[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puit ‹puidu 21› ‹s›

1. peam. puitunud rakkudest koosnev puude jt. puittaimede varre põhiosa. Haavapuu, kuuse puit. Puidu ehitus, ristlõige. Puidu välimine ja sisemine osa. Urbse puiduga kaktused.
▷ Liitsõnad: kevad|puit, sügispuit; lüli|puit, maltspuit; mäda|puit, tüvepuit.
2. langetatud puu kui materjal. Odav, kallis, kuiv puit. Puidu soojusjuhtivus. Puit kui ehitusmaterjal, kütus, tooraine. Puidu parvetamine. Tihumeeter puitu. Lakitud puidust lagi. *.. perekamber lausa valendab ja lõhnab värskest puidust, vaigust ja uudsusest. M. Traat.
▷ Liitsõnad: haava|puit, kase|puit, kuuse|puit, lehise|puit, männi|puit, tammepuit; aju|puit, ehitus|puit, hakk|puit, kaevandus|puit, kütte|puit, lama|puit, leht|puit, okas|puit, paberi|puit, press|puit, sae|puit, tarbe|puit, toestus|puit, tööstus|puit, vääris|puit, ümarpuit.