[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päike(ne) ‹päikese e. päikse, päikest, päikesesse e. päikesse e. päiksesse, päikeste, päikesi e. päikseid e. päikeseid, päikestesse e. päikseisse e. päikesisse e. päikeseisse 5 või 4› ‹s›

1. Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid. a. (tavalises tekstis üldnimena). Hele, kuldne, särav päike. Kevadine, talvine päike. Päikese kollane kera. Päikese soojus, valgus. Päikese kullased kiired. Päikese tõus, loojaminek. Päike tõuseb, paistab, loojub. Kevadel käib päike kõrgelt. Päike on juba suures kõrges, kõrgel (taevas), keskhommikus. Päike vajus madalale, silmapiirile, merre, metsa taha. Päike hakkas juba madalamale veerema. Vihm läks üle ja päike tuli välja. Päike läks, kadus pilve taha. Päike särab, lõõmab, lõõskab, leegitseb. Hindas pilguga päikese kõrgust. Vastu päikest olevatel 'päikesepoolsetel' nõlvadel on lumi juba sulanud. Perenaine tõusis koos päikesega 'päikesetõusul', enne päikest. Poissmeeste päike nlj kuu. Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ei ole midagi uut päikese all '(maa)ilmas'. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest.. L. Kibuvits. | piltl. Elutõe, armastuse päike. Temas oli, tema silmis säras päike. *„Ausalt öelda, teie päike on looja läinud,” lausus Saatlev nüüd päris kurjalt. P. Kuusberg. b. ‹suure algustähega› astr. Päikese atmosfäär, pind, mass, läbimõõt, pöörlemisperiood, spekter. Päikese aktiivsus. Päikese kaugus Maast. Päikese kroon 'Päikese atmosfääri välimine, väga hõre ala'. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese.
▷ Liitsõnad: aprilli|päike(ne), augusti|päike(ne), hommiku|päike(ne), juuni|päike(ne), juuli|päike(ne), keskpäeva|päike(ne), kesköö|päike(ne), kevad|päike(ne), loojangu|päike(ne), lõuna|päike(ne), märtsi|päike(ne), põua|päike(ne), pärastlõuna|päike(ne), suve|päike(ne), sügis|päike(ne), õhtupäike; kõrgustiku|päike(ne), mäestiku|päike(ne), mägi|päike(ne), troopikapäike; kõrvalpäike; vabadus|päike(ne), õnnepäike.
2. (teiste kinnistähtede kohta). Iga täht on kauge päike. *On .. päikesi, mis on meie omast 900 miljonit korda heledamad. F. Tuglas.
3. päikesepaiste. Tuba, õu on päikest täis. Päikeses sätendav, sillerdav, kilgendav meri. Õhk väreles päikeses. Laotas räimed päikese kätte kuivama. End päikese käes soojendama. Mees oli palju päikest saanud, päikesest pruun. Päike kõrvetas villid selga. Sügisene päike ei hakka enam peale 'ei mõju enam nahale pruunistavalt'. Päikest võtma 'päevitama'. *See nukrus sarnanes jürikuuga, mis toob läbisegi päikest, lumelobjakat ja vihma. L. Promet.
4. piltl (südant soojendava v. särava, sellisena tähelepanu keskpunktis oleva inimese kohta). Minu vanaduspäevade päike on mu lapselaps. Ta oli terve seltskonna päike. *.. siis ei pääsenud keegi mööda Milly Saalemist, kes polnud enam tõusev täht, vaid päike. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: elupäike.