kas said!” tehti Grünbaumi poole võidurõõmus lõust. R. Männis.

pää ‹illat päässe e. pähe 15› ‹s›
pea. *Ussaias traavib sälg, hirnub ja silmad säravad pääs.. K. Ader.