[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 sobivat artiklit.

katski1› ‹s
etn teritatud otstega pulga virutamine kaikaga võimalikult kauge vahemaa taha (lastemäng). Katskit mängima, lööma.

kodar-a 2› ‹s

1. rummu ja pöida ühendav pulga- v. varvataoline ratta osa. Vankri(ratta), voki(ratta) kodarad. Jalgrattal vahetati kaks kodarat. Sooteedel tuli suurtükki kodaratest lükata. || (laiemalt:) radiaalselt kulgev ühendusosa. Sõle kodarad. Kodaratega raha.
▷ Liitsõnad: puu|kodar, rattakodar.
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel v. kelgul. Ree kodarad.
3.hrl. pl.kõnek jalg. Nüüd nii kiiresti, kui kodarad võtavad! Vaata kui võtan malaka ja virutan sulle vastu kodaraid! *„Korista oma kondid!” karjus Jürka nüüd ja ta hääletoon pani Malle kodarad käima. A. H. Tammsaare.

kosti|pulk
murd kiilutaoline pulk, mille abil puunõul vitsad kohale lüüakse; pulk teise pulga august väljalöömiseks

kramp1krambi 21› ‹s

1. ukse, luugi, värava vms. rauast sulgemisvahend, mille üks ots on kinnitatud ukse (v. kastikaane) külge, teine suletakse aga piidale (v. kastile) kinnitatud aasast läbikäiva pulga v. ripplukuga. Krambi aas, obadus. Uks käis kinni vanaaegse krambiga. Pani krambi pulka. |sisekohakäänetesolukorda tähistavana. Pani ukse, värava, laeka krampi. Aidauks on krambis 'krambiga suletud'. Tegi värava, luugi, kastikaane krambist lahti.
▷ Liitsõnad: uksekramp.
2. riiv. Lükkas krambi ukse eest. *Seda oli varemgi juhtunud, et pimedal ajal ema ammu enne öörahu krambi ette lükkas. V. Ilus.

oherdi1› ‹s
lusikpuur, mida rinnaga peale surudes keskelt pulga v. vändaga keeratakse. Oherdi pea, raud. Laseb oherdiga augu seina. Mahlakasele puuriti oherdiga auk tüvve. Keeras oherdiga tammepakusse augu. | piltl. Südame ümber valutab, nagu oherdiga puurib.

orkorgi 21› ‹s
(puust, metallist jne.) kepi-, pulga-, varda- v. orataoline sageli terava otsaga ese. Poiss astus terava orgi otsa. Kohendas lõkkes tukke pika orgiga. Urgitses orgiga hambavahesid. Kisendab, karjub nagu orgi otsas 'väga valjusti'. *Teisal küpsetati väntvarrastel ja orkidel lambaid ja sigu.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: ahju|ork, hamba|ork, küpsetamis|ork, piibu|ork, puu|ork, tuleork.

pulga|auk
auk pulga sissepanekuks. Põletusoraga kerilaudadesse põletatud pulgaaugud.

pulkpulga 22› ‹s

1. hrl. mingi otstarbega ja ümmarguseks v. tahuliseks töödeldud külgedega väiksem piklik puutükk; lühem sirge (puidust) kepp v. varb. Kadakane, haavapuust pulk. Peenike, jäme, terava otsaga pulk. Redeli ülemine pulk on katki, puudu. Ta ronis redelil kolm pulka kõrgemale, võttis kaks pulka korraga. Voodivõre, puuri pulgad. Püstistest pulkadest värav. Rehal tuleb paar pulka vahetada. Löö rehale uued pulgad sisse. Pistis pulga oherdiauku. Pani astjale pulga ette. Panin palitu seina sisse löödud pulga otsa, pulka rippuma. Pulkadest rest saunapõrandal. Toolikorju pulk on lahti. Hiinlased söövad riisi pulkadega. Peenestab lauad kandilisteks pulkadeks. Ta treib pitsipunumiseks pulki. Vanaisa lõikas, voolis pulka. Laps on maast mingi pulga leidnud. Pulgaga jäätis 'pulgajäätis'. Väikevend istub jalgratta pulga peal. Meestejalgratas on pulgaga ja naistejalgratas pulgata. Roostetanud pulkadega äke. Priit on nagu pulk külmast kange. Ta tõmbas end sirgu nagu pulk. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad 'kui kaotatud on oluline, pole vähem tähtsast enam asja'. Pani ukse laste eest pulka 'sulges ukse pulga abil'. Nüüd on äril pulk ees, pulk peal 'äri on takistatud, tõkestatud'. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud.. Pulk on ka oma värava obaduses. O. Jõgi (tlk). || sellise kujuga tükk mingit ainet. Palun pulk pärmi. Väärismetall valati sõrmejämedusteks pulkadeks. Pulkades 'pulgakujulisteks tükkideks pressitud v. pakitud' lõhkeaine. || sellise kujuga ese (enamasti on olemas täpsem liitsõnaline nimetus). Määrib huuli hügieenilise pulgaga 'hügieenilise huulepulgaga'. Pulgad 'malenupud' malelaual. *Ei tea, kas tema arvud nii kirjud olid või mõtted mehel tööst eemal, käsi pani tihti pulga [= pliiatsi] pihust maha ja pühkis läbi juuste.. L. Koidula. *Täiesti mõeldav, et ta end ühel päeval üles poob. Või, tänase järgi oletades, hakkab naistele ja lastele oma pulka [= suguliiget] näitama. L. Promet. || kõnek väike havi. Kalamehe noosiks oli kolmekilone havi ja paar pulka kah.
▷ Liitsõnad: aia|pulk, arvestus|pulk, arvutus|pulk, huule|pulk, istutus|pulk, jäätise|pulk, kala|pulk, keedu|pulk, kinnitus|pulk, kirjutus|pulk, kriidi|pulk, kudumis|pulk, kulmu|pulk, kurni|pulk, lagritsa|pulk, magasi|pulk, male|pulk, mõõdu|pulk, nagi|pulk, pesu|pulk, pitsi|pulk, pärmi|pulk, redeli|pulk, reha|pulk, seebi|pulk, segamis|pulk, sõime|pulk, söömis|pulk, šokolaadi|pulk, takti|pulk, tapi|pulk, teate|pulk, tolli|pulk, trummi|pulk, vaheliku|pulk, vaku|pulk, vägi|pulk, värava|pulk, äkke|pulk, ümarpulk; bambus|pulk, lepa|pulk, magnet|pulk, pilliroo|pulk, puu|pulk, raua|pulk, raudpulk; havipulk.
2. kõnek osa, detail, tükk. Traktoril on mingi pulk katki, mõned pulgad puudu. Isa võttis, lahutas, lammutas jalgratta pulkadeks. Ta viis vana mööbli viimse pulgani kolikambrisse. See on viimase kui pulgani ta enda ehitatud maja. Poiss on jõudnud juba kaks mootorratast pulkadeks sõita.
3. piltl koht hierarhias v. mingil (väärtus)skaalal. Ta abikaasa on astunud karjääriredelil veel mõned pulgad edasi, ta on jõudnud ühiskonnaredeli kõrgeimale pulgale. Peeter on hierarhiaredeli alumise pulga mees. Nad on ametiredeli eri pulkadel. Olen tast mitu pulka madalamal, üritan temaga ühele pulgale tõusta. Osakonnajuhatajad peaksid ühe pulga peal olema. Ära sea inimest jumalaga ühele pulgale. Vanaema pani varastamise ja valetamise ühe pulga peale. Missuguse pulga peal su arvutamisoskus seisab? *Ta lapsed aga ronivad riigiteenistuses pulgast pulka kõrgemale. J. Pärn.
4. van kõnek rubla. *„Näe, mul käsirahagi käes – kolm pulka, – vahi!” Itsitades tõmbas ta kägarasse kortsutatud rahapaberi taskust.. E. Vilde. *Aga see on kindel, enne kui neist meestest saad jagu, kuluta ikka ära oma kolmsada pulka. J. Mändmets.

pulk|haavaladv

1. üks pulk korraga, ühe pulga kaupa. Ronib ettevaatlikult, pulkhaaval redelit mööda üles, alla.
2. ükshaaval, osakaupa. *Ja kui mees muretseb pulkhaaval tarvilikke asju, valab ohtralt higi oma põllule – siis saab temaga maapidamisest ka mõistlikumat juttu rääkida.. E. Tennov. *.. Hedvig oligi saksa-läti tõlk, sest eesti keele sõnu seadis ta kokku päris pulkhaaval. H. Laipaik. || üksipulgi, põhjalikult. Võttis mõttes pulkhaaval eilse päeva sündmused läbi.

pulk|kinnitus
kinnitamine pulga v. pulkade abil

pulk|-pulgaltadv

1. ühe pulga kaupa, ühtegi pulka vahele jätmata. Ronib redelit pidi pulk-pulgalt kõrgemale. | piltl. *Jakob Kadarik ronib kaubamaja etteotsa pulk-pulgalt, jumalakartliku alandlikkusega.. E. Prink.
2. üksipulgi. Kirjutab kõik ülesanded pulk-pulgalt üles.

sausaua 26› ‹s
kepp. Mehel oli tugev sau käes. Karjasel oli vitsa asemel sau pihus. Võta aga jälle sau kätte ja asu teele. Astus sauaga kopsides. Hoiab varandusest kinni nagu sant sauast. Palveränduri sau. | piltl. *Poiss oli mu raugaea sau, mu parim tugi. G. Meri (tlk). || jämeda pulga kujuline märguandmisvahend liikluse reguleerijal. Liikluspolitseinik vehkis musta-valgevöödilise sauaga, tõstis autode rodu peatamiseks saua. || (kõrgema vaimuliku ametitunnusena). Piiskopimitrat kandev sauaga prelaat.
▷ Liitsõnad: kerjuse|sau, matka|sau, rändurisau; ameti|sau, piiskopisau.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur