[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hundi|võrk
etn ajujahil kasutatud jämedast punutud nöörist hundipüünis

juur|korv
juurtest punutud korv. Juurkorvid olid ilusamad ja peenemad kui vitskorvid.

jõhv|nöör
jõhvidest punutud nöör. Jõhvnööridega õnged.

kaarus ‹-e 4› ‹s›
etn neljast lõngast punutud värviline ilupael pealisrõivaste ja kübarate kaunistamiseks, kaarusnöör

kantsik ‹-u 2› ‹s›
lühike naharibadest punutud piits. Kasakad peksid, lõid kantsikutega. Ratsanik äigas hobusele kantsikuga. Selle teo eest saad kantsikut, peaks sulle kantsikut andma.

kassi|märss
etn kasetohuribadest, kõrtest vms. materjalist punutud lõõtspillikujuline laste mänguasi

kessel ‹-i, -it 2 või kesli, keslit 2› ‹s›
murd kess, kott; õlgedest (ja vitstest) punutud vakk. *.. vitstest ja õlgedest punutud kessel peremehe ja perenaise uute kirikuriietega. J. Vorms.

korv ‹-i 21› ‹s›

1. punutud, hrl. pealt lahtine ning enamasti sangaga nõu millegi kandmiseks v. säilitamiseks. Vitstest, laastudest, männijuurtest korv. Kaanega korv. Korvi punuma, tegema. Korv munadega, pähklitega. Marjad korjati, nopiti korvi. Õunad on korvis. Korv on täis, tühi. Korv käes, käe otsas. Kannab rasket korvi. Tõi korviga keldrist kartuleid. Korviga veinipudel. *Veab vabrikust müügikohtadele korve ja kaste õllepudelitega, karastava puuviljajoogiga. L. Kibuvits. || korvitäis (ka mõõduna). Korv õunu, porgandeid. Võtsin käsitsi kolm korvi kartuleid. Joodi ära korv õlut.
▷ Liitsõnad: kande|korv, kartuli|korv, käsitöö|korv, lille|korv, lõnga|korv, marja|korv, muna|korv, ostu|korv, pesu|korv, pudeli|korv, saia|korv, sibula|korv, toidu|korv, turu|korv, viina|korv, õlle|korv, õmbluskorv; juur|korv, laast(u)|korv, peerg|korv, peeru|korv, roog|korv, traat|korv, vits|korv, õlgkorv.
2. (eelmist meenutavate sõidukiosade kohta). Isa juhtis mootorratast, mina istusin korvis. Põhuveoks kinnitati vankrile peale pulkadest korv. *On ilus vanker, korv nikerdatud, et lust on vaadata. K. A. Hindrey. *Kõige kõrgemale mastile oli kinnitatud korv, kus istus madrus. H. Treimann (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|korv, kana|korv, külg|korv, masti|korv, põhu|korv, ree|korv, vankri|korv, veokorv; paberi|korv, prügi|korv, rinna|korv, suukorv.
3. (korvpallis:) tagalaual asuv võrguga metallrõngas. Ta viskas palli puhtalt korvi. Pall tabas korvi. Mängijad kogunesid külaliste korvi alla. Mängis ennast korvi all vabaks. Mäng kulges vahelduvalt: ühe korvi alt teise alla. || punkte (v. punkti) toov vise selles mängus. Viskas, tegi mitu korvi järjest. Sai vabavisetest kaks korvi. || kõnek korvpall, korvpallimäng. Peeter mängib korvi. *Meie poisid on korvis ja võrgus .. üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa.
▷ Liitsõnad: ava|korv, vastu|korv, võidukorv.
4. kõnek mingist ettepanekust äraütlemine, mingi ettepaneku tagasilükkamine. *Et Timo pidi olema Marina Narõškinal kosjas käinud ja korviga tagasi saadetud. J. Kross.

korv|lapsevanker
punutud põhiosaga lapsevanker

korv|mööbel
vitstest punutud mööbel. Rõdul oli meil korvmööbel.

korv|tool
vitstest punutud (sügav) tugitool. Rõdu, lehtla korvtoolid. Lesib mugavalt ranna korvtoolis. Istusime laeva korvtoolidesse kohvi jooma.

kõrkja|matt
kõrkjatest punutud matt

kõrkja|põhi
kõrkjatest punutud põhi. Kõrkjapõhjaga tool.

lehma|lõõg
ketist (endisajal ka nöörist punutud) kütke, lõõg. *Peremees punus lehmalõõga, sulane parandas hobuseriistu .. Juh. Liiv.

leiva|märss
etn endisaegne, hrl. tohust punutud märss leiva jm. toidu kaasavõtmiseks. Teomees leivamärsiga.

linane ‹-se 4› ‹adj›

1. linakiust tehtud v. töödeldud (kedratud, punutud, kootud); sellisest riidest. Linane lõng, niit, nöör, köis. Linane kangas, riie. Linane voodi- ja ihupesu. *Ühel [mängu]hobusel ja suurel härjal on isegi jalad all ning linased sabad taga. A. H. Tammsaare. | ‹substantiivselt›. Pleegitamata linasest köögirätid. Särgid tehti pleegitatud linasest.
▷ Liitsõnad: pool|linane, täislinane.
2. hrv lina(kiude) meenutav. *.. linased juuksed kui metskuldi harjas. J. Oengo. *„Rumal!” sosistas Linda ja laskis oma linase pea mehe õlale. H. Sergo.

lina|nöör
(linadest punutud)

magamis|raam [-i]
raamikujuline (punutud v. riidest põhjaga) alus, millel magatakse. *.. nöörpõhjaga magamisraam kambri paremal pool seinas. E. Vilde.

matt2 ‹mati 21› ‹s›
(vaibataoline) punutud v. polsterjas kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm. otstarbeks. Ukseesine, ukse ees olev matt. Pühi jalad matil puhtaks. Võti oli jäetud mati alla. Istuti, magati onni põrandale asetatud mattidel. Õlgedest matid kasvulavade katteks. || (maadlusmati, ka üldse maadlemise kohta). Võistlustel käis matil üle 50 maadleja. Matile tulevad 'võistlust alustavad' raskekaallased.
▷ Liitsõnad: bambus|matt, kookos|matt, kork|matt, kummi|matt, kõrkja|matt, niin|matt, nöör|matt, roog|matt, õlgmatt; iste|matt, jala|matt, krohvi|matt, laua|matt, lava|matt, põranda|matt, seina|matt, ukse|matt, võimlemismatt.

märss ‹märsi 21› ‹s›
etn
1. kasetohust v. niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun. Karjase, teomehe märss. Võttis märsist leiba ning jõi lähkrist taari peale.
▷ Liitsõnad: leiva|märss, niin|märss, tohik|märss, tohtmärss; kassimärss.
2. suuresilmaline võrkkott. Sibulad märsis kuivamas. *Madis seob hobuse puu külge, riputab märsi aisa otsa. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: heina|märss, kala|märss, sibula|märss, võrkmärss.

narmas ‹narma 19› ‹s›
lõngaots v. nende kimbuke kanga vm. kudumistoote otsas v. ääres. Kanga, laudlina, rätiku, salli narmad. Pikad pehmed narmad. Narmad kaunistavad ja kaitsevad rõiva ääri. Näpib, keerutab hämmeldunult laudlina narmaid. || seda meenutav lõigatud, punutud vm. ribake. Moes on indiaanipärased narmastega nahkjakid. Krepp-paberist narmad. Akselbandi narmad. Narmasteks lõigatud kapsapea. Ketasteks, ribadeks või narmasteks peenestatud juurvili. | piltl. Pilved kärisesid narmasteks. || tugeval kulumisel tekkiv rebenenud ribake, lõng, niit jms. Küünarnukid, püksisääred on narmas, narmal. Oksad rebisid mu pluusi narmasteks. Särgist olid veel narmad järel. Narmasteni, narmale kulunud püksisääred. Laps narmas, siga karvas. || eriotstarbeks (näit. sidumiseks, pühkimiseks jne.) määratud lõimelõngad, riideribad jms. Vihad seoti narmastega kokku. *Traktorist pani kapoti kinni, võtme kohale, pühkis käed narmastega puhtaks .. M. Traat.

nuut2 ‹nuudi 21› ‹s›

1. lühikese varrega (punutud) piits. Sähvas hobusele nuudiga. Nuudiga peksma, nuuti andma. Sai sandarmite käest nuuti. Meeleavaldajad aeti nuutidega laiali. *Siber ja nuut – seal on su õigus. E. Õun.
▷ Liitsõnad: kummi|nuut, nahk|nuut, peksunuut.
2. murd nuust, punt, kimp. Keerab käterätiku nuuti kokku. *Parem too õled tuppa, siis on hea tiritamme kasvatada ja üksteist õlest nuutidega peksa. O. Luts. *.. sidus [vanaema] rätiku kukla taha nuuti, pistis piibu tasku ja – läksime .. R. Soar.
▷ Liitsõnad: juuksenuut.

nõela|kinnas
etn erilise nõelaga punutud ning viltjaks vanutatud kinnas. Silmkoetehnika on suhteliselt noor, varem valmistati nõelakindaid.

näpu|nöör
näppude peal punutud pael. Punase näpunööriga kaunistatud Mulgi vammus.

nöör ‹-i 21› ‹s›
niidist jämedam ja köiest peenem punutud v. keerutatud hrl. tekstiilkiudainest sidumis- ja kinnitusvahend. Peenike, jäme, kõva, tugev, nõrk nöör. Linane, takune, kanepist, nailonist, paberist nöör. Seob, köidab paki nööriga kinni, seob pakile nööri ümber. Seob vaasi nööridega lakke rippu(ma). Ajab tubakalehed nööri otsa, nöörile kuivama. Viib koera nööri otsas jalutama. Vanasti seoti uisud nööri(de)ga jala külge. Kõva nöör soonis jalgadesse. Pingutab, lõdvestab nööre. Harutab nööri lahti. Riputab, paneb pesu nöörile kuivama. Takerdus nööridesse, jäi nööridesse kinni. Nöörist tõmbama, sikutama, tirima. Nöörist punutud toolipõhi. Pani kelgule uue nööri külge. Vokil tulid nöörid pealt maha. Kui tööd ei leia, tuleb hakata nööriga leiba lõikama 'nälgima'.
▷ Liitsõnad: ammu|nöör, hüppe|nöör, julgestus|nöör, jõhv|nöör, kanep|nöör, kapron|nöör, kaunistus|nöör, kelgu|nöör, kella|nöör, kinga|nöör, kinnitus|nöör, märk|nöör, näpu|nöör, ohja|nöör, paber|nöör, pakkimis|nöör, pastla|nöör, pesu|nöör, piitsa|nöör, poomis|nöör, purje|nöör, saapa|nöör, sidumis|nöör, siid|nöör, süüte|nöör, telgi|nöör, vibu|nöör, viske|nöör, võrgu|nöör, õngenöör; nabanöör; juhtnöör.

nöör|vöö
nöörjalt kitsas vöö; nöörist (punutud) vöö. Sõlmitav nöörvöö.

pael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms.; (kitsam) lint, (peenike) nöör. Kootud, punutud pael. Linasest, villasest lõngast palmitsetud pael. Lai, kitsas pael. Kunstsiidist, kuldkarrast pael. Värvilised, kirjud, triibulised, sakilised paelad. Ostsin mitu meetrit paela. Punasest siidist pael peas, juustes. Paelaga kanditud äär. Paeltega seotav müts. Sidus juuksed paelaga kokku. Medaljon oli paelaga kaelas. Pikkade paeltega põll. Pasteldel on paelad taga. Pane tennistele paelad peale! Sidus paela(d) kinni, sõlme ja tegi lipsu peale. Pael oli (kõvasti) sõlmes, läks sõlme, paelal oli sõlm sees. Sidus pakile paela ümber, harutas paki ümbert paela lahti. Sidus paki paelaga kinni, kaks kompsu paelaga kokku. Jalutab õues, kutsikas pika paela otsas. Sidus kelgule, mänguautole paela külge, taha. Külmast kohmetanud sõrmed ei saanud paelu lahti. Kõrvik oli lõua alt paela seotud. Lükkis helmeid paela otsa, paela taha, paela. || kõnek (sõjaväelise auastme tähistamiseks õlakuil, varrukail). Lihtne reamees, pole ühtki paela peal. Kaks paela õlakuil. Kapteni varrukail oli kolm kuldset paela. *Ammuks ma ise kursandi paelad tüürimehe omade vastu vahetasin. H. Sergo. || piltl (millegi pika, lookleva v. kaugusse kulgeva kohta). Tee tolmune pael. Jõe sinine, hõbedane, sätendav pael. Asfaldi märg pael. All orus lookles maantee kitsas pael.
▷ Liitsõnad: atlass|pael, brokaat|pael, dekoratiiv|pael, ehis|pael, heegel|pael, hõbe|pael, ilu|pael, isoleer|pael, juukse|pael, järje|pael, kaarus|pael, kapron|pael, kaptaal|pael, kard|pael, kaunistus|pael, kinga|pael, kinnitus|pael, koti|pael, krook|pael, kuld|pael, kummi|pael, kübara|pael, lauba|pael, miidri|pael, muaree|pael, mütsi|pael, otsmiku|pael, pastla|pael, patsi|pael, pea|pael, pesu|pael, põlle|pael, püksi|pael, rips|pael, rist|pael, rull|pael, saapa|pael, sakk|pael, samet|pael, siid|pael, siksak|pael, suka|pael, sutašš|pael, sämp|pael, sääre|pael, taft|pael, tress|pael, vitsel|pael, vöö|pael, õla|pael, ääre|pael, äärispael; jõe|pael, maanteepael; hääle|pael, keelepaelad.
2. ‹hrl. pl.› tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks. Paelu (üles) panema. Seadis jänestele paelu. Püüab paeltega, paelaga oravaid, tetri. Paelas visklev, paelust pääsenud lind. || ‹sisekohakäänetes› piltl (kammitsas v. kellegi/millegi kütkes olemise v. sellest pääsemise kohta). Oleme eelarvamuste paelus. Olin veel oma hiljutiste mõtete paelus. Sõnad pääsesid paelust ja jutt hakkas voolama. *Sa ei pääse iialgi minu käest, niisama vähe kui mina sinu paelust pääsen. E. Bornhöhe. *Nägid ju, et ma kohe sinu tütre paelu sattusin.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jänese|pael, linnupaelad.

paju|korv
pajuvitstest punutud korv

panama|kübar
madala lameda põhja ja sirge äärega punutud suvekübar; äärega suvekübar mingist kergemast materjalist. Valge laiaääreline panamakübar. Laste panamakübaraid õmmeldakse pikeest.

peerg|korv
peergudest punutud korv

pilliroo|matt
pilliroost punutud matt. Hiinlased istusid pilliroomattidel. Kerge onni pilliroomattidest seinad.

rajad ‹11› ‹s› pl
etn painutatud vitsraami sisse punutud laiad võretallad lumel v. soos käimiseks, räätsad
▷ Liitsõnad: lume|rajad, soorajad.

rasta|patsid pl
paljudeks peenikesteks patsideks punutud, tupeerimise ja vahatamisega vaibataoliseks vanutatud soeng (algselt rastafaridel, tänapäeval kogu maailmas moeka noortesoenguna) . Lasi endale juuksuris rastapatsid teha. Kannab rastapatse.

roosi|krants

1. kirikl palvehelmed. Roosikrantsi sõrmitsema. Mungal on roosikrants käes, sõrmede vahel. *Vanamees lükkis mõtteid mõtte otsa, just kui helmeid roosikrantsi. K. Rumor.
2. van roosidest punutud pärg, roosipärg. Neiu kandis peas roosikrantsi.
3. med sõlmereana rinnal esinevad roiete jämenenud kõhreosad. Rahhiitiline roosikrants.

roosi|pärg

1. roosidest punutud pärg, roosikrants (2. täh.) Rüütlid kandsid peas roosipärga.
2. kirikl 15-st saladusest koosnev katoliku palve, mida loendatakse palvehelmestega

seesing ‹-u 2› ‹s›
mer purjeriide ribadest punutud pael v. peen tõrvamata tross purje kokkusidumiseks

sääs ‹-a 22› ‹s›
etn okstest punutud kalatõke võrkkotiga

tool1 ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. nelja jalaga ja seljatoega iste ühe inimese jaoks. Tooli jalad, põhi, seljatugi, käetoed. Kõva, pehme tool. Uhke nikerdatud korjuga tool. Kõverate, peenikeste jalgadega tool. Punutud põhjaga tool. Viini tool 'painutatud pöögist raami, punutud põhja ja kaarja seljatoega kerge (kohviku)tool'. Kokkupandav tool. Kuus massiivset tooli ümber söögilaua. Võtab toolil, toolis istet. Külaline istus pakutud toolile, tooli. Niheles nagu hambaarsti toolis.
▷ Liitsõnad: aia|tool, juuksuri|tool, kande|tool, kiik|tool, kirjutuslaua|tool, klapp|tool, klaveri|tool, kontori|tool, korv|tool, lamamis|tool, laste|tool, leen|tool, lisa|tool, nahk|tool, plüüs|tool, pöörd|tool, ranna|tool, ratas|tool, tugi|tool, turva|tool, vineertool; elektritool.
2. piltl ameti-, töökoht. Istub juba paarkümmend aastat linnapea toolil. Taotleb peaministri tooli. Temataolised pole kunagi teab mis kõrgele toolile jõudnud. Püha Tool 'Vatikan'.
▷ Liitsõnad: direktori|tool, ministri|tool, paavsti|tool, piiskopi|tool, presidendi|tool, professoritool; õppetool.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes muus liitsõnas
▷ Liitsõnad: kana|tool, kõne|tool, palve|tool, pihi|tool, rääs|tool, tõstetool.

tress|pael
tekst punutud, diagonaaljoonelise pinnaga ilupael rõivaste, mööbli jm. ääristamiseks v. kaunistamiseks, põimpael. Ühe-, mitmevärvilised tresspaelad. Pükstel olid punased tresspaelad.

Viini gen
Viini valss. Viini sai 'pärmilehttaignast saiake vaniljekreemiga'. Viini vorst 'viiner'. Viini šnitsel 'šnitsel sidrunilõigu ja kiluga'. Viini tool 'painutatud pöögist raami, punutud põhja ja kaarja seljatoega kerge (kohviku)tool'.

viisk ‹viisu 21› ‹s›
etn puukoore ribadest punutud tööjalats. Kasetohust, pajukoorest viisud. Ristkoelised viisud. Viiske kandma. Kehvemad mehed käisid tollal viiskudega, viiskudes. Iga nädal kulus läbi mitu paari viiske. Läks metsa viiskude tarvis niint kiskuma. Parem paar viiske kui palja jalu.

vits|korv
vitstest punutud korv

võrgend|kookon
putukate võrguniitidest punutud kookon

võrk|vöö
etn lai värvilistest villastest lõngadest punutud võrkkoeline meestevöö

õle|matt
(õlgedest punutud)

õlg|matt
(õlgedest punutud). Heitis õlgmatile magama.

õlg|punutis
õlest punutud ese. Müügilaudadel välja pandud õlgpunutised. Õlgpunutisega kaetud veinipudel.