[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

hikkori|puu
bot Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrge lehtpuu, millest saadakse elastset puitu (Carya)

impregneerima42
tehn riiet, puitu vms. soovitud omaduste andmiseks spetsiaalsete lahustega immutama. Impregneeritud riie, mantel. Impregneeritud tuletikud. Kalamees impregneerib õngenööri vedela seguga.

järkamajärgata 48
mets puitu tükeldama, tükkideks saagima

kaevur|herilane, kaevurherilased pl
zool sugukond astlalisi kiletiivalisi putukaid, kes rajavad torujaid käike pinnasesse, vanasse puitu v. taimevartesse (Sphecidae)

koi114

1.sväike liblikas, hrl. selle röövik, kes kahjustab riideid, puitu, taimi vms. Toas lendavad koid. Koid on ülikonnale augud sisse söönud. Vana koidest läbipuuritud kummut. Seda ei riku koi ega rooste. Uuristab oma juttudega nagu koi seinas.
▷ Liitsõnad: jahu|koi, puu|koi, riide|koi, tera|koi, viljakoi; kapsa|koi, võrgendi|koi, võrse|koi, õunakoi.
2.shlv kitsi, ihnus inimene, ihnur, kitsipung. Ta on igavene, viimane koi: andis ainult kaks krooni! Sihuke koi raatsib nüüd midagi teistele anda! Oled sina aga üks koi! Meest peeti koiks ja kooneriks.
▷ Liitsõnad: ihnus|koi, kopika|koi, rahakoi.
3.adjhlv kitsi, ihne. Ta on nii koi, et ei täi perele süüagi anda. *Vaadake, mu mees kui kirikunõukogu liige ütles ikka, et meil on siin koi rahvas. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: ihnuskoi.
4.s› ‹liitsõna järelosanakõnek mõnedes liitsõnades märgib teat. laadi inimest
▷ Liitsõnad: nälja|koi, raamatu|koi, salakoi.

maja|sikk
zool väike tumepruun mardikas, kelle tõugud kahjustavad ehitiste puitu (Hylotrupes bajulus)

miil2-i 21› ‹s
seade metsas puidusöe valmistamiseks, miiliahi, -auk. Miil hõõgub, köeb hõõgudes. Miili põletama, tegema 'puitu sepasöeks põletama'. Miilina hõõguv, küdev viha.

männi|-koorepõletik
mets männi koort ja puitu kahjustav roosteseenest põhjustatud haigus, männi-koorerooste

puidu|kruvi
tehn puitu keeratav koonilise lõikeosaga kinnituskruvi

puidu|kärsakas
zool peam. niisketes okaspuumetsades puitu kahjustav läikivmust mardikas (Eremotes ater)

puidu|laadung
laadung puitu (2. täh.)

puidu|lagundaja1› ‹s
(puitu lagundavate seente kohta)

puidu|mass
paberi ja papi valmistamiseks kasutatav kiudaine, mida saadakse puitu spetsiaalses peenestusseadmes töödeldes

puit|arhitektuur
ehit ehituskunsti haru, milles materjalina kasutatakse peam. puitu, puuarhitektuur. Puitarhitektuur ja kiviarhitektuur.

punkteerima42

1. med õõnesnõela ravi otstarbel või diagnostilisel eesmärgil kehaõõnde või kudedesse pistma
2. kunst skulptuuri olulisi punkte savi- v. kipsmudelilt kivi- v. puuplokile üle kandma ja tulevase kuju pealispinnani ulatuvaid auke kivisse v. puitu raiuma. Skulptor tegi täpse kavandi ja punkteeris selle kivisse.
3. muus. a. nooti poole võrra pikendava punktiga varustama. Punkteeritud noodid tuleb korralikult välja laulda. b. üht rütmiväärtust järgmise arvel poole võrra pikendama. Punkteeritud rütm annab ettekandele erksust. Seda nooti ei tohiks laulda punkteerimata.
4. punktidega v. punktiiriga varustama v. katma. Mardika kattetiivad olid peenelt punkteeritud. *Keset laeva ilutses säravalt valge, illuminaatoritest punkteeritud keskehituste kuhil. H. Sergo.

puu|jump
jäme jupp puitu. Too mõni puujump või lauaots!

puu|kild [-killu]
kild puitu. Sai paari puukilluga tule pliidi alla.

puu|kunst
(tarbe)kunst, kus materjaliks kasutatakse puitu. Rikkalike põletuskirjadega õllekannud on muuseumi hinnatumad varasema puukunsti näited. *Meie puukunstis on plastiline nikerdus ja vaba kunstimeele avaldus jäänud võrdlemisi tagaplaanile.. G. Ränk.

puu|lõige

1. kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis lõigatakse õõnespeitliga piki süüd saetud puidust plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis; ksülograafia. Puulõikes (teostatud) illustratsioonid, maastikud. Katsetas õpinguaastatel nii oforti kui puulõiget. Puulõigetega illustreeritud raamat. Värvilised puulõiked linnavaadetega. Märt Laarmani meisterlikud puulõiked.
2. puitu lõigatud ilustus, puunikerdus. Keeruliste puulõigetega vanaaegne mööbel. Puulõigetega kaunistatud kirikupingid. Puulõigetega vikatilöed. Ornamentaalne puulõige.

puur2-i 21› ‹s
pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks puitu, metalli, pinnasesse, kivimeisse, jäässe vm.; see koos liikumapaneva mehhanismi v. seadmega. Puuri pea ja pära ehk saba. Puuri tera ja pea. Puuriga puurima, auku tegema. Lase puuriga augud seina! Oherdi, vinnal ja käämer on rahvapärased puurid. Puur on nüri. || hambaravis kasutatav puur(masin) hambaaugu prepareerimiseks enne plombeerimist
▷ Liitsõnad: jää|puur, kivi|puur, metalli|puur, mulla|puur, oksa|puur, puidupuur; elektri|puur, käsipuur; keerme|puur, kruvi|puur, lusik|puur, püssi|puur, rõngas|puur, silinder|puur, spiraal|puur, tigu|puur, toru|puur, trell|puur, tsenter|puur, vikerpuur; vibu|puur, vurrpuur.

puu|tükk
tükk puitu. Taat voolis puutükist lusika. Tüdruk, naerata, ära ole (nagu) puutükk!

ruppimarupin 42
metalli v. puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema

stihhelstihli, stihlit 2› ‹s
tööriist, millega voolitakse puitu v. graveeritakse metalli, uurits

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur