[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 12 sobivat artiklit.

puhuma37

1. õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; selle abil midagi sooritama. Puhun võilille ebemeid, seebimulle. Poiss puhub hingeõhku klaasile. Puhu haige(le) koha(le) peale. Ära nuta, ema puhub peale. Puhus põsed punni, nii et põsed punnis. Karjub teistele viinahaisu näkku puhudes. Proovib samovari hõõgvele, niiskeid halge lõkkele puhuda. Raamatutelt tolmu, õlle pealt vahtu, sigarist pahvakuid puhuma. Puhub suitsurõngaid lae poole, lakke. Õhupallid on täis puhutud. Kes on tule surnuks, laterna pimedaks puhunud? *Lehm .. puhus ninasõõrmetest sooja valget auru.. V. Luik. | piltl. On kõik konkurendid teelt puhunud. Puhusin oma jutuga kired, huvi lõkkele. || (klaasesemete valmistusviisina). *Seni oli Nachumi töökojas enamasti käsitsi töötatud.. Nüüd tarvitati seal pikka klaasipuhumise piipu ja puhuti selle abil ilusaid ümmargusi nõusid.. A. Sang (tlk). || (masina, seadeldise kohta:) õhuvoolu tekitama; seda millekski rakendama. Mootor läks tossu puhudes käima. Ventilaator puhub õhku. Autole on nüüd värv peale puhutud. *Puruksjahvatatud maak puhutakse seejärel kaubalaevadesse, 5000 tonni tunnis. A. Ravel (tlk).
2. puhkpilli mängima. Puhub pasunat, flööti, sarvepilli. Küll puhuvad hästi! Puhu üks ilus fokstrott. Puhuge, pasunad! Puhume kas või pillid sirgeks. Fanfarist puhub äratust. || vilistama. Kõnnib, käed taskus, ja puhub vilet. Vabrikuviled puhusid lõunatundi. Kõrv puhub pilli 'kõrvas undab'.
3. (õhumassi kohta:) liikuma. Tuul puhub edelast, merelt, näkku, külje pealt, otse vastu, tagant. Puhuvad mõõdukad lääne- ja loodetuuled. Tuul puhub kiirusega 10–15 m/sek. Torm puhus aknast sisse, toa külmaks, purje kummi, kasukast läbi. Keldrist puhub niisket õhku. *Minul, jah, hakkab juba kuulmine nüriks minema. Ligemaid helisid fikseerin raudselt, aga kaugematega, näe, ei puhu enam klaariks. J. Tuulik. |impers.Siin puhub. Küll puhub kõvasti. || piltl (mitmesuguste muutuste, liikumiste kohta). Ministeeriumis puhuvad nüüd uued, teised tuuled. Kui puhuvad soodsad tuuled, avan äri. Sinul puhub tuul kord siit, kord sealt 'muudad tihti meelt'. Või sealt puhub tuul 'või selles on asi'! Näe, kust kandist tuul puhub, kustpoolt tuuled puhuvad!
4. rääkima, lobisema. Puhume pisut juttu. Naised puhuvad külauudiseid, sõnakese lastest, niisama tühja. *Puhuti ühest ja teisest, kõigist ilma asjust. R. Roht. *".. Ja ära sa ilma täis puhu,” kinnitas Jaan. „Jäägu meie eneste teada.” A. Kitzberg. || kõnek luiskama, valetama. Puhub ta või räägib tõtt? Puhu aga puhu. Ära puhu! Aga sa puhusid neile osavalt! Puhusin sulle niisama habemesse. *Ainult nad ju ei usu teda! Ütlevad, et Lauri jälle puhub. I. Maran.
5.translatiivis v. adverbiaalse laiendigaliialdama, üles puhuma. Puhub raskused alati suureks. Ära puhu asja suuremaks, kui ta on. Küll see uudis on tähtsaks puhutud. Kuulsaks puhutud riigitruu literaat. End laiaks, täis, kohevile puhunud tegelinski. *Lehemehed puhusid ta päevakangelaseks. H. Sergo.
6. van puhkima. *Aga Reedu omad olid täna koletigedad. Nende ema muudki puhus aga ja tegi ikka äh! ja äh! J. Parijõgi. *See mees jookseb enese varsti läbi.. Kuulge ise, kuidas ähib ja puhub. M. Metsanurk.

elu sisse puhuma vt elu

ette puhuma
ette rääkima, kaebama; luiskama. Mu pinginaaber on õpetajale kõik ette puhunud. Taevas teab, mis jampsi ta sulle ette puhus.

hambasse puhuma vt hammas

hinge sisse puhuma vt hing [1]

[kellelegi] kõrva puhuma vt kõrv

läbi puhuma
avatuks, lahti, puhtaks puhuma. Taat puhus piibuvarre läbi. Torud tuleb lämmastikuga läbi puhuda. *Autojuht puhastas ja puhus kütusekanaleid läbi.. R. Sirge.

pilli lõhki puhuma vt pill [1]

prügi silma puhuma vt prügi

puru silma puhuma vt puru

ära puhuma

1. puhudes midagi eemaldama. Puhu siit tolm ära.
2. puhudes tuld kustutama. Ema puhub küünla, lambi, laterna ära. *Korraga puhus tuul tule ära. Oli pime. R. Sirge.

üles puhuma
liialdades kedagi v. midagi tähtsamaks, suuremaks, paremaks jne. tegema, kui ta v. see tegelikult on. Tüli puhuti asjatult üles. Reklaamiga ülespuhutud kaup. Jutud ta rikkusest on üles puhutud. On alles ülespuhutud piiga. Ta kipub end liiga üles puhuma. *Me peame kogu selle juhtumi suureks paisutama, üles puhuma.. L. Metsar (tlk).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur