[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

isa|mees
etn (vanem) meesterahvas, kes koos peigmehega kosjas käib ja pruudi vanematega kokku lepib pruudi kaasavara asjus, kosjaisa. Kedagi isameheks kutsuma, paluma. Kellelegi isameheks hakkama, olema.

lille|neiu

1. neiust lillemüüja
2. lillede hoidja v. paigutaja (näit. pruudi v. juubilari abistajana)

peig|mees
abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas. Peigmees tuli koos isamehega kosja. Isa vaatas tütrele jõuka peigmehe valmis. Ta on Riina kihlatud peigmees. Peigmees jätnud oma pruudi maha. Saabusid peigmehe (poolt) sugulased. Peigmees ja pruut sõitsid laulatusele. || austaja, kallim. Leenul oli peigmehi jalaga segada. *Ega ta peigmeheta ei ole. Tüdrukud hakkavad juba plikapõlvest peale peigmehi pidama! K. Kotsar.

pruudi|kimp
pruudi lillekimp. Kaunilt seatud pruudikimp. Peig kinkis, tellis valgetest lilledest pruudikimbu.

pruudi|kirst
etn pruudi kaasavarakirst

pruudi|kleit
pruudi pulmakleit, pruutkleit. Pikk valge pruudikleit.

pruudi|linik
etn linik, millega pulmas kaeti pruudi nägu, et kaitsta teda kurjade jõudude eest

pruudi|loor
pruudi pulmarõivastuse juurde kuuluv hrl. valge loor, mõrsjaloor

pruudi|poolne ‹adj›

1. pruudi liini v. tuttavate hulka kuuluv. Pruudipoolsed sugulased, külalised.
2. ‹s› ‹pl.› folkl pruudi sugulased v. külalised. *Seejärel pöörduvad pruudipoolsed lauluga pruudivenna ja peiupoisi poole.. O. Kõiva.

pruudi|pärg
pruudi pulmarõivastuse juurde kuuluv pärg, mõrsjapärg. Rukkililledest, mirdiokstest pruudipärg. Mängiti pruudipärga 'pruudipärjamängu'.

pruudipärja|mäng
ka folkl pulmamäng, kus pruudi pärg pannakse abiellumisendena mõne noore neiu pähe

pruudi|rööv
rahvalikku pulmakombestikku kuuluv pruudi röövimine

pruudi|sõitja
folkl eesti vanemas pulmakombestikus pruudi peiukoju sõidutaja. *Siis oleks võinud kihutada – pruudisõitja kõige ees ja peigmees ja peiupoisid tagant järele.. A. H. Tammsaare.

pruudi|vend
folkl pruudi kaaskonda kuuluv lähem vallaline meessugulane, kes abistab kaasanaist, juhib pulmas mänge ja nalju

pruutis ‹adv›
kõnek pruudi seisuses. Pruutis tüdrukul ei passi enam üksi pidusid mööda ringi joosta.

pulma|kleit
pruudi pidulik pulmas kantav kleit, pruudikleit, pruutkleit. Valge pikk pulmakleit.

pulma|põll
etn pruudi pulmariietusse kuuluv mitmesuguste kaunistustega põll. Helmeste, piiprellide, kuljuste ja litritega kirjatud pulmapõll. *Päev on kuldne ja siniroosa / nagu muhu pulmapõll. L. Promet.

seppel ‹sepli, seplit 2› ‹s›
etn pruudi kroonitaoline helmeste ja lintidega peaehe Hiiumaal ja rannarootslastel
▷ Liitsõnad: pulmaseppel.

süle|poiss
folkl sigivusmaagia eesmärgil pruudi sülle pandud poisike

tüdrukute|õhtu
pruudi ja ta sõbrannade peetav pidu pulmapäeva eel. Tüdrukuteõhtul jäetakse hüvasti vallaspõlvega.

vilt ‹vildi 21› ‹s›

1. tihe materjal, mis saadakse kiudainet vanutades v. selle kihte tihendades. Villast, loomakarvadest vilt. Küülikunahkadest valmistati peamiselt vilti. Sünteetiline vilt. Vildist jalatsid, baretid. Juudid kannavad mustast vildist pigimütse. Vildist jurta. Vildiga ülelöödud uks. Muldpõrand kaeti mattidega ning peale laotati paks vilt. Mineraalvati kiud pressitakse plaatideks ja rullitakse vildiks. Palituriie oli paks nagu vilt. *Mõnel hobusel läks juba esimese ühiskülvi ajal kael kärna – ju polnud taostel küllalt vilti all .. O. Kruus. | piltl. *Pulstunud juuksed ja vildiks vanunud habemetutt polnud nähtavasti ammu enam kammi näinud. M. Prääts (tlk).
▷ Liitsõnad: kaabu|vilt, kübaravilt; ehitus|vilt, mineraal|vilt, tihendusvilt.
2. vildik, viltsaabas. Uhiuued soojad vildid. Nahaga tallutatud, randitud vildid. Toppis püksisääred viltidesse. Pani viltidele kalossid otsa. Siinkandis kulub talve jooksul mitu paari vilte. || (harvemini mõne muu vildist eseme kohta). Tõmbas vildi 'viltkaabu' silmini pähe. Veimevaka vildid etn suured nõelakindad, mida hoiti pruudi veimevaka peal kurja eemalepeletamiseks.
▷ Liitsõnad: lubjavilt.