[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päevik ‹-u 2› ‹s›

1. raamat, vihik vms., kuhu tehakse vahetuid (dateeritud) ülestähendusi oma elusündmuste ja läbielatu kohta, päevaraamat. Päevikut pidama, kirjutama. Trükist ilmusid Aino Kalda päevikud. Kirjutas igal õhtul midagi päevikusse. Leidsin ta päevikust huvitavaid fakte.
▷ Liitsõnad: matka|päevik, mõtte|päevik, reisi|päevik, rännu|päevik, veebipäevik.
2. kindlavormiline (lahterdatud lehtedega) raamat, kuhu järjekindlalt kantakse tööülesanded, vaatlusandmed, õpilaste hinded vms. Teadusliku ekspeditsiooni päevik. Mesila päevik. Poiss sai päevikusse märkuse. Õpetaja tuli tundi, päevik kaenlas.
▷ Liitsõnad: kalender|päevik, klassi|päevik, laeva|päevik, lüpsi|päevik, treeningu|päevik, töö|päevik, vaatlus|päevik, väli|päevik, õpilaspäevik.