[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aaderdama37
ehit värvitud pinnale puidu mustrit andma. Aaderdatud vapikilbid, puitsambad. Uksed ja pingid aaderdati tumepruuniks. Aaderdatav aluspind.

abrasiiv|töötlus
tehn metallide, klaasi, puidu jt. materjalide mehhaaniline töötlemine vabade abrasiivide v. abrasiivlõikeriistadega

frees-i 21› ‹s
tehn
1. paljuhambaline pöörlev lõikeriist metalli, puidu, plastmassi vm. töötlemiseks
▷ Liitsõnad: ketas|frees, kopeer|frees, kuju|frees, külg|frees, laup|frees, nurk|frees, ots|frees, saag|frees, silinder|frees, sõrm|frees, tigufrees.
2. freesidega (1. täh.) masin (mulla kobestamiseks, turba tootmiseks jne.), freesmasin
▷ Liitsõnad: metsa|frees, mulla|frees, soo|frees, turbafrees.

hööveldama37
puidu, metalli vm. pinda edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates töötlema. Tasaseks, siledaks, õhemaks, üle hööveldama. Üks laua serv tuleb maha hööveldada. Hööveldas nii, et laastud lendasid. Hööveldatud ja hööveldamata lauad. Hööveldatud pind. | piltl. Üsna hööveldamata poiss. || (teehöövliga tasandamise kohta). *Siledaks hööveldatud kruusateel rattad ei kolisenud enam.. M. Raud.

intarsia1› ‹s
kunst puidu (ka naha) erineva värvuse ja faktuuriga pindade mosaiik, üks panustehnikaid

jändrik-riku, -rikku 30

1.adjtugev, sitke, kuid madalat kasvu, jässakas, rässakas. a. (puu, selle osade v. puidu kohta). Puud kasvavad soos jändrikuks. Jändrikud rannamännid. Jändrikud tüved, oksad, juured. Vana tamme jändrik võra. Vintsked jändrikud halud. Jändrik kadakane kepp. b. (inimese keha v. selle osade ehituse kohta). Jändrik veidi vimma tõmbunud vanamees. Tugev jändrik kehaehitus. Jändriku kasvuga, jändrikku kasvu mees. Jändrik kael, keha. Jändrikud käed, jalad. *Käed on tal pikad, sõrmed jändrikud. A. Tassa.
2.sjässakas puu v. inimene. *..majaperemees on kade, nähes nii ilusaid ja kuivi puid, kuna ta enda kuuris on mingisugused vettinud jändrikud.. O. Luts. *Ja kolmas, lüheldane karukäppadega jändrik, eks see olnud .. endine sulaspoiss Joosep Lõuk. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: juure|jändrik, kepi|jändrik, oksa|jändrik, puujändrik; mehe|jändrik, taadijändrik.

karbolineum-i 21› ‹s
uttetõrvast saadav punakaspruun õlitaoline vedelik puidu immutamiseks ja viljapuude pritsimiseks

karboniseerima42

1. tekst villa v. villast riiet taimsete lisandite kõrvaldamiseks kangete hapetega töötlema
2. tehn jookidele v. tehnoloogilistele lahustele süsinikdioksiidi lisama
3. puidu pinda söestama kaitseks kõdunemise vastu

kerg|savi
ehit hakitud õlgede, puidu vms ja savi segu. Kergsavist seinad.

kesanema37
murd õhu käes seisma ja kuivama (laudade, halupuude vm. puidu kohta). *Kevadel lõigati nende [= kuuselõhandike] oksavahedest paraja pikkusega pakud ja lõhuti need nõulaudadeks, mis suvi läbi väljas kesanesid .. A. Viires.

kirveskirve 19› ‹s
varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks, lõhkumiseks vm. töödeks. Terav, nüri kirves. Kirvest teritama, ihuma. Kirvega puid raiuma, palki tahuma. Puu on nii kõva, et kirves et taha peale hakata. Raielangil sahisesid saed ja paukusid kirved. Kirvest puutumatu mets, laas. Mets läheb kirve alla 'raiutakse maha'. Uks oli kirvega lahti murtud. Raius kirvega jäässe augu. Lõi endale ettevaatamatult kirvega jalga. Tal oli kirves käes, kaenla all. Vanasti kasutati sõjariistana ka kirvest. Nagu kirvega raiutud näojooned. Kinni nagu kirves pakus. Läks põhja nagu kirves. Sa ujud nagu kirves 'ei oska üldse ujuda'. Terav kirves leiab kivi.
▷ Liitsõnad: juurimis|kirves, küna|kirves, laasimis|kirves, lihuniku|kirves, lõhkumis|kirves, maa|kirves, metsa|kirves, mätta|kirves, puusepa|kirves, raiumis|kirves, tahumis|kirves, tempel|kirves, tuletõrje|kirves, võsakirves; kaksik|kirves, oda|kirves, pihu|kirves, putk|kirves, rant|kirves, sõja|kirves, tapa|kirves, vaenu|kirves, vene|kirves, võitlus|kirves, õõskirves; kivi|kirves, metall|kirves, pronks|kirves, raudkirves.

kruu|pink
van puidu käsitsi töötlemise pink koos juurdekuuluvate kruustangidega, tisleripink. Mart hööveldas midagi kruupingil. Peremees meisterdas õhtuti kruupingi juures mitmesuguseid tarbeasju.

kruvi|keeraja1› ‹s

1. tööriist puidu- ja metallikruvide kinni- ja lahtikeeramiseks, kruvits. Kruvid keerati kruvikeerajaga kinni, lahti.
2. kõnek viina ja apelsinimahla kokteil

kuivati1› ‹s

1. põll tehn ruum, hoone v. aparaat, seade vilja, puidu vm. kuivatamiseks. Spetsiaalne puitmaterjali kuivati. Vili veetakse kombainide juurest kuivatisse.
▷ Liitsõnad: heina|kuivati, käbi|kuivati, käte|kuivati, lina|kuivati, pesu|kuivati, puidu|kuivati, puuvilja|kuivati, (tera)viljakuivati; aur|kuivati, gaas|kuivati, kamber|kuivati, kapp|kuivati, kast|kuivati, kiir|kuivati, konveier|kuivati, šaht|kuivati, trummel|kuivati, tunnel|kuivati, ventilaatorkuivati.
2. keem kuivamist soodustav, kuivatav aine (lakkide, värvide koostises). Tärpentin on hea kuivati.

kõõvits-a 2› ‹s
arheol tulekivist vm. kõvast kivimist tööriist peam. loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad.

laua|saag
kaldhammastusega saag puidu piki kiudu lõikamiseks

ligniin-i 21› ‹s

1. bot keem puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine. Okaspuudes on rohkem ligniini kui lehtpuudes.
2. ka med puidust valmistatav valge pehme niiskust imav paberitaoline aine, puitvatt. Ligniini kasutatakse vati asemel haavade sidumisel ning pakkematerjalina.

ligniit-niidi 21› ‹s
mäend pruunsöe liik, milles on veel nähtav puidu toim

linnu|silm [-a]
piltl
1. Ümmarguste linnusilmadega tüdruk.
2. kõnek väike ümmargune muster v. toim. a. (kanga koekirja v. sellise kirjaga riide kohta). *Laua otsas istus sünnipäevalaps, punetav, ümar, riietatud belgia „linnusilma”. J. Smuul. b. (hrl. vahtra peenpoorse süü ning sellise süüga puidu kohta). Pähklipuu, karjala kask, pöök, linnusilm on väärispuidud. *Ärge seda liistu [= pildiraami] pange .. Otsige, palun, linnusilmadega [liist] .. Teadsin linnusilma väärtust .. K. Saaber.

mahu|tabel
hrl. pl.mets tabel puidu mahu määramiseks (kasvavat metsa hinnates)

maja|seen
hoonete puidu mädanemist põhjustav seen. Majavamm ja majamädik on meie tavalisemaid majaseeni.

malts|puit
mets tüve puidu heledam väline osa. Maltspuit on pehmem, lülipuit kõvem.

mets-a 22› ‹s

1. maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. Metsa puistud. Tihe, paks, hõre, kõrge, madal, sünge mets. Mitmerindeline mets. Kultuuristatud mets. Raieküps mets. I, II, III grupi mets. Risustatud, kuivanud mets. Mets kohiseb, kohab, mühiseb, mühab, rõkkab hüüetest, kajab linnulaulust. Lumine, härmas, raagus mets. Metsa hooldamine, liigitamine. Metsa all kasvas mitmesuguseid taimi. Põldude taga kerkib metsa rohetav müür. Mindi metsa puid tegema, marjule, seenele. Mitukümmend hektarit metsa. Saarel kasvab laialehine mets. Üksik talu suurte metsade keskel, sügavas metsas. Tee läheb läbi metsa. Metsa võib ära eksida. Metsast veetakse puid. Palgid saadi oma metsast. Põgenikud tulid metsast välja. Hulkus püssiga mööda metsi. Sõjavägi tuli metsa kammima 'läbi otsima'. Põllud on metsa kasvanud. Metsas redutama. Karu on metsade kuningas. Mine või metsa kuuse alla (peavarjutuks jäämise kohta). Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Mets on vaese mehe kasukas. Põõsal silmad, metsal kõrvad. || (metsapuude v. metsamaterjali, puidu kohta). Metsa raiuma, lõikama, maha võtma, langetama. Metsa müüma. Metsaga hangeldama. Metsa väljavedu, kokkuvedu. Õpilased käisid metsa istutamas. Mets on tähtis väljaveoartikkel. || piltl millegi tihe kogum, hulk, rohkus. Mastide, tornide, korstnate mets. Tee ääres on sõjaväekalmistu – terve ristide mets. Vanalinna punaste katuste mets. Vaenuväe tääkide mets lähenes. Maja ümber nõgeste mets. Juuste, karvade mets. *.. [aias] peenrad, puud, põõsad – ja see mets mesipuid! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aru|mets, hiis|mets, laane|mets, lammi|mets, lodu|mets, loo|mets, mangroovi|mets, mägi|mets, nõmme|mets, palu|mets, raba|mets, salu|mets, savanni|mets, soo|mets, troopika|mets, vihma|mets, võsa|mets, ürgmets; alus|mets, kõrg|mets, madalmets; kultuur|mets, park|mets, põlismets; eukalüpti|mets, haava|mets, kase|mets, kuuse|mets, lehise|mets, lepa|mets, männi|mets, nulu|mets, pärna|mets, pöögi|mets, seedri|mets, tammemets; leht(puu)|mets, okas(puu)|mets, segamets; era|mets, kodu|mets, mõisa|mets, riigi|mets, talumets; marja|mets, mustika|mets, pohla|mets, pähkli|mets, seenemets; ehitus|mets, kasu|mets, küttepuu|mets, palgi|mets, puu|mets, tarbemets; hoiu|mets, kaitse|mets, pinnasekaitse|mets, põllukaitse|mets, ribamets; kõrkja|mets, kõrre|mets, masti|mets, pilliroomets.
2.illatiivis, harvemini inessiiviskõnek (millegi mittesobivuse, kõlbmatuse kohta). Mine metsa sellise jutuga 'jäta selline jutt'! Ah, mine metsa, ei mina taha mingit tasu! „Käi sa metsa!” solvus Ants teise sõnade peale. Seesugune mõte heida, viska kohe metsa. Plaanid, kavatsused kipuvad metsa minema. Kes selles süüdi on, et oled oma eluga metsa läinud? *Enne kantseldasin teda mina ja nüüd pead seda tegema sina, muidu ta läheb sul käest metsa, mina tunnen teda .. A. H. Tammsaare. *Täna oli ta aru tõepoolest metsas. Tavaliselt mõtles ta ikka mitu sammu ette, et kõik jookseks nagu lustipidu. V. Saar.

metsa|kahjur
mets loom, hrl. putukas, kes oma tegevusega pidurdab puude kasvu ning rikub puidu kvaliteeti. Kärsakad, kooreüraskid jt. metsakahjurid. Metsakahjurite levik, tõrje. Põder metsakahjurina.

metsa|kasutus
mets puidu jm. metsamaterjali, ka metsafondi maade kasutamine. Puidutarvituse kasvades tuli metsakasutust reguleerida.

metsa|punkt
mets puidu varumise ja lõpplattu vedamisega ning mitut liiki puitmaterjali valmistamisega tegelev metsamajandi tootmisüksus. Rakvere metsakombinaadi metsapunktid. Märt töötas talvel metsapunktis.

metsa|tööstus
metsaraiet, puidu metsast väljavedu ja esmatöötlust hõlmav tööstusharu

peakasutus|raie [-raie]
mets küpsete ja üleseisnud puistute raie puidu saamiseks. Peakasutusraie võib olla lage- või turberaie.

peitel-tli, -tlit 2› ‹s

1. tööriist puidusse süvendite ja aukude raiumiseks ning puidu nikerdamiseks v. treimiseks. Lame, kumer peitel. Peitlile lüüakse vasaraga.
▷ Liitsõnad: lapik|peitel, nikerdus|peitel, puusepa|peitel, raie|peitel, tapi|peitel, trei|peitel, õõnespeitel.
2. meisel. Kiviraiuja peitel. *.. kolksub raud, end peitel kivvi sööb. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: kivipeitel.

peits-i 21› ‹s
happe, leelise, soola v. värvaine lahus puidu v. metalli pinna töötlemiseks, kiudainete värvivastuvõtlikumaks muutmiseks vm. otstarbeks. Keemilised, orgaanilised peitsid. Ilus tumeda peitsiga tammepuust mööbel. Kangaste värvimisel kasutatakse peitsidena mitmeid metallide sooli.
▷ Liitsõnad: puidupeits.

pendel|saag
tehn pendeldava raamistiku küljes oleva saekettaga mehaaniline saag puidu järkamiseks

puidu|hakkur-i, -it 2› ‹s
tehn puidu hakkimise masin. Raiejäätmed hakiti puiduhakkuriga.

puidu|keemia
puidu keemilist koostist, keemilisi omadusi, keemilist ja termilist töötlemist ning selle saadusi käsitlev keemia haru

puidu|keemiatööstus
puidu keemilist töötlemist hõlmav metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse haru

puidu|kiri
puidu lõikepinnal avanev, peam. läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster, puidu tekstuur, puidu toim. Huvitava puidukirjaga vineer.

puidu|leht
puidu silindrilisel lõikamisel saadud lehtmaterjal

puidu|mädanik
puittaimede ja puidu haigus, mida tekitavad peam. seened. Puidumädanike tekitajad.

puidu|peits
peits puidu pinna töötlemiseks v. puidukirja esiletoomiseks

puidu|puur
puidu puurimise puur. Puidupuur ja rauapuur.

puidu|süsi
suure süsinikusisaldusega poorne aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta v. vähese juurdepääsu korral, puusüsi

puidu|took
mets metsa ülestöötamisel saadava puidu hulk, puidu took. Puidutooki suurendama.

puidu|tõrv
puidu utmisel v. gaasistamisel tekkiv tumepruun kuni must veniv vedelik, puutõrv

puidu|töökoda
puidu töötlemise töökoda

puidu|tööstus
puidu mehaanilise ning keemilise töötlemisega tegelev tööstusharu

puitkiud|plaat
ehit puitplaat, mis on saadud sünteetilise vaigu ja peenestatud puidu segu kuumpressides v. kuivatades. Puitkiudplaatidega kaetud põrand.

puu|gaas
tehn mootorikütusena kasutatav, puidu gaasistamisel v. utmise kõrvalsaadusena tekkiv põlevgaas, puidugaas. *Auto käis sõjaaegselt puugaasiga.. V. Beekman.

puu|jupp
puidu jupp. Viskas puujupid pliidi ette. Puujuppidest kokku klopsitud lauaköks.

puu|laast
puidu laast, puitlaast. Kuuriesine oli puulaaste ja saepuru täis. Puulaastudega vooderdatud linnupesa. Puulaastust painutatud kerega karp.

puu|liik [-liigi]
bot mets puu liik. Kodumaised, haruldased, subtroopilised puuliigid. Harilik mänd on meie metsade levinuim puuliik. Pargis kasvab ligi kolmkümmend puuliiki. || puidu liik. Seinad ja laed tehti eri puuliikidest. Haab pole ehituseks kõige sobivam puuliik.
▷ Liitsõnad: enamus|puuliik, võõr|puuliik, vähemuspuuliik.

puu|pihu
puidu tolm. *Seal [= tislerikojas] oli tuli sees, lambi ümber hõljus kullakas puupihu. N. Baturin.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur