[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ažuur ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. illatiivis v. inessiivis› maj arvestuse seisund, kus sissekanded on tehtud jooksvalt igal päeval. Kirjendid, arvestuskaardid on ažuuris, ažuuri viidud. | kõnek. Kõik on ažuuris 'korras, tipp-topp'.

briis ‹-i 21› ‹s›

1. meteor päeval merelt (v. suurelt järvelt) maale, öösel maalt veekogule puhuv rannikutuul
▷ Liitsõnad: maa|briis, merebriis.
2. kerge kuni hoogus tuul merel. Kerge, paras, värske briis. *Tuul oli vaibunud nõrgaks briisiks. H. Sergo.

eile ‹adv›
a. käesolevale päevale, tänasele päevale eelnenud päeval. Eile hommikul, õhtul. Eile oli külm ilm. Käisin eile teatris. Sa oled kaval, aga ega minagi ole eile sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. b. lähemas minevikus. *See, mis aastakümneid või ka veel eile rahuldas, ei ole hea täna ega vasta võib-olla hoopiski homsele. R. Üksvärav. c. ‹substantiivilaadselt› eilne päev; minevik. *Ent mõned uut veel vähem tajuvad, / neil kogu elu täidab eile. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: tuna|eile, üleeile.

eilne ‹-se 2›

1. ‹adj›. a. tänasele päevale eelnenud; tänasele päevale eelnenud päeval olnud, toimunud, tekkinud jne. Eilne päev, öö. Eilne koosolek, pidu. Eilne ajaleht. Eilne marjulkäik. Lõunaks soojenda eilset suppi! || piltl kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne, nagu eile sündinud. *Ma ei lase ennast tolaks teha, ega ma eilne ole! A. Liives. b. lähemas minevikus olnud, hiljutine. Nüüdisklassika on eilne uudiskirjandus. *Eilne tarkus – tänane rutiin. R. Rimmel. *Teil kui eilsel madrusel on võib-olla raske laevajuhi osasse sisse elada .. H. Sergo. c. minevikus olnud, minevikku kuuluv, endine. Eilsed tõed, arusaamad on aegunud. Meie eilne ja tänane elu. *Tänast ei oleks, kui elaks me eilse kultuurita. U. Laht.
▷ Liitsõnad: tuna|eilne, üleeilne.
2. ‹s›. a. tänasele eelnenud päev. Eilsest peale olen tööl. Ootan sind eilsest saadik. Töö pidi juba eilseks valmis olema. Eilsega võrreldes on täna olnud edukas päev. b. minevik, möödunu. Elab oma arusaamadega eilses. Eilse vigadest tuleb õppida. *Oma esimese valikkoguga „Kolmnurk” tõmbas kirjanik selge vahejoone loomingulise eilse ja homse vahele .. H. Peep.

hemeraloopia ‹1› ‹s›
med halb nägemine päeval vrd nüktaloopia

hetke|kurss
maj kurss, millega mingil päeval valuutat ostetakse ja müüakse

homme ‹adv›
a. käesolevale, tänasele päevale järgneval päeval. Homme on neljapäev. Tule homme hommikul, õhtul jälle. Homme sõidame linna. Homme ka veel päev. Täna nii, homme naa. Laisa tööpäev ikka homme. Mis täna tehtud, see homme hooleta. b. lähemas tulevikus. Täna-homme, homme-ülehomme seda metsa veel maha ei võeta. *Jüri ja Elts ei ole ju säärased täna tulijad, homme minejad, nagu neid harilikult aastaks või paariks peatub talude saunakambreis. M. Raud. c. ‹substantiivilaadselt› homne päev; lähem tulevik. Ärkad ja näed, et homme on käes. Homme on tänasest targem.
▷ Liitsõnad: tuna|homme, ülehomme.

hommepäev ‹adv›
kohe homme, otsekohe homsel päeval. Ma räägin temaga hommepäev. Mine hommepäev arsti juurde! Võid minna, kas või hommepäev! *Mul on hommepäev tuhat rubla tarvis.. A. Kitzberg.

lesila ‹1› ‹s›
loivaliste mereloomade (püsiv) koondumispaik, kuhu nad tulevad (merest) päeval magama, lamama ning sigima. Kotikute lesilad.

mardi|hani
mardiõhtul v. -päeval söödav hanepraad

mängu|vaba
(võistkonna v. võistleja kohta, kel teat. päeval v. ajal ei ole mängu, võistlust). Meie naiskond on täna, järgmised kaks päeva mänguvaba. Homme on tal, teatris mänguvaba päev.

nahk|hiir [-e]
väike käsitiivaline imetaja, kes päeval magab pea alaspidi rippudes, öösel aga püüab lennunahkade abil lennates toitu
▷ Liitsõnad: kääbus-|nahkhiir, pargi-|nahkhiir, põhja-nahkhiir.

päeva ‹adv›
kõnek päevaajal, päeval. *Päeva oli kuidas ta'nd oli, aga öösel jäi mulje, et majas kolab ringi mingi vaim.. E. Nukk.

päeva|koer
zool kirju ööliblikas, kelle röövik tegutseb päeval rohttaimedel ja põõsastel (Arctia, hrl. Arctia caja). Harilik päevakoer. || kõnek selle liblika kirev karvane röövik. Üle teeraja roomas ilus kirju päevakoer. Laisk nagu päevakoer. Lesib nagu päevakoer päikese käes.

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane

püha|päev
nädala viimane (v. esimene) päev. Pühapäeva pidama, pühitsema 'sel päeval mitte tööd tegema'. Oli ilus suvine pühapäev. Mineval, tuleval, eeloleval pühapäeval. Pühapäeva hommikul saab kauem magada. Veetis pühapäevad oma lastega. Pühapäeval läheme külla, tulevad külalised. Kibedal tööajal tuli ka pühapäev tööpäevaks võtta. Pühapäev oli hingamispäev. Verine pühapäev aj 9. jaanuar 1905, mil tsaarivalitsuse käsul tulistati tööliste rahulikku meeleavaldust Peterburis. Iga päev ei ole pühapäev. *.. ega meil siin põle pühapäevi ja nädalalõppu nagu teil seal linnas. Üks töö ja talitus alati. R. Sirge.

skp.
selle kuu päeval

sünnipäeva|laps [-e]
isik sel päeval, kui tal on sünnipäev (2. täh.) Joodi, tõsteti klaase sünnipäevalapse terviseks. Sünnipäevalapsele lauldi „Ta elagu!” Hommikul käidi sünnipäevalast üles laulmas.

taevaminemis|püha
kirikl kevadine kirikupüha Kristuse taevamineku mälestuseks (40. päeval pärast ülestõusmispüha), (suur) ristipäev

tähtpäeva|leping
maj leping tarbekauba v. väärtpaberite ostuks v. müügiks lepingu sõlmimisel kindlaks määratud hinnaga kindlaksmääratud päeval tulevikus, forward-leping

tähtpäeva|tehing
maj tehing kauba v. väärtpaberi ostmiseks kokkulepitud päeval tulevikus lepingu sõlmimisel kehtiva hinnaga, futuur, forward-tehing

täna ‹adv›
käesoleval päeval. Eile olime sõbrad, täna enam mitte. Mõtleb täna nii, homme naa. Eksam on täna nädala pärast. Täna hommikul, õhtul. Ta ei ole täna sündinud 'ei ole kogemusteta, lihtsameelne'. Läheksin siit kas või täna päev 'kohe, veel täna' minema. || praegusajal, tänapäeval. Kalevipojaga seotud paiku tuntakse veel tänagi. || ‹substantiivilaadselt› tänane päev. *.. polnud eilset ega homset, oli üksnes üks täideläinud täna. H. Saari (tlk).

öö|päevane

1. ööpäeva jooksul ilmnenud, kogunenud, saadud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine, vaheldumine. Nuumsigade ööpäevane juurdekasv. Ööpäevane läbisõit, liiklussagedus, vooluhulk. Ööpäevane energia-, kalorikulu. Ööpäevane vedelikuvajadus. Vitamiinide soovitatav ööpäevane kogus. Ööpäevane annus. Hobuse ööpäevane söödanorm.
2. kogu ööpäeva jooksul, nii öösel kui päeval töötav, toimiv, tegutsev jne., ööpäevaringne. Ööpäevane valve, kaitse, teenindus, hooldus. Ööpäevane maanteeabi.
3. ööpäeva kestev. Ööpäevane teekond. Maa pöörleb ümber oma telje ööpäevase perioodiga. Ööpäevane viivitus.
4. ööpäev vana. Ööpäevane tall, vasikas, tibu.

ükspäev ‹adv›
kõnek ükskord, ühel päeval millalgi. a. (minevikus). Ükspäev tuli külavanem mingi korraldusega meile. Allan käis sind ükspäev otsimas. Helistasin ükspäev tädile, et kuulda, kuidas ta elab. Sellest räägiti alles ükspäev raadios. Lõuna-Eestis olevat juba ükspäev äikest olnud. b. (tulevikus). Lähme ükspäev kalale! Tule ükspäev mind vaatama! Kui ta ükspäev koju tuleb, on ta rikas mees.

üle|eile ‹adv›
eilsele eelnenud päeval, tunaeile. See juhtus üleeile õhtul. Alles üleeile sai nuga teritatud ja juba nüri. Sa pidid ju üleeile tulema. Sama tööd tehti nii üleeile, eile kui täna.
▷ Liitsõnad: üleüleeile.

üle|homme ‹adv›
homsele järgneval päeval, tunahomme. Ülehomme hommikul, õhtul. Puhkus lõpeb ülehomme. Ülehomme tuleb mu vend linna. Sa pead seda tegema kohe, mitte homme või ülehomme.
▷ Liitsõnad: üleülehomme.

üleöö|turg
maj pankadevaheline laenuturg, kus laenatud raha makstakse tagasi järgmisel päeval

üle|ülehomme
ülehomsele järgneval päeval. Me sõidame ära kas homme, ülehomme või hiljemalt üleülehomme.

üliõpilas|päevad pl

1. üliõpilasaastad. Üliõpilaspäevil elas ta pisikeses üürikorteris.
2. üliõpilaskonna hrl. mitmel järjestikusel päeval toimuv ürituste sari. Algasid järjekordsed Tartu üliõpilaspäevad. Üliõpilaspäevade avamine, lõpetamine.