[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 98 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

agranulotsütoos-i 21› ‹s
med granulotsüütide vähesus v. puudumine veres

ahtrus-e 5 või -e 4› ‹s

1. põll tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal. Veiste ahtrus. Ahtruse põhjused.
2. piltl millegi (hrl. abstraktse) vähesus, kasinus, nappus. Vaimne ahtrus. Räägitakse kirjanike loomingulisest ahtrusest.
▷ Liitsõnad: mõtte|ahtrus, sõnaahtrus.

albinism-i 21› ‹s
biol iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine teat. looma- v. taimeliigil, inimesel. Täielik, osaline albinism.

anabioos-i 21› ‹s
biol eluprotsesside aeglustus, nähtavate eluavalduste puudumine ebasoodsates elutingimustes v. organismide teatud arenguetappidel (näit. eostena, seemnetena)

anarhia1› ‹s
valitsuse v. seadusliku võimu puudumine, seadusetus; korralagedus, kaos. Sõdadega kaasnenud anarhia. Riigis valitseb täielik anarhia. Liikluses ei saa lubada anarhiat.

anatsiidsus-e 5 või -e 4› ‹s
med soolhappe puudumine maomahlas

anesteesia1› ‹s
med
1. tundlikkuse täielik puudumine. Naha anesteesia.
2. tuimastus. Lokaalne anesteesia ehk paikne tuimastus.

apaatia1› ‹s
soovide ja huvide puudumine, ükskõiksus, tuimus, osavõtmatus. Mind valdas täielik, sügav apaatia. Haige langes apaatiasse. Püüdsime teda apaatiast üles raputada.

astme|vaheldusetus-e 5 või -e 4› ‹s
astmevahelduse puudumine

asümmeetria1› ‹s
sümmeetria puudumine, ebasümmeetria

despootia1› ‹s
isevalitsuslik võim, mida iseloomustab terrori- ja omavolirežiim ning inimõiguste ja vabaduste puudumine. Piiramatu, monarhistlik despootia. Valgustatud despootia 'valgustatud absolutism'.

disproportsioon-i 21› ‹s
proportsiooni puudumine, mittevõrdelisus. Nõudmise ja pakkumise disproportsioon. Eri piirkondade arengu disproportsioon. Disproportsioon eri majandusharude, tööstuse ja põllumajanduse vahel.

eba|edu
edu puudumine, edutus. Lavastuse ebaedu. Maletaja ebaedu turniiril. Meeskonna nõrk ettevalmistus ennustas ebaedu. *Teie edu üle rõõmustan küll, kuigi mind ennast tabas ebaedu. M. Talvest.

eba|kõla

1. harmoonia puudumine, väärkõla, dissonants. *.. koridorilt lõikus kõrvu kahe erihäälse vile terav ebakõla .. M. Raud.
2. mittevastavus, häiriv asjaolu; vastuolu, lahkheli. Perekondlik ebakõla. Ebakõla teose sisu ja vormi vahel. *Tema priskusest õitsev nägu on aga imelikus ebakõlas ta pika ja nahkse kehaga. M. Jürna. *Pisikestest ebakõladest hoolimata oli see siiski meeldiv nädalalõpp. V. Lattik.

eba|lojaalsus
lojaalsuse puudumine. Vallandati ametikohalt ebalojaalsuse pärast.

eba|sümpaatia
sümpaatia puudumine, vastumeelsus. *Lõpuks ei näi olevat tädil ja Lindal kuigi olulisi põhjusi Ruudu vihkamiseks, peale isikliku ebasümpaatia. L. Tigane.

eba|õnn
õnne puudumine, ebaõnnestumine. Teda tabas ebaõnn. Neid jälgis, seiras ebaõnn. Ühe õnn võib olla teise ebaõnn.

hinge|rahu

1. erutavate v. piinavate mõtete, tundmuste vms. puudumine. Kõigutamatu, millestki häirimatu hingerahu. Hingerahu kaotama, tagasi saama. Mu hingerahu on kadunud. See sõnum riisus, röövis talt hingerahu.
2. asu, rahulik olemine. Naine ei andnud poisile hingerahu: käsutas siia ja sinna. Ära tüütavad oma jutuga, pole mul enam hingerahu selles majas.

huvitus-e 5› ‹s

1. hrl van huvi. Ei ole huvituseta mainida, märkida. *Linn ise ei paku reisijale üleliiga huvitust. E. Bornhöhe.
2. hrv huvi puudumine

hääletus2-e 5› ‹s
hääle puudumine, vaikus. Mu ümber valitses öine hääletus.

ilmetus-e 5› ‹s
(< as ilmetu); oma ilme puudumine. Näo ilmetus. Hoonestuse, stiili, väljenduse ilmetus. Väljaande kunstiline ilmetus.

innatus-e 5› ‹s
inna puudumine. Lehmade innatus.

invaliidsus-e 5 või -e 4› ‹s
töövõime jääv v. pikaajaline, täielik v. osaline puudumine. Invaliidsust põhjustavad haigused. Töövigastuse tagajärjel tekkinud invaliidsus.

isu|puudus
isu puudumine v. isu vähesus. Haige kannatas isupuuduse all. Tihti kaasneb alatoitlusega isupuudus.

kadukao 27› ‹s

1. eksisteerimast lakkamine, lõpp; häving, hukatus. Kuulutas kadu orjusele, viletsusele, kõigele ebatervele ja inetule. Kõik tundemärgid ennustasid vana ühiskonna paratamatut kadu. Ju see ikka kadu tähendab. See rahvas, keel on kao lävel. n-i kadu omastava käände lõpult. *.. aga kaugest kõrbest liiv / tuisates toob kadu. P. Rummo. || (elusolendite kohta:) surm, hukkumine. *Ei ole elu meil, kui neid [= isandaid] ei taba kadu. J. Kärner. *„Eks ta [= koer] jälle kellelegi kadu ulu,” arvab eit. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: lõpu|kadu, sisekadu.
2. millegi osaline kaotsi-, raiskuminek, millegi vähenemine. Tööaja asjatu, suur kadu. Metalli, kütteainete, tooraine kadu. Materjali loomulik, otsene kadu. Vili, saak suudeti koristada ilma eriliste, nimetamisväärsete kadudeta. Riietus aitab vältida soojuse liigset kadu. Kobestamata mullas on niiskuse kadu suurem.
▷ Liitsõnad: aja|kadu, energia|kadu, imbumis|kadu, juukse|kadu, kaalu|kadu, karva|kadu, kiirgus|kadu, koristus|kadu, kuivamis|kadu, küpsetus|kadu, lekkimis|kadu, lisa|kadu, pudenemis|kadu, põlemis|kadu, saagi|kadu, sooja|kadu, soojus|kadu, säilitus|kadu, tapa|kadu, tolmamis|kadu, tootmis|kadu, töötlus|kadu, varisemis|kadu, varumis|kadu, vee|kadu, veo|kadu, villimis|kadu, võimsuskadu; rauas|kadu, vaseskadu.
3. puudumine; kadumine. Teadvuse lühiajaline kadu. *Isa tuli alles õhtupoolikul koju, aga tema ei pannud Tiina riiete ja pambu kadu tähelegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: häälekadu.

keskendamatus-e 5 või -e 4› ‹s
laialivalguvus, keskendatuse puudumine

kindlus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as kindel). a. otsustavus, kahtluse puudumine, kõhklematus. Sai peagi oma endise kindluse tagasi. Neil jätkus mehist kindlust lõpuni vastu pidada. Rahuliku, raudse, vääramatu kindlusega öeldud sõnad. „Lähme!” võttis ta mul vasturääkimist mittesalliva kindlusega käest kinni. Meeste pilkudes, sõnades oli vankumatu kindlus. Iseloomu kindlus. Veendumuste, seisukohtade kindlus. Võin täie, absoluutse kindlusega öelda, et .. Selles asjas puudub kindlus. Kontrolli kindluse mõttes 'et täiesti kindel olla, igaks juhuks', kas saal on vaba. b. usaldatavus, häireteta toimimine; vastupidavus, läbilaskmatus, pidavus, tihedus. Automaat töötas suure täpsuse ja kindlusega. Proovis käe kindlust laskmises. Kaane, korgi kindlus. Müüride kindlus. c. varjatus, kaitstus, ohutus, turvalisus. *Rahval oli töö, teenistus ja kindlus. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: eba|kindlus, enese|kindlus, iseloomu|kindlus, meele|kindlus, otsustamis|kindlus, seisu|kindlus, tahtekindlus; eesmärgi|kindlus, järje|kindlus, kava|kindlus, meetodi|kindlus, sihi|kindlus, süsteemikindlus; haigus|kindlus, happe|kindlus, heli|kindlus, ilmastiku|kindlus, korrosiooni|kindlus, kuiva|kindlus, kulumis|kindlus, kuuma|kindlus, kuumus|kindlus, külma|kindlus, leelis|kindlus, lolli|kindlus, löögi|kindlus, müra|kindlus, pesu|kindlus, pommi|kindlus, põua|kindlus, rooste|kindlus, sooja|kindlus, soojus|kindlus, talve|kindlus, temperatuuri|kindlus, tolmu|kindlus, tule|kindlus, töö|kindlus, valgus|kindlus, veekindlus; püsikindlus.
2. aj pikaajaliseks ringkaitseks kohandatud paik, milles on alatine garnison, kants. Kindluse müürid, tornid, vallid. Keskaegne, muistne kindlus. Kindlus langes, peab vastu. Vaenlane piiras kindlust mitu nädalat. | piltl. Vaenlane oli taganemisel linnas iga maja kindluseks muutnud. Lapsed ehitasid lumest kindlusi.
▷ Liitsõnad: kivi|kindlus, maa|kindlus, mere|kindlus, mängu|kindlus, piiri|kindlus, ranna|kindlus, tornkindlus.

kirja|oskamatus
lugemis- ja kirjutamisoskuse puudumine. Maailmas on veel rohkesti kirjaoskamatust. Kirjaoskamatuse likvideerimine. | piltl. Poliitiline, juriidiline kirjaoskamatus.

konfliktitus-e 5› ‹s
konflikti(de) puudumine

kontrollimatus-e 5 või -e 4› ‹s
kontrolli puudumine

korra|lagedus
korratus, korra puudumine. Ruumis valitses täielik korralagedus. Missugune korralagedus – ükski asi pole omal kohal! *Varsti algabki [tunnis] üldine korralagedus: poisid kolistavad, vahetavad platse ja teevad kõiksuguseid loomahääli. O. Luts.

korteri|puudus
korterite, elamispinna vähesus v. puudumine. Sõjapõgenike olukorda raskendas korteripuudus.

kurt|tummus
kuulmisvõime ja seetõttu ka kõneoskuse puudumine inimesel. Kurttummus on kurtuse tagajärg.

kurtus-e 5 või -e 4› ‹s
med kurtolek, kuulmisvõime puudumine. Kuulmise nõrgenemine lõppes kurtusega.

kuulmis|puue
kuulmise puudulikkus v. puudumine. Kuulmispuuetega lapsed õpivad erikoolis. Raskeim kuulmispuue on kurtus.

kuu|varjutus
kuuvalguse puudumine, mis on tingitud ümber Maa tiirleva Kuu sattumisest Maa varju. Täielik, osaline kuuvarjutus. Kuuvarjutuse algus, lõpp. Kuuvarjutuste vaatlus.

kõnetus2-e 5› ‹s
sünnipärane kõnevõime puudumine, alaalia

külm-a 22

1.adjmadala temperatuuriga, vähese soojusega v. hoopis soojuseta (sageli alla 0°). a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Külm ilm. Täna on väljas võrdlemisi, hirmus, kangesti, lõikavalt külm. Hommikud on veel külmad. Külm sügis. Aasta kõige külmemad kuud on meil jaanuar ja veebruar. Pärast äikest läks külm(em)aks. Külmad hoovused, õhumassid. Külm tuul, vihm, udu. Külma kliimaga alad. Tuba läks ruttu külmaks. Toas oli külm. Meie korter on külm nagu hundilaut. Kevadise mere külm hingus. Külm 'mitteköetav' kasvuhoone. Külmale maale saatma 'Siberisse saatma'. Väljas oli nii külm, et teibad paukusid. b. (esemete, ainete kohta). Külm kivitrepp, metall. Külm kompress. Külm vesi. Hakkame sööma, supp, toit läheb külmaks. Sõime külmi kartuleid, putru. Külm tee, kohv, piim. Tahaksin midagi külma juua. Teade mõjus külma dušina. | (roogade ja jookide kohta, mida süüakse v. juuakse külmalt). Külmad toidud, suupisted, joogid. Külmad lihalõigud, kastmed. Peol oli külm laud 'külmade roogadega laud'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava tundeaistingu kohta). Külmad käed, jalad. Kogu keha, ihu tõmbus külmaks. Surnu oli juba külm ja kange. Koeral on külm nina. Mul on, hakkas külm. Külm higi otsa ees. Külm judin jooksis üle selja. Külmad värinad käisid üle keha. Jube, päris südame alt võttis külmaks. *..tuli siis ühe kaseladvaga viudi maha, nii et külm tuul käis südame alt läbi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jää|külm, kaevu|külm, kaste|külm, kivi|külm, koolnu|külm, lõikav|külm, raud|külm, surnu|külm, tulikülm.
2.adjilma südamlikkuse ja soojuseta, tundetu, jahe, ükskõikne, mõnikord ka hoolimatu ja ebasõbralik. Külm inimene, naine, iludus. Külm pilk, hääl, muie, naeratus, ilme. Külm viisakus, põlgus, vastuvõtt, hüvastijätt, suhtumine. Kuulas minu jutu külma näoga ära. Teda peeti külmaks ja südametuks. Külma südamega inimene. Ma ei suutnud jääda külmaks pealtvaatajaks. Etendus jättis publiku külmaks. Meie vahekord on külmem kui möödunud kuul. Sõber on kiituse suhtes ükskõikselt külm. Martin on külm nagu kala. Ta oli minu vastu külm ja tõrjuv. *.. niipalju kui ta ka Kadrile püüdis läheneda, jäi see külmaks. E. Särgava. | piltl. *Kui külm on mahajäetud ja unustatud kodu! A. Vikikivi. *.. mere tume külm koha meenutas sügise saabumist. L. Promet.
3.adjmõistuspärane, asjalik, kaalutlev. Külm mõistuseinimene. Külm, kaine mõistus. Ta toimis külma rahuga. Säilita külma närvi, verd! Külm arvestus, analüüs, loogika. Klassitsistliku kunsti külm ilu.
4.adj(värvuse v. valguse kohta:) kõledus- v. külmustunnet esile kutsuv. Külmadeks värvusteks nimetatakse harilikult neid, mis sisaldavad sinist. Kollaste lillede kõrval jäävad valged liiga külmaks. Neoonlampide külm valgus. Taevas sirasid külmad tähed. Sügistaevas muutus üha sinisemaks ja külmemaks.
5.smadal temperatuur, hrl. alla 0°; sooja puudumine. Sügisene, talvine, varane külm. Väljas on kõva, kange, krõbe, käre külm. Külma oli umbes 30 kraadi, mõni kraad. Külma ja nälga kannatama. Välisuksest tuleb külma. Vii piim külma kätte! Külm võttis käed ära 'käed külmusid'. Külm võttis õunapuud ära 'kahjustas õunapuid'. Külm hakkab kõrvadesse, kipub kallale. Olin külmast kange, sinine. Ilm läheb külmale. Külm andis õhtuks järele. Sügisel enne külmade saabumist. Külm kaanetas jõed ja järved. Külm vaheldus sulaga. Haige sai külma. Need taimed kardavad külma. Ta tuli väljast külma käest. Merelt tuli niisket külma. Külm kisub kindad karmanist. Külm on laisa kubjas. *Külmad saabusid järsku. Oli ju alles talve algus.. L. Promet. || külmatunne. Külma tundma. Lõdisesin, värisesin külmast, külma pärast. *Kui aga öösi ärkasin, oli külm kontidesse pugenud. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: hilis|külm, jaanuari|külm, kevad|külm, küünla|külm, sügis|külm, talve|külm, veebruari|külm, öökülm; vappekülm.

külmus-e 5 või -e 4› ‹s

1. sooja puudumine; madal temperatuur, külmolek, külm (5. täh.) Mere jäine külmus. Metalli, vee külmus. Surnu külmus. Jäätunud maa õhkub külmust. Vana kivimaja külmus. Tundsin, kuidas niiske külmus puges kontidesse. *Puh, kõik aknad on siin lahti, Siberi külmus! H. Vuolijoki.
▷ Liitsõnad: haua|külmus, talvekülmus.
2. piltl tundetus, ükskõiksus, osavõtmatus; hoolimatus. Hingeline, seksuaalne külmus. Mind süüdistati külmuses kaaslaste vastu. Olen tema külmusega juba harjunud. Jaagu hääles oli hukkamõistvat külmust.

lame|selgsus-e 5 või -e 4› ‹s
ka med normaalsest väiksemad selgrookõverdused v. nende puudumine

maa|puudus
(harimiseks kõlbliku) maa puudumine v. vähesus. Maareform pidi likvideerima talurahva maapuuduse. Jaapanis on alati olnud suur maapuudus.

maitse|puudus
hea maitse (2. täh.) puudumine. Talle heideti ette maitsepuudust riietuse valikul.

moonaka|mentaliteet
moonakalik, ükskõikne suhtumine oma elupaika ja töösse, peremehe-, vastutustunde puudumine. Minnalaskmismeeleolu ja moonakamentaliteet.

moonaka|tunne
peremehetunde, vastutustunde puudumine. Töö on edukas, kui seda tehakse peremehe-, mitte moonakatundega.

nägemis|puue
nägemise puudulikkus v. puudumine. Erikool nägemispuuetega lastele.

oportunism-i 21› ‹s
pol olupoliitika, põhimõttekindluse puudumine. *Teati ju Romains'i kahe otsaga seisukohti fašismi suhtes, ta oportunismi. J. Semper.

orienteerumatus-e 5 või -e 4› ‹s
orienteerumisoskuse puudumine; ka piltl. Kõiki hämmastas tema orienteerumatus majandusküsimustes.

otsustamatus-e 5 või -e 4› ‹s
otsustusvõime puudumine; otsuse mittetegemine. Oma otsustamatuses ei suutnud ta midagi ette võtta.

otsustus|võimetus
otsustusvõime puudumine v. vähesus. *Mõne silmapilgu heitles ta otsustusvõimetuses, siis jooksis koju.. T. Vint.

pigmenditus-e 5› ‹s
pigmentatsioonihäirena esinev pigmendi puudumine (hrl. valkjate laikudena nahal). Laigutine pigmenditus ehk vitiliigo. Mõne juuksetuka pigmenditus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur