[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

halsi|nurk
mer purje nurk masti ja poomi ühenduskohas

halss ‹halsi 21› ‹s›
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

hanska ‹6› ‹s›
etn kärnistatud rauaga varustatud purjekinnas purje õmblemise hõlbustamiseks

kungass ‹-i 21› ‹s›
suur puust purje- ja sõudepaat kalapüügiks v. kaubaveoks (Kaug-Ida meredel)

laine|laud
sport laud laineil liuglemiseks ilma purje, aeru v. mootori abita

liik2 ‹liigi 21› ‹s›
mer purje serva tugevdav köis v. tross

mutt5 ‹muti 21› ‹s›
mer rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks

peel ‹-e, -t 34› ‹s›

1. külgmine puu v. raampuu, mille sisse v. külge on kinnitatud pulgad. Jämedate peeltega redel. Töövankri kulunud peeled. *Pärtel tuges rinnuli väravale, küünarnukid üle pealmise peele. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: redeli|peel, vankripeel.
2. puu purje kinnitamiseks (näit. poom, kahvel, raa). Laeva peeled.
▷ Liitsõnad: purjepeel.

poom ‹-i 21› ‹s›

1. mer laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks. Ühe masti ja pika poomiga purjekas. Poom tõmbab purje pingule. Puri ähvardas poomi küljest lendu tõusta.
▷ Liitsõnad: groot|poom, kliiverpoom; losspoom.
2. sport puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks. Harjutused poomil. Jäi poomil 'poomiharjutustes' kolmandaks.
3. van pakk v. pikk puu töövahendina v. seadeldise osana. Kaalub, kangutab poomiga kände, kive, palke. Pani heinakoormale poomi peale ja tõmbas köiega kinni. Võlla, kirikukella poom 'rõhtne osa, mille külge kinnitatakse liikuv osa'. *.. aitas [kangastelgede] rasked küljepuud, kammelaadi ja poomid pööningult alla tuua.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanga|poom, koorma|poom, lõnga|poom, riide|poom, võllapoom.

puri|katus
väliskujult purje meenutav katus. *Hotellirestoranist kahekümne viiendal korrusel avaneb suurejooneline vaade .. [Sydney] ooperimaja purikatuste grupile.. V. Beekman. *.. [Mattias] läks poe juurest läbi, laskis akende lõuendist purikatused alla.. S. Ekbaum.

purilane ‹-se 5› ‹s›
zool avaookeani hüdraloom, kelle ovaalse ketta taolise keha ülaküljel paikneb kõrge kolmnurkse purje sarnane jätke (Velella)

puri|võlv
ehit kummis purje meenutav võlv

purje|jaht
purje(de) abil liikuv jaht. Ühe-, kahemastiline purjejaht.

purje|kinnas
etn purje õmblemisel kätte tõmmatav spetsiaalne kinnas, hanska

purje|laev
purje(de) abil liikuv laev, purjekas. Suured uhked purjelaevad. Väike purjelaev. Purjelaev ja aurik. Väikese süvisega, suure kandejõuga, kolmemastiline purjekas. Ants on purjelaeva kapten, oli purjelaeval pootsmaniks.

purje|liik [-liigi]
mer purje serva tugevdav köis v. tross, liik

purje|paat
purje(de) jõul liikuv paat; igapäevakeeles kasut. ka purjejahi v. väikese purjelaeva kohta. Sõudepaat, purjepaat ja mootorpaat. Mehed pidid purjepaadiga vastutuult sõites aerud pihku võtma.

purje|pea
mer tugevdav kolmnurk purje topinurgas

purje|pind [-pinna]
purje(de) pindala. Suure, väikese, 20 m² purjepinnaga jaht. Purjepinda vähendama.

purjetama ‹37›

1. purjekaga sõitma; purje(de) abil liikuma. Saarlased purjetavad kaugetel meredel. Purjetab jahiga, jahil mööda merd. Need mehed on ümber maailma purjetanud. Kaarel purjetas väikese laevaga sadamast välja, avamerele, üle väina, lahesuudmest sisse. Purjetame piki kallast kodu poole. Ta käib suviti järvel purjetamas. Kaubalaev, kalalast purjetab Inglismaale. Kuunari kiiluvees purjetas brigantiin. Eesti lipu all, kapten Kase juhtimisel purjetav laev. || (veevooluga) kulgema, liuglema. Jääpangad purjetasid Peipsi poole. Tühi tünn purjetab allavett. Pilved purjetasid aeglaselt üle laane. Taevalaotuses purjetavad kotkad. *.. hatune suits purjetas tuulega üle jõe ja võsade edelasse. J. Kross.
2. piltl. a. (uhkelt, silmahakkavalt) kõndima, nõnda tulema v. minema. Mööda purjetab uhke naisolevus. Nüüd purjetab ämm küll koju tagasi. Näost punane, purjetas Luise juhataja kabinetti. *Miettinen purjetas otsejoones lihalettide juurde. M. Veisserik (tlk). b. kulgema, liikuma. Maiele meeldiks Toomaga ühes eluteed purjetada. Nad on äsja abielusadamasse purjetanud. Üritab igas olukorras ikka pärituult purjetada.

purje|vall
nöör v. tross purje ülestõmbamiseks, vall [2]

seesima ‹42›
mer purje seesingute abil kokku siduma

seesing ‹-u 2› ‹s›
mer purjeriide ribadest punutud pael v. peen tõrvamata tross purje kokkusidumiseks

soodi|nurk
mer purje nurk poomi noka lähedal, kuhu kinnituvad soodid

soot1 ‹soodi 21› ‹s›
mer tross või tali purje tuulde seadmiseks. Purje soodinurka kinnitatud soot. Soote sikutama, kiskuma. Tegi soodi lahti ja puri langes alla. Soot lõikas peopessa. Soodid pingule! Laske soodid järele! Anna soodid pikaks! *Ühe hetke jooksul oli Tiidrikul esimese, Jaagul tagumise purje soodile kinnitussõlm peale heidetud.. A. Hint.
▷ Liitsõnad: purjesoot.

topi|nurk
mer masti toppi ulatuv purje nurk

vall2 ‹-i 21› ‹s›
mer nöör v. tross purje ülestõmbamiseks. Mehed asusid purjede heiskamiseks vallide juurde. *Vandid jäätuvad, vallid liiguvad vaid suure vaevaga läbi plokkide. H. Sergo.

valli|nurk
mer purje ülemine nurk