[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aatom ‹-i, -it 2› ‹s›
keemilise elemendi väikseim osake. Molekul koosneb aatomitest. Aatomi ehitus. Aatom koosneb tuumast ning elektronkattest. Märgitud aatomite meetod 'meetod, mis seisneb uuritavas protsessis osalevale elemendile uue isotoobi lisamises ning selle käitumise jälgimises'. | piltl. Inimene on ühiskonna aatom.
▷ Liitsõnad: hapniku|aatom, süsiniku|aatom, vesinikuaatom.

adiabaat ‹-baadi 21› ‹s›
füüs adiabaatilise protsessi graafik

aeglusti ‹1› ‹s›
mingit protsessi v. liikumist aeglustav aine v. seade. Grafiit, raske vesi, berüllium aeglustina.
▷ Liitsõnad: korrosiooni|aeglusti, neutroni|aeglusti, oksüdatsiooni|aeglusti, vaguniaeglusti.

ajama ‹impers aetakse, aetud 37›

1. teat. suunas v. kuhugi liikuma sundima; (kuhugi) midagi tegema sundima; tagant kihutama, kannustama. Poisid aeti peolt minema. Inimesed aeti kodunt sõjapõgenikena rännuteele. Mõnda poissi peab lausa ajama kooli. Ta ei lasknud end ajada, läks ise. Ma ei lähe ajades ka enam sinna. Juba lapsena aeti ta karja, poisikesena tööle. Vaenlane aeti põgenema, pakku. Ema ajas tütre poodi leiva järele. Aja kari koju, lauta. Tuul ajas jää randa, pilved laiali. Torm oli laeva madalikule, karile ajanud. Paat jäi lainete ajada. Emajõgi oli ajanud oma veed kaugele üle kallaste. Küll me selle mõtte tal peast ajame. Igavus ajas tänavale lonkima. Mis häda sind ajas niimoodi talitama? Kes sind ajas teiste peale kaebama? Mure, hirm, teadmatus ajas kalurinaised randa paate ootama. Auahnusest aetud, lõhkus ta tööd teha. Häda ajab härja kaevu. Aja tühi asjale, karga ise kannule. Ega kutsumata võõrad ajamata ei lähe. *Ema ajas isa köstrile ütlema, et sedaviisi ometi ei tohi teha. O. Luts. *Kõrged pilved nagu hirmust aetud / üle maa ja mere lendavad .. L. Koidula. || juhtides lükkama; veo- v. sõiduvahendit, masinat vms. (aeglaselt) kuhugi vajalikku kohta juhtima; ohjadest juhtima. Ajasin jalgratast käekõrval, käru ees. Aja sõiduk ukse ette, koorem lakaluugi alla. Ajasin auto garaaži, garaažist õue, tagurpidi kõnniteele. Ta laskis end ratastoolil toast tuppa ajada. Poiss sai ohjad oma kätte ning tohtis hobust ajada. | (kehaosa kohta). Ajab käies üht külge, paremat õlga ees. || füüsilise jõuga kuhugi tõstma, panema, suruma, toppima, lükkama jne. Muld, kivid aeti auku. Vana kaev aeti täis. Teri aeti kottidesse. Praht ajage hunnikusse. Heinad aeti koormast lakka. Ärge rohkem puid enam ahju, tulle ajage. Siia tuleb kiil vahele ajada. Ta oli endale pinnu küüne alla ajanud. Silgud aeti vardasse. Uss aetakse õnge otsa. Kätt püksitaskusse ajama. Niiti nõela taha ajama. Laps ajab kõik suhu, mis kätte saab. Koer lastud maha ja aetud auku. Hobusele aeti rangid kaela. Proovi võtmiseks aeti sond makku. Ajasime pika redeli puu najale, katusele. Aita antenn püsti ajada. || rõivast, jalanõud vms. selga, jalga panema v. seljast, jalast võtma. Ajab särgi, pluusi, kleidi, seeliku, jaki, kuue, mantli, riided selga, seljast. Pükse, saapaid, säärikuid jalga ajama. Ajage kähku püksid jalast! Ajas puhta linase pesu ülle. Ta oli vana kasuka veel mantli peale ajanud. Ajab end ruttu riidesse.
2. end, oma keha v. mõnd kehaosa teat. suunas, kuhugipoole liigutama, teat. asendisse viima jne. End istukile, upakile, põlvili, püsti, jalule ajama. Ajab jalad harki, laiali, sirgu, sõrmed harali. Kartulivõtjail polnud aega selga sirgu ajada. Püüdsime kaela õieli ajades üle teiste näha. Ajasin pea selga, kuklasse. Ajab imestunult, ehmunult silmad suureks, pärani, pungi. Huuli torru, prunti ajama. Hobune ajas kõrvad kikki. Koer ajas hambad irevile ning karvad turri. Kana ajab suled kohevile. Lind ajas noka lahti. Täkk ajas end tagajalgadele püsti. *Tihnikus männidki sirgu end ajavad .. P. Haavaoks.
3. ‹ka impers.› mingit füsioloogilist protsessi v. psüühilist seisundit, tundmust, meeleolu jne. esile kutsuma. Rasvane toit ajab ta oksele, öökima. Külmavärinad käivad ning iiveldama ajab. Õlu ajab urineerima, kusele. Tolm ajab köhima, aevastama. Väsimus ajab haigutama. Aspiriin ajab higistama. Jooksmine ajas hingeldama, higiseks, naha märjaks, kuumaks, südame kloppima. Toidulõhnad ajasid suu vett jooksma. Jahutoidud ajavad inimese paksuks, rasva. Nii hirmus, et ajab kananaha ihule, juuksed püsti. Kiikumine ajab mõnel pea pööritama. See ajab lausa vihaseks, vihale, marru, raevu. Nii kurb lugu, et ajab pisarad silma, nutma. Ära aja naerma. Ähvardus ajas poistele hirmu nahka. Sõjajutud ajasid meeled ärevile. Poegade käitumine ajas ema meeleheitele. See ajab mul pea halliks. || paistetust, paiset, muhku, löövet jms. moodustist esile kutsuma. Ajas paise värvli alla. Sõrm ajas umbe. Mingisuguse muhu on ajanud jala peale. Ajas suure villi peopessa. Südamehaigetel ajab mõnikord jalad paistesse. Mesilase nõelamine ajas näo paistesse.
4. midagi v. kedagi mingisugusesse olukorda, seisundisse viima v. mingisuguseks muutma. Tööasjad, paberid tuleb joonde, jutti, korda ajada. Ajasite meie plaanid luhta, segi, nurja, nässu, mokka, asjad untsu. Tuul ajab juuksed sassi. Vesi aeti keema. Sulaks aetud tina. Sepp ajas raua tulipunaseks. Puupakk oli keskelt lõhki aetud. Vaadake, et te maja põlema ei aja. Firmat pankrotti, talu oksjoni alla ajama. Tuisk on kõik teed umbe ajanud. Ants püüdis meid Ainoga, mind ja Ainot tülli ajada. Ajasin mehed riidu. Ei või vahekordi teravaks ajada. Asjad on keeruliseks aetud. Viin on poisi hukka, raisku ajanud. Armukadedus ajas perekonna lõhki. Suur tükk ajab suu lõhki. *Üksikelamute rohkus ajab vahemaad pikaks .. R. Sirge.
5. endast (vooluna) välja saatma v. (osakestena) enda küljest eraldama. a. ‹ka impers.› endast (vooluna) eraldama v. välja saatma. Vabrikukorstnad ajavad paksu musta suitsu. Pliit ei tõmba, ajab suitsu kööki. Pott keeb ning ajab auru. Tukid ajavad vingu. Tänavapoolsetest akendest ajab tolmu tuppa. Õlu ajab vahtu. *Need olid keevad sooned, kust ajas vett kui allikast .. A. H. Tammsaare. b. (naha sarvkihti, selle osakesi v. mitmesuguseid marrasknaha moodustisi) uuenemise käigus eraldama. Jänestel veel karv ajamata. Rästikud, nastikud ajavad kesta. Päikesest põlenud käsivarred ajavad nahka. Põdrad ajavad sarvi. c. (muid juhte). Värvimata voodrilauad ajavad pinde. Kuused, männid ajavad okkaid.
6. kätte saada püüdes, ahistades v. otsides (jälgi, lõhna mööda kannul) järgnema. Koerad ajavad jänese jälgi, rebast, põtra. Ajujahil ühed ajavad, teised kütivad. Koer jookseb nuhkides metsa all, ajab erutatult lõhna, haisu. | piltl. Politseinikud ajavad kurjategija jälgi. || (näit. loetavat tekstirida näpuga järgides). Laps ajab lugemisel näpuga järge. Sõrm ajab tabeliridu.
7. rääkima, kõnelema, vestma (hrl. koos vastavasisulise objektiga); ka kõnek (eriti objektita kasutustes). Istusime kohvikus ja ajasime juttu. Kes selliseid lorajutte ajab? Ei saanud aru, kas ajas nalja või rääkis tõsiselt. Lori, rumalusi, loba, plära, jama, joba ajama. Ära aja udu(juttu)! Mis sa nüüd hullu ajad! Mis sa ajad – ei või olla! *.. aga tema ajab üksisõnu: armastus ja armastus! Nüüd on ometi sõna kätte saanud! O. Luts. || (visalt väites, argumenteerides) midagi erapoolikult tõendada püüdma (näit. süü, vastutuse veeretamiseks). Mis sa enda tegusid teiste süüks ajad? Poiss oli akna lõhkunud, kuid püüdis asja teiste kaela ajada. Puudujääki üritati noore müüja kraesse ajada. *Seepärast hakkas ta lapse ees salgama, .. hakkas valeks ajama, mida ta ise tõeks oli tunnistanud .. E. Vilde.
8. (mingit häält, heli, müra) tekitama. Laulujoru, vilet ajama. Kass hakkab kohe nurru ajama, kui silitad. Vabrik ajab vilet. Kõrvad ajavad pilli. || van (pasunat vm. pilli) puhuma. *Kuski pasunat ajas karjus .. J. Kärner. *Üks vanamees ajab vilepilli .. O. Kallas.
9. (hrl. hobusega ning kihutades) sõitma; jooksma, liduma, kiiresti minema. Hüppas sadulasse ja ajas otse üle põldude alevi poole. Ajas, mis hobune võttis. Ärge inimestele selga, otsa ajage! Tulid tuhatnelja võidu ajades. Hobused märjaks, vahule aetud. Nad olid täies lastis kalalaevaga karile ajanud. Ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda. Kõik panid, pistsid ajama 'läksid kiiresti joostes ära'. Ma sain veel õigel ajal ajama. *Teised ajavad sõnnikuvankrites Mahtra poole, teel jalamehi peale võttes. E. Vilde.
10. korraldama, õiendama, millegagi tegelema. Mul on linnas asju ajada. Kes seda ekskursiooni asja nüüd ajab? Ajavad musta äri, sahkerdavad ja spekuleerivad. Rahumeelset välispoliitikat ajama. *Kelle kosje sa ajad? Ei mul veel mehelemineku mõtteid ole! H. Raudsepp.
11. mingit käitumisliini järgima; midagi taotlema. Jonni ajama. Mõlemad ajavad kangust, kumbki järele ei anna. Ajas naabritega kiusu. Alati ei saa oma tahtmist ajada. Mehed ajasid visalt oma joont. Ajab pärlitega uhkust. Oli tal tarvis uut autot osta ja uhkust ajada. Ära aja edevust! *.. kui maasikad valmivad, läheme aeda ja ajame maiust. A. Kitzberg. *Nad sellepärast nii kibedad, et ei saa enam toredust ajada ega mõnuleda! M. Metsanurk.
12. edasi liikudes, töötades mingit käiku, sihti, liini vms. rajama. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Ebasümmeetriliselt aetud pargiteed. Läbi metsa tuli ajada siht. Ajab sirge kaare läbi põllu, üle heinamaa. Kartulivagusid ajama, lahti ajama. Ajab pressrauaga viigid pükstesse. Mutid on aias risti-rästi käike ajanud. Üraskite aetud käigud puidus. Koidest aetud vana kasukas.
13. ‹hrl. ühendverbi osana› õmmeldes kinnitama. Pükstele, kuuele lappi (peale) ajama. Varrukat külge, otsa ajama. *.. isegi oma laste pluuside ette ajas ta kuldsed sinelinööbid. L. Promet.
14. destilleerima, utma. Viina, puskarit, samagonni ajama. Kartulitest aetud piiritus. Tökatit aeti kasetohust, tõrva männist. Põlevkivist aetud õli. Osa kartuleist aeti viinaks.
15. (taimede kohta:) kasvatama, välja ajama. Puu ajab juured sügavale, kaugele, mulla pealmisse kihti. Vaarikad ajavad risoome, maasikad võsundeid. Õunapuud hakkavad õisi ajama. Kaktus on ajanud mitu õienuppu. | piltl. *Ning korraga tabas mind mõte, mis minus nähtavasti juba kaua juuri oli ajanud – abielu. R. Kaugver.
16. habet, juukseid raseerides v. masinaga lõigates eemaldama. Habet ajama. Lõug, kael habemenoaga puhtaks aetud. Noorsõduritel aeti pea paljaks.

peale ajama

1. peale panema, seadma, loopima, pillama vms. Kartulikuhjale aeti muld peale. Laps on endale piima peale ajanud. Tünnile aeti vitsad peale. || peale õmblema. Pükstele tuleb paigad peale ajada.
2. ‹ka impers.› mingit füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit jms. esile kutsuma, ajama (3. täh.) Nii õudne, et ajab mulle hirmu, judinad peale. Igav raamat ajab une peale. Kurgus kõditab ja ajab köha peale. See ajab vägisi naeru peale. Nii kurb lugu, et ajab nutu peale.
3. manguma, nuruma, nuiama; (midagi tegema) keelitama, veenma, peale käima. Ajab peale nagu uni, mustlane. Poiss ajab kangesti mootorratast peale, tuleb vist ära osta. Lapsed hakkasid kinno minekut peale ajama. Viina ta ei võtnud, olgugi et teised peale ajasid. Talle aeti niikaua peale, kuni ta nõustus.
4. peale, otsa sõitma. Mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud.
5. kallale ässitama. Peremees oli õunavargaile koerad peale ajanud.

automaat|reguleerimine ‹-se 5› ‹s›
tehn tehnoloogilist protsessi iseloomustavate füüsikaliste suuruste automaatne nõutavais piires hoidmine v. soovitud muutmine

bio|rütm
bioloogilise protsessi (v. nähtuse) intensiivsuse (v. iseloomu) regulaarne kõikumine

etapp ‹etapi 21› ‹s›

1. ajavahemik, (aja)järk, aste teat. liikumise, protsessi v. sündmuse arenemises, arenemisjärk. Ettevalmistav etapp. Pealetungioperatsiooni etapp. Inimajaloo tähtsamad etapid. Juurdluse esimene etapp. Viimane etapp toodete töötlemisel on nende värvimine. Meistrivõistlused korraldatakse kolmes etapis.
▷ Liitsõnad: alg|etapp, arenemis|etapp, vaheetapp.
2. hrl sport osa distantsist. 20 km pikkune etapp. Kokku on võistlustrassi pikkus umbes 14 km, mis on jagatud 12 etapiks.
3. aj peatuskoht sõjaväe liikumisel (puhkamiseks, toitlustamiseks, ravimiseks)

faas1 ‹-i 21› ‹s›

1. mingi nähtuse, protsessi, objekti, keha seisundi vms. arenemisaste, esinemisjärk v. -periood. Haiguse faasid. Une kaks faasi. Taim on tõusmete, kõrsumise, õitsemise faasis. Sportmängu, liigutuse faas. Läbirääkimiste, revolutsiooni esimene faas. || füüs võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus, võnkumise hetkeseis
▷ Liitsõnad: alg|faas, kesk|faas, lõppfaas; libisemis|faas, pidurdus|faas, tõukefaas.
2. astr taevakeha valgustatud (v. varjutatud) osa ja kogupindala suhe. Kuu faasid.
3. el vahelduvvoolumasina üks mähise harudest; vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
4. füüs süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt ühtlane osa. Segu vedel, tahke faas. Ravimudad koosnevad ühest vedelast ja kahest tahkest faasist.

geo|sünklinaal
geol maakoore piirkond, kus ilmnevad eriti intensiivsed tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid

inhibiitor ‹-i, -it 2› ‹s›
biol keem bioloogilist protsessi v. keemilist reaktsiooni pidurdav v. takistav aine; ant. stimulaator

jääk|hape
tehn keemilise protsessi puhul järele jääv hape

jääk|leelis
tehn keemilise protsessi puhul järele jääv leelis

ära kaduma
(ära rõhutab protsessi lõplikkust:) kaduma. Poisil kadusid lambad ära. Särgil kadus nööp ära. Raha kadus taskust ära. Ta kadus sageli kuhugi ära. Pind kadus jalge alt ära. Eluisu kadus ära. *Nii need talud tühjaks jäävad – vanad kaovad eest ära ja kedagi ei tule asemele. V. Lattik.

ära kargama

1. pagema, (ära) põgenema, ära jooksma, pakku minema. Laagrist, vanglast kargas ära mitu vangi. Ärakaranud ori, sunnitööline. Madrus kargas Ameerikas laevalt ära. Sõdur oli väeosast ära karanud. *„Paljud kargavad ära ...” – „Egas kõik või ära karata. Maa jääks tühjaks ...” M. Metsanurk.
2. (ära rõhutab tegevuse, protsessi lõpetatust:) kargama (1., 3., 6. täh.) Ta tahtis lüüa, kuid mul õnnestus eest ära karata. Nööp kargas mantli eest ära. *.. ei ole mõisas hullemat jäära kui Juhkum ise – tema olevat juba mitmed abivaimud ära karanud! E. Kippel.

keemia ‹1› ‹s›

1. teadus ainete koostisest, ehitusest ja omadustest ning muundumise seadustest. Orgaaniline, anorgaaniline, analüütiline, füüsikaline keemia. Kõrgmolekulaarsete ühendite, isotoopide keemia. Keemia sümbolid, nomenklatuur. | (õppeainena). Õpib ülikoolis keemiat. Õpilane sai keemias kahe. Keemias on kontrolltöö.
▷ Liitsõnad: agro|keemia, bio|keemia, eksperimentaal|keemia, elektro|keemia, geo|keemia, hüdro|keemia, kiirgus|keemia, kohtu|keemia, kolloid|keemia, kosmose|keemia, kristallo|keemia, mikro|keemia, mäe|keemia, nafta|keemia, puidu|keemia, põlevkivikeemia.
2. (vabamas, kõnekeelsemas kasutuses:) keemilised reaktsioonid, keemilised protsessid; keemiatööstus v. selle tooted. Ajutalitluse keemia. Igapäevases elus kohtame keemiat igal sammul.

kemism ‹-i 21› ‹s›
keem biol mingi nähtuse v. protsessi keemiline olemus. Ravimuda, ajutalitluse kemism. Uuriti järvevee läbipaistvust, värvust ja kemismi.

kiir|meetod
meetod mingi protsessi v. tegevuse kiirendamiseks. Terasesulatuse kiirmeetodid. Laevu lastiti kiirmeetodil.

kunsti|psühholoogia
esteetilisi elamusi ja kunstiloomingu protsessi uuriv psühholoogia haru

kõver ‹-a 2›
I. ‹adj›
1. mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms. omav. Kõverad jalad. Tal on kõver kongus nina. Kullil on kõver nokk, kõverad küüned. Mammutil olid loogataoliselt kõverad kihvad. Kukel on loogana kõverad laulusuled. Tõmbas end voodis kõveraks. Mees oli naerust, külmast kõver. Kisub end valust kõveraks. Taat on vanadusest kõver. Murdunud käeluu kasvas kõveraks. Nael läks seina löömisel kõveraks. Kõverad männijässid, sookased. Kõver kepp. Piibu kõver vars. Vanalinna kitsad kõverad tänavad. S-tähe kujuline kõver klaastoru. Kuuselaud on kõveraks kiskunud. Kõver nagu jäärasarv, kapsaraud, kreeka e. Naera end kas või kõveraks. *Vihikusse esimesed tähed / tulid vinka-vonka kõverad. J. Kaidla. || (viltukistud näojoonte, näoilme kohta). Nutust kõverad huuled. Suu kiskus kõveraks nagu nutma hakkaval lapsel. Tegi kõvera ja krimpsus näo. Näol oli kõver naeratus, muie. || ‹singulari illatiivis ja inessiivis› (olukorda tähistavana). Eit oli tööga vajunud kühmu ja kõverasse. Kiskusin end teki all külma pärast kõverasse. Tuul painutas põõsa kõverasse. Jaan on valust, naerust, raske kandami all kõveras. Naersin nii, et kõht kõveras.
▷ Liitsõnad: nutu|kõver, poolkõver.
2. piltl mittesirgjooneline, mitteotsekohene, keerutav. Jäta oma kõverad kõned ja pilked! *Mis nüüd niisugune kõver jutt. Ole mees, ütle kohe ära. Puhas asi. J. Mändmets. *Selle asemel et magneti ravijõu kaitsmatust teooriast selgesti loobuda, valib ta kõvera taandumistee. J. Kross (tlk).
3. piltl ebaõige v. ebaõiglane; halb, paha. Raske oli otsustada, mis selles loos oli õige, mis kõver. Sattus koos halbade sõpradega kõverale teele. *Nägin küll, et asi kõveraks läheb, aga tegin südame kõvaks.. E. Vilde. *Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust.. A. Gailit. | ‹substantiivselt›. Vaest vaga vaevatakse, kõver ei tõsta kõrvagi.
II. ‹s› ka mat kõverjoon. *Marss nagu teisedki planeedid tiirleb ümber Päikese mööda kõverat, mis on lähedane ellipsile. Ü. Veltmann. || see mingi protsessi v. nähtuse graafilise näitajana. Haigestumiste, õppeedukuse kõver. Päevase õhutemperatuuri kõver.
▷ Liitsõnad: palaviku|kõver, siinus|kõver, temperatuurikõver.

kära ‹11› ‹s›

1. müra, ragin, kolin, paukumine, mürtsumine, kärin, põrin vms.; üldse mitmesuguse päritoluga, teat. tegevust, protsessi vms. saatvad (paljud samaaegsed) korrapäratud helid. Suurlinna, lahingute kära. Mootorite, masinate põrgulik, kõrvulukustav kära vaibub, vaikib. Kära paisub, kasvab, muutub valjuks. Aparaadid töötavad kärata. Töö toimus ilma suurema kära ja mürata. Väljast kostab sadama tavalist kära. Linttraktor liikus edasi suure kära ja raginaga. Kõrv eraldab kärast tuttava heli, harjub käraga. Püüdis astuda võimalikult vähe kära tehes. *Oi seda kära: raudrehvidega vankrid sõitsid raginal üle kivide, kõlisesid-kolisesid raudlatid, inimeste astuminegi kobises, klõbises, matsus, mütsus! L. Kibuvits. || vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine, kilkamine, hõikamine, laulmine, kisamine vms. lärm; lindude v. loomade (vali) kisa, läbisegi häälitsemine. Poisikeste, hobusemeeste, lindude, ahvide kära. Kära läheb saalis suureks, valjuks. Puhkes üldine kära. Kära peale ilmus korrapidaja. Vaidluste kärast kostavad üle üksikud hüüded. Suure kära ja müraga tormati tuppa. Õu oli täis laste kära ja kilkamist. Valvurid tõstsid kära, kui selgus, et üks vang on puudu. *Tõusis kära, terve pere jooksis välja, naised hädaldasid, koerad haukusid. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: jutu|kära, laada|kära, lahingu|kära, linna|kära, pidu|kära, rõõmu|kära, sõja|kära, tänava|kära, võitluskära; põrgukära.
2. piltl rohke õiendamine, rääkimine, arutamine vms. millegi ümber, lärm. Kogu vald oli kära täis, et varsti tulevad pulmad. Kära oli ajalehtedes, ajakirjanduses palju, rohkem kui asi väärt. Kas maksab tühja asja pärast nii palju kära teha, tõsta! Näidendi, lavastuse ümber tekkis kära. Näitus korraldati ilmatu käraga. *Kolime metsa ja jätame kus pagan selle maailma kära. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: ilma|kära, päevakära.

käre ‹-da 2› ‹adj›

1. (inimese kohta:) ägedalt ründava loomuga; kergesti süttiv, terava ütlemisega. Käre ja äkiline mees, naine. On see alles käre eit! Ta oli teiste vastu, kaaslastega võrdlemisi, liiga käre. Ta on käre korda nõudma. Käreda loomuga inimene. *Kellelt Andres laenatud raha kätte ei saanud, sellelt läks käre Marta ise nõudma. Ta ei mõistnud nalja.. M. Metsanurk. | ‹substantiivselt›. Uhke läheb hukka, käre kärna, hiljuke saab edasi. || (sisult, laadilt:) ägedalt ründav, kritiseeriv; resoluutne, terav. Käredad sõnad. Käre kriitika, noomitus, hukkamõist. Käre koosolek. Hinnang, arvamus oli õige käre. Käreda ütlemisega mees. Pidas käreda kõne. Toon oli natuke liiga käre. Kiri sai käre. Artikli käredamaid kohti kärbiti. Esitasime käredaid nõudmisi. *..ei olnud see rahulik jutuheietus, vaid käre sõnavahetus. I. Sikemäe.
2. (hääle, helide kohta:) kärisev, kare, räme; (läbi)lõikav; vali ja vihane. Käredad hüüded, käsklused. Käre haukumine. Eide hääl läks käredaks. *Ihatõiv viipas nüüd sarvemehele, kes saatis ettepoole käredaid helisid. K. A. Hindrey.
3. kiiresti v. kärestikuliselt voolav (vee, jõe vms. kohta). Käre, käreda vooluga jõgi, oja. Käre vool viib lootsiku kaasa.
4. märgib mingi nähtuse v. protsessi, samuti aine omaduse erilist intensiivsust. a. (madala temperatuuri kohta:) iseäranis külm, kõva, äge. Käre pakane. Külm on käre, läheb käredamaks. Tänavune jaanuar oli hästi käre. Tuli käre talv, ilm. Puhus käre põhjatuul. b. (kõrge temperatuuri kohta:) lõõmav, ägeda leegiga; kõrvetav, väga kuum. Pada keeb käredal tulel. Ahi oli vorstide jaoks liiga käre. Armastab käredat leili. c. väga kange, tugeva toimega (hrl. alkohoolsete jookide, tubaka kohta). Käre õlu, naps, märjuke. *Ja jutt on niisugune, et endal käib isu käreda tubaka järele. H. Kiik. d. ere, kiiskav, kriiskav (värvitooni kohta); väga ere, terav, hele (valguse kohta). Noore muru käre rohelus. Käredad värvid, värvitoonid. *..sidus ette käreda punase lipsu. V. Beekman. *..olid mõlemad peaaegu pimedad. Käre kevadpäike paistis neile silmi. K. Rumor. e. hoogne, tempokas. Käre polka, masurka, marss. f. range, tugev. *..see oli ka sinu kergemeelne süü, millega sa kõige käredama karistuse oled teeninud. E. Vilde.
5. kõnek (kiitva, tunnustava hinnanguna:) väga tore, maru, vägev, vahva. See on käre mutt, eit (tüdruku, naise kohta). On alles käredad poisid, vennad! Käre raamat, lugu. *Tegime Aljošaga käreda parve, sidusime pajuvitstega kinni ja purjetasime kõrkjate varju.. E. Rängel.

lahvatama ‹37›
(mingi tegevuse, protsessi järsu puhkemise kohta:) pahvatama. Kuivad laastud lahvatasid põlema. Leek lahvatas kõrgele. Poiss lahvatas näost punaseks. Veri lahvatas tal järsku näkku. Päike tuli välja, meri lahvatas sädelema. Piirikonflikt lahvatas järsku suureks sõjaks. Temas lahvatas viha, raev. *Eeva armastus ei idanenud pikkamööda .. vaid lahvatas kohe suurelt leekima. L. Promet. *Vali naer, mis selle peale laua otsas lahvatas, lõdvestas üldist pinevust. S. Truu.

luminofoor|lamp
luminestsentslamp, mille kiirgust vähemalt osaliselt põhjustavad luminofoorides toimuvad füüsikalised protsessid

lõppema ‹lõpen 42 või lõppen 37›

1. lõpuni v. lõpule jõudma; millegi lõpuks olema. a. (ruumiliselt). Mets lõpeb, algavad põllud. Siin lõpeb linn ja algab maa. Randa ei paista, ääretu veeväli ei taha lõppeda. Saba lõpeb musta tutiga. Vaskotsakuga lõppev voolik. Nulliga lõppevad arvud. b. (ajaliselt v. mingi tegevuse, sündmuse, protsessi jne. sooritatuse, ammendumise v. lahenemise kohta). See nädal, kuu, aasta hakkab (ära) lõppema. Millal tööpäev lõpeb? Pidu, etendus, film, koosolek lõppes. Eksamid lõpevad varsti. Puhkus lõpeb mõne päeva pärast. Vihm, sadu lõppes niisama järsku, kui oli alanudki. Lugu lõppes sellega, et .. Ega see vist heaga lõpe. Viigiga lõppenud malepartii. Surmaga lõppev haigus.
2. (tarvitamisel, kulutamisel) otsa saama, otsa lõppema (1. täh.) Raha kipub lõppema. Õli lambis oli lõppemas. Kui üks sigaret lõpeb, süütan kohe uue. Paljud vajalikud asjad olid müügilt lõppenud. Põuasel suvel lõpeb kaevudest vesi. Peagi lõppesid ka kartulid ja juurvili.
3. (hrl. looma kohta:) lõpma, surema. Loomad lõppesid nälga, tõbedesse. *Ja ülepea oli see talv õnnetuvõitu. Isegi kaks last lõppesid kurguhaigusse. A. Jakobson.
4. hrl van kõhnaks, viletsaks jääma, otsa lõppema (2. täh.) *Noorik oli näost nii lõppenud, et ma poleks teda peaaegu ära tundnud. E. Vilde. *.. ning ta lõppes silmnähtavalt, muutus enneaegu vanaks. A. H. Tammsaare.

mehhanism ‹-i 21› ‹s›

1. tehissüsteem, mis muundab nn. vedavate lülide etteantud liikumise süsteemi teiste, nn. veetavate lülide soovitavaks liikumiseks; masin(avärk), seade [seadme]. Masin kui mehhanismide kompleks. Pöörlevate, painduvate lülidega mehhanismid. Hüdraulilised, pneumaatilised mehhanismid. Vokk on üsna lihtne mehhanism. Luku mehhanism. Suured keerulised mehhanismid. *Ainsa mehhanismina müriseb ehitusplatsil väike mördisegaja. V. Beekman. *.. nende [= lõksude, püüniste] mehhanism koosnes söödaga varustatud kandehoovastikust, millele toetus vajutipuu. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: abi|mehhanism, haarde|mehhanism, heite|mehhanism, hõõrd|mehhanism, jaotus|mehhanism, kella|mehhanism, kiil|mehhanism, kruvi|mehhanism, kuliss|mehhanism, käigu|mehhanism, laadimis|mehhanism, lõike|mehhanism, löögi|mehhanism, nukk|mehhanism, pöörde|mehhanism, tõste|mehhanism, varb|mehhanism, vedru|mehhanism, väike|mehhanism, vänt|mehhanism, ülekandemehhanism.
2. mingi(te) protsessi(de) v. nähtus(t)e toimimis- v. toimumisviis. Antibiootikumide mikroobivastase toime mehhanism. Nakkuse mehhanism vajab veel selgitamist. Närvisüsteemi keeruline mehhanism. *Häälikumuutuste peent mehhanismi jälgides on keeleteadlased vaieldamatult kindlaks teinud selle nimetuse [tšuudid] soomeugrilise algupära. L. Meri.
▷ Liitsõnad: tekke|mehhanism, toimemehhanism.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

ära murdma

1. (ära rõhutab tegevuse v. protsessi lõpetatust:) murdma (1. täh.) Torm on puul ladva ära murdnud. Nii kõva leib, et murra või hambad ära.
2. van murdma, maha murdma (2. täh.) *.. hiilib [kass] lähemale, kargab hiirele krapsti kallale ja murrab ta ära. A. Kitzberg.

mäe|teke
geol geoloogilised protsessid, mis muudavad maakoore kivimikihtide lasumust

müra ‹11› ‹s›
ka füüs mitmesuguste kõrguselt ja valjuselt erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärane) segu; tahkete kehade vibreerimisel v. gaaside pulseerival liikumisel (näit. mootoreis) tekkiv pideva v. peaaegu pideva spektriga heli. Müra valjus foonides. Masinate, mootorite, rongi, autode müra. Kopsimise, kolkimise müra. Kõrvulukustav, vaikne, ühtlane, hooglik müra. Müra paisub, vaibub, vaikib, läheneb, kaugeneb. Pidime töötama müras ja vibratsioonis. See masin teeb töötades vähe müra, töötab peaaegu mürata. Kuulsin esiku poolt mingit müra, vist tõmbas tuul vaheukse kinni. Poisid jooksid suure kära ja müraga tuppa. || (raadiotehnikas:) signaalide vastuvõtmist häirivad juhuslikud võnkumised elektriahelais || (informatsiooniteoorias:) infoedastust moonutavad protsessid v. nähtused. Trükivead, mõõtevead jm. müra infoedastuses. Müra summutab informatsiooni.
▷ Liitsõnad: auto|müra, lahingu|müra, liiklus|müra, linna|müra, masina|müra, mootori|müra, tootmis|müra, transpordi|müra, tänava|müra, tööstusmüra; põrgumüra.

nakkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka med vet bot haigustekitajate tungimine organismi ja sellest põhjustatud protsessid organismis, nakkamine, külgehakkamine, infektsioon. Esmane, teisene nakkus. Paikne nakkus. Nakkust saama, põhjustama, kartma, vältima. | piltl. *.. et rännupisikut võib külvata raamat, reisijutt või koguni juhuslik tänavavestlus, kui nakkuseks on teatav eelsoodumus. V. Maavara.
▷ Liitsõnad: bakter|nakkus, haava|nakkus, piisk|nakkus, puute|nakkus, seen|nakkus, soole|nakkus, viirus|nakkus, üldnakkus.

normeerima ‹42›
mingit suurust, protsessi, tegevust, inimestevahelisi suhteid vm. eeskirjadega korraldama; millelegi kasutamise v. kulutamise lubatud piiri kindlaks määrama, normiks seadma. Kogu ühiskondlik elu on kirjutatud või kirjutamata seadustega normeeritud. Normeeritud tööaeg, hinnad. Inimese tegevust normeerivad määrused, instruktsioonid, korraldused. Normeeritud kirjakeel. Normeeriv grammatika, sõnaraamat. *Paljud kaptenid normeerisid ookeanil sõites veetarvitust – toop vett mehele päevas. R. Kurgo.

operatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. kindlal eesmärgil toimuv tegevus, toiming, tehing. Äriline, kaubanduslik, majanduslik operatsioon. Tegi kasuliku operatsiooni maaga. Ebaõnnestunud operatsioon börsil. *Seal pangapuldi taga õppinud ta kätte .. kõik rahalised operatsioonid ja afääride trikid. M. Metsanurk. *Operatsioon [= mee võtmine] õnnestus igati, ainult et mesilased ründasid kärjeröövleid visalt. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: hüpoteegi|operatsioon, kommerts|operatsioon, laenu|operatsioon, müügi|operatsioon, ostu|operatsioon, panga|operatsioon, sissetuleku|operatsioon, turustus|operatsioon, vahendus|operatsioon, varustus|operatsioon, väljamineku|operatsioon, ärioperatsioon.
2. tehnoloogilise protsessi üksik lõpetatud osa, töölõik, töövõte; tehe. Tehnoloogiliselt jagamatu operatsioon. Töömahukad, jõudu nõudvad, keerulised operatsioonid. See õmblusmasin teeb 11 eri operatsiooni. Arvuti täidab operatsioone kiiresti ja eksimatult. Mõtlemise loogilised operatsioonid. Aritmeetiline operatsioon. *Väikeses käsitöökojas ei olnud õieti mingit tööjaotust, sest iga töötaja sooritas kõik operatsioonid. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: arvutus|operatsioon, käsitsi|operatsioon, tootmis|operatsioon, töö|operatsioon, viimistlus|operatsioon, vormimis|operatsioon, ühendamisoperatsioon; posti|operatsioon, põhi|operatsioon, üksikoperatsioon.
3. med kirurgilise ravivõttena tehtav lõikus. Raske, keerukas, kerge, lihtne operatsioon. Südamesisene operatsioon. Tuli teha näo plastiline operatsioon. Operatsioon kestis mitu tundi. Patsient läheb, viiakse varsti operatsioonile. Arst, patsient on operatsioonil. Siin ei aita muu kui operatsioon. Operatsioon õnnestus ja haige paraneb jõudsasti.
▷ Liitsõnad: kõrva|operatsioon, luu|operatsioon, mao|operatsioon, noorendus|operatsioon, näo|operatsioon, ravi|operatsioon, siirde|operatsioon, struuma|operatsioon, südameoperatsioon.
4. sõj suuremate sõjaliste jõudude plaanipärane ajaliselt ja ruumiliselt kooskõlastatud lahingutegevus kindlal eesmärgil. Sõjaline operatsioon. Linna vallutamise, vaenlase väekoondise ümberpiiramise, silla hõivamise operatsioon. Operatsiooni plaan, läbiviimine. Mere- ja maaväe ühine operatsioon. || muu kooskõlastatud tegevus kellestki v. millestki jagusaamiseks. Politsei operatsioonid kurjategijate kinnivõtmiseks.
▷ Liitsõnad: dessant|operatsioon, kaitse|operatsioon, karistus|operatsioon, koond|operatsioon, lahingu|operatsioon, luure|operatsioon, pealetungi|operatsioon, politsei|operatsioon, pääste|operatsioon, püüdmis|operatsioon, vabastusoperatsioon.

osalus|demokraatia
pol demokraatia vorm, mille korral rahvast kaasatakse otsuste tegemise protsessi. Osalusdemokraatia on kodanikuühiskonna toimimise põhialuseid. Esindusdemokraatiat täiendav osalusdemokraatia.

pahvatama ‹37›

1. pahvakuna paiskuma, vastu v. üles lööma, kuhugi tungima. Värske õhk, kuumus pahvatab näkku. Köögist pahvatas vastu magusaid lõhnu. Laevakorstnast pahvatas tihe suitsusammas. Keriselt pahvatab auru. Kui keegi ukse avas, pahvatas sisse tolmupilv. Leek pahvatas kõrgele (üles). Hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas (kõrgele). Ruum pahvatas eredat valgust täis. *Äkki pahvatas [õlle] valge juga vastu plekknõu äärt säärase jõuga, et vaht latakatena üle kogu laua tuiskas. H. Sergo. | piltl. Kõik pahvatas talle äkki meelde. Kehasse pahvatab kuum kihk.
2. järsku ja hrl. häälekalt, pahvakuga mingisse tegevusse v. protsessi puhkema v. purskuma. Tuli pahvatas põlema, lõkkele, heledaks leegiks. Nägin aknaist leeke pahvatavat. Vaigune oksakoht pahvatas leekima. Pahvatas (laginal) naerma, (lahinal) nutma. Seda põrgulärmi, mis nüüd valla pahvatas! Naerurõkatus pahvatas üle saali. Mootor pahvatas käima. Pada, supp pahvatas keema. Pahvatab üle näo punaseks. *Taimed pahvatavad [Aleuudi saartel] õitsele märatsevas külluses.. L. Meri. | piltl. Tunded pahvatasid lõkkele. || (äkilise ja hoogsa liikumise kohta:) paiskuma, avanema, ilmuma, langema, tõusma vms. Uks, aken pahvatas lahti. Värav pahvatas pärani. Linnud pahvatasid lendu. Pahvatas sillalt vette. Rasked kuused pahvatasid maha, lumme. Kui kell lõi kaks, pahvatas koolimaja õuele elu. *Siia tuulevarju kogunes arutu hulk liblikaid, need pahvatasid ohakaõitelt korraks üles, keerutasid ümber pea.. V. Luik. || piltl kihvatama (2. täh.) *Nüüd pahvatas kõik Laanekotka sisemuses. Ta haaras valitsejal rinnust kinni ja kähistas läbi hammaste.. M. Aitsam.
3. järsku ja hrl. ägedalt midagi ütlema, midagi ootamatut välja ütlema. „Sa sinder!” pahvatas naine südametäiega. „Jutt või asi!” pahvatas ta vihaselt. Tüdruk pahvatas vastuseks midagi rõvedat. „Küll on palju linde!” pahvatas poiss vaimustatult.

kinni panema

1. sulgema.; ant. avama. a. suletud asendisse seadma. Uksed-aknad pandi kodunt lahkudes kinni. Pani ahju, siibri kinni. Pane hõlmad, pintsakunööbid kinni! Pani ajalehe, raamatu kinni. Vaata, kas haak, riiv on kinni pandud. b. tõkestama. Kellelgi teed eest kinni panema. c. millegi tegevust lõpetama. Pood pandi õhtul kell seitse kinni. Istusin restoranis, kuni see kinni pandi. || likvideerima. Ajaleht, selts, ühing, kool otsustati kinni panna.
2. mingit protsessi peatama, seisma panema. Põud pani linakasvu kinni. Verd, verejooksu kinni panema. Vänge hais pani hinge kinni.
3. kedagi kuhugi v. millegi külge sulgema v. kinnitama, nii et liikumine on takistatud ja vabadus piiratud. Kedagi tuppa, luku taha kinni panema. Koer pandi kuuti kinni. Ori pandi ahelatega seina külge kinni. Karjak pani karja kinni. Pane jalad kinni 'jalanõud jalga'. || kõnek vangistama. Mees pandi varguse eest kaheks aastaks kinni.
4. ette tellima, broneerima, reserveerima. Pean võõrastemajja toa kinni panema. Sööklas, restoranis on meile laud kinni pandud. Panin endale järjekorra kinni. Kõik ta pühapäevad olid mitmeks kuuks kinni pandud.
5. kõnek ära sööma v. ära jooma. Pani viis kooki korraga kinni. *„Pane kinni, ära nuusuta, see kulub sulle marjaks ära!” seletas peremees. Aonurm kallutas kruusi ja jõi ta paari lonksuga tühjaks. R. Roht.

paukuma ‹paugun 42›

1. pauke (1. täh.) kuuldavale laskma. a. (lasu v. plahvatuse puhul). Lasketiirul pauguvad püssid ja püstolid. Haubitsad, kahurid hakkasid paukuma. Paukudes lendasid õhku raketid. Vaenlase kaevikute kohal aina paugub ja müriseb. b. (avanemisel v. sulgumisel). Uksed koridoris, majas pauguvad. Lööb, viskab värava enda järel paukudes kinni. Uks paukus ta nina ees(t) kinni. Pauguvad šampanjapudelite korgid. c. (kuhugi vastu v. sisse paiskudes; tugevate paukudega töötades). Metsas paukusid kirved. Töökojas kuuleme vasaraid paukumas. Nuia paukudes lüüakse poste maasse. Mootor turtsub ja paugub. Lõi rusikaga lauale nii et paukus. Varsti hakkab seal oksjonihaamer paukuma 'tuleb oksjon'. *Ja kangasjalg, ta paugub rõõmsas majas, / kui süstik lendab, laulab kuduja. Juh. Liiv. d. (külmast v. kuumusest lõhenedes). Väljas paugub (30-kraadine) pakane. Oli tuiskude ja paukuva pakasega talv. Öösiti pauguvad külmast aiateibad, seinapalgid. Jää järvel paugub ja praguneb. Ahjus pauguvad ja praksuvad kuusehalud. Kerisekivid paukusid leili viskamisest. e. (äikese kohta). Pikne, äike paukus kogu öö. Välgusähvatusele järgneb momentselt paukuv kõuekõmin. f. (kella löömise v. muusika kohta). Aisakellad paukusid. Tornikell paugub kuus lööki, kaksteistkümmend (korda), tulekahjuhäiret. Rongkäigu eesotsas hakkas paukuma orkester. *Saalis paugub kõrvulukustav muusika edasi.. O. Luts. g. (tegevuse v. protsessi intensiivsuse rõhutamiseks). Raiub ja rautab, nii et tuba paugub käes. Tantsivad, et põrand paugub. Kogu maja paukus pidutrallist. Pea paugub otsas valutada. .. paugu vastu, palgimetsa – / minu hea hääle vastu.. *No kui mina .. isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp.
2. piltl valju häält tegema, valjusti häälitsema. a. valjult (ja vihaselt) midagi ütlema, kärkima, põrkima. Kärgib ja paugub, paugub ja pragab kõigiga. Paugub kui püss, pikne. Kellega ta seal peaks paukuma? Lasevad pahandajal ennast tühjaks paukuda. Tegi kurja näo ja paukus mis hirmus, koledasti, nagu kole. Kus kukkus siis laste peale paukuma! *Ta .. paukus, põrutas rusikaga lauale, ja paukus jälle. V. Saar. *„Tere!” paukus ta jämedal bassihäälel.. P. Vallak. b. tugevasti ja kinniselt köhima. Taat köhib paukudes. Lapsed pauguvad köhida (, nagu raiutaks metsas puid). Poiss köhib mis paugub. *Kus mina alles möödunud nädalal paukusin, nii et rinde alt paistetas üles. E. Rängel. c. valjusti ja vihaselt haukuma; tugevasti ja lühidalt häälitsema. Koerad hakkavad võõra peale paukuma. Hirv paugub.

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

peatama ‹37›

1. tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, kinni pidama, seda katkestama. a. (kedagi). Ta peatas vastutulija ja küsis teed. Olin juba minemas, kui mind peatas ema hüüd. Peatas poisi teda kuuesabast haarates. Direktor peatas mind: „Oodake, ärge veel minge!” Mees peatas hobuse ja ronis vankrist maha. Vaenlase väed peatati enne pealinna. Teel eesmärgi poole ei peata teda miski. b. (midagi). Käeviipega peatas ta mööduva takso. Juht jõudis auto, rongi õigel ajal peatada. Vastase pealetung õnnestus peatada. Peatas hetkeks niitmise. Peatas kärsitult teise jutuvoolu. Teatavatel juhtudel eeluurimine peatatakse. Verejooks peatati rõhksidemega. Looduse rüüstamine, keskkonna saastamine tuleb peatada. Lumesajud ja tuisud peatasid liikluse. Ravi peatas haiguse ägenemise. Kuumutamine peatas käärimisprotsessi. Miski ei peata looja fantaasiat.
2. van peatuma. Tulin joonelt, kuskil peatamata koju. *.. iga kümnekonna sammu järel jäi ta peatama, nagu koguks ta oma viimast jõudu kokku.. E. Särgava. *Vana onu Siirak siin kohal peatas, nagu oleks jutul lõpp. J. Jaik.

peatuma ‹37›

1. liikumist, kulgemist (ka mingit tegevust) katkestama, seisma jääma. a. (inimese vm. elusolendi kohta). Jalutaja, suusataja peatus. Matkajad peatusid puhkuseks. Võõras jäi väravasse peatuma. Peatusin seisjatega juttu puhuma. Peatus, et kaaslasi järele oodata. Aeg-ajalt ta peatus kuulatamiseks. Peatusime vaateakna ees. Teekäijad läksid peatumata edasi. Autojuht ei peatunud, vaid sõitis edasi. Vägedele anti käsk peatuda. Aeg-ajalt ta peatus oma töös ja jäi mõttesse. Kõneleja peatus tihti sobivat sõna otsides. Üritaja ei või peatuda poolel teel. Oma eesmärgi saavutamiseks ei peatu ta millegi ees. Koer lähenes arglikult, aeg-ajalt peatudes. *Kaspar kirjutab veidi, jääb uuesti peatuma, loeb, viskab sule põlgusega kõrvale. J. Mändmets. b. (sõiduki, transpordivahendi kohta). Auto peatus. Rong peatus kaua mingis pooljaamas. Buss peatub siin ainult viieks minutiks, viis minutit. Vanker, saan peatus poiste kõrval. c. (muu liikumise kohta). Sõudjate käed, aerud peatusid. Vanaema vokki tallav jalg peatus. Masin, konveier peatus. Kellaosutid olid peatunud kaheteistkümne peal. Lained tormasid peatumata edasi. *Pea kohal tukkus paar pilvesagarat, nagu lennul peatunud. F. Tuglas. d. piltl (muid kasutusi). Õpetaja pilk peatus kõige tagumises pingis istuval poisil. Antsu silmad peatusid Mannil. Mõtted peatuvad ikka ja jälle laste juures.
2. kusagil viibimise, käimise korral asuma, korteris olema. Kanadast tagasitulekul peatus mõne päeva Helsingis. Tartus käies peatusin sugulaste pool, tuttavate juures. Hotellis ei saanud me peatuda, polnud kohti. Ühe öö peatusime kämpingus. Võõras linnas pole kusagil peatuda. *Esimeseks pikemaks puhkuseks ta otsustas peatuda voorimeeste kõrtsis.. M. Raud.
3. mõneks ajaks v. täiesti lakkama (tegevuse, protsessi kohta). Talvel vesiveski tegevus peatus. Mineraali murenemine võib peatuda. Poiss on kasvus peatuma jäänud. Haigusprotsess saadi peatuma. Verejooks, käärimine peatus. Areng ei peatu kunagi. Näis, nagu oleks aeg peatunud.
4. mitme võimaluse korral valikut tegema, ühe kasuks otsustama. Ettepanekuid oli mitu; peatuma jäädi neist viimasele. Uurimisteemat otsides jäi ta peatuma kodukoha minevikule. Noormees jäi peatuma mehhanisaatori elukutse juurde. Katsetanud mitmeid tehnikaid, jäi kunstnik peatuma temperal.
5. mingit küsimust pikemalt v. lühemalt käsitlema, millelegi (keskendatud) tähelepanu pöörama. Õpetaja peatus „Mahtra sõja” loomislool ning ühiskondlikul taustal. Kõneleja peatus karjakasvatuse kitsaskohtadel. Sellel küsimusel pole mõtet pikemalt peatuda. Nimetatud teemal saame vaid põgusalt peatuda. Peatugem lähemalt juubilari tööl ja tegevusel.

pidur ‹-i 2› ‹s›

1. tehn seade masina v. selle osa liikumise aeglustamiseks ja peatamiseks v. soovitava asendi säilitamiseks. Mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised pidurid. Jalgratta, auto, veduri pidurid. Tuuliku, spindli pidur. Korras, rikkis pidurid. Vajutas, surus jala pidurile. Pani piduri(d) peale, vajutas piduri(te)le. Juht vajutas pidurid põhja 'lõpuni alla'. Tramm, auto peatus pidurite kriiksudes. Bussi pidurid ütlesid üles.
▷ Liitsõnad: elektri|pidur, hõõrd|pidur, õhk|pidur, õlipidur; ketas|pidur, klots|pidur, koonus|pidur, lintpidur; häda|pidur, jalg|pidur, käsipidur.
2. piltl tagasi hoidev, talitsev, tõkestav tegur, pärss. a. ‹hrl. pl.› (sisemiste, psüühiliste tõkete kohta). Moraalsed pidurid. Armastuses on ta liiga arukas, tal on ikka pidurid peal. Poisil on pidurid pealt ära, muudkui kipub kaklema. Alkohol vallandab, vabastab pidurid. Raev pühkis minema kõik mõistuse pidurid. *Joobes kaotab inimene pidurid! Sellepärast ongi joobumus nii lõbus.. V. Adams. b. (takistuste kohta mingis protsessis). Tõsiseks piduriks teadusliku mõtte arengus on dogmaatilised, tardunud vaated. Kõige suuremaks piduriks tervishoiukorralduse parandamisel oli raha vähesus. Leppimine harjumuspärasega on progressi piduriks. Hariduse alahindamine võib saada inimkonna sotsiaalse arengu piduriks.

pidurdama ‹37›

1. pidureid kasutama, hrl. piduri abil sõiduki, harvemini masina, mehhanismi vms. liikumist aeglustama v. peatama. Autojuht pidurdas järsult, sujuvalt. Pidurdas auto, mootorratta täpselt ukse ees. Jalgrattur pidurdas, nii et kummid kiunatasid. Bussijuht oli sunnitud järsku pidurdama. Auto, tramm pidurdab kurvis. Üks auto pidurdas ja teine sõitis talle tagant otsa. Rong veeres sujuvalt pidurdades jaamahoone ette. Roomikauto pidurdas otse jääpiiril. || ilma piduriteta millegi v. iseenese liikumishoogu vähendama. Süsta ei ole kerge pidurdada. Pidurdas jalaga kelku. Suusataja pidurdas laskumisel. Kiige, pöörleva trumli hoogu pidurdama. Spinningu rulli saab silmapilkselt pidurdada. Jooksuhoogu pidurdama. Orav vudis kohutava hooga, kuid äkitselt käänakul pidurdas. Ei suutnud perutavat täkku pidurdada. *Varsti aga pidurdas Jüri oma hobust tasasele sõidule.. M. Metsanurk.
2. piltl takistama, aeglustama v. peatama, pärssima. a. (liikumist). Õhk pidurdab meteooride liikumist. Žgutt pidurdab verejooksu. Pimedus ja tuisanud tee pidurdasid meie edasiliikumist. Ülemjuhataja püüdis taganemist pidurdada ja väeosades korda luua. Ükski vägi ei suuda neid voogusid pidurdada. Vastutuule pidurdav mõju. b. (protsessi, tegevust, nähtust). Pärisorjus pidurdas Venemaa arengut. Vasakpoolsete ettevõtmisi püüti igati pidurdada. Maa majanduslik mahajäämus pidurdab hariduse ja kultuuri arengut. Tööde edenemist pidurdab tööjõu nappus. Niiskusepuudus pidurdab taimede kasvu. Miski ei pidurda järvede eutrofeerumist. Rohtudega on võimalik seda haigust pidurdada, kuid mitte välja ravida. Hirm võimalike tagajärgede ees pidurdas ta ettevõtmisi. Kasvu, närvitalitlust pidurdavad tegurid. Stuuporis inimesel on isegi kaitserefleksid pidurdatud. Jahedad ööd pidurdavad nektari eritumist. Takjaõli pidurdab juuste väljalangemist. Isikukultusel oli pidurdav mõju kultuurielule. *Mart, hulluke, püüdis joomatõbe pidurdada, ent kallas vaid õli tulle. V. Saar. c. kedagi, kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema. Oleksin kõik äärepealt välja lobisenud, kuid jõudsin ennast viimasel hetkel pidurdada. Suutis end vaevu pidurdada, et mitte solvajale kallale tormata. „Oota nüüd!” püüdsin keevalist poissi pidurdada. Hirm tagajärgede ees pidurdas neid midagi meeletut ette võtmast. *.. ma oleksin teiste osaliste indu heameelega veidi pidurdanud.. H. Rajandi (tlk).

piir|väärtus
mat väärtus, mille muutuja väärtused tulevad mingis protsessis kui tahes lähedale. Mingi suuruse piirväärtus. Piirväärtuste teooria on matemaatilise analüüsi alus.

platvorm ‹-i 21› ‹s›

1. rõhtne ümbrusest kõrgem tasandiline tarind. a. kõrgend (rongi)vagunisse minekuks, sealt mahatulekuks, ka laadimistöödeks raudteejaamas; perroon. Rong peatub platvormi ääres. Astusin vagunist platvormile. Vagonett seisab kaubalao platvormi juures. Ootasime platvormil trammi. Bussipeatuse platvorm. Metroojaama lahtine platvorm. b. millegi aluskõrgend. Väikesel platvormil lamav skulptuur. Haubitsa, suurtüki platvorm. c. ehitise, masina jm. maapinnast kõrgemal asuv tasane pinnaosa. Vaate-, vahitorni platvorm. Trepi ülemisel platvormil kakeldi. Kuuselatva ehitatud platvorm metssigade passimiseks. Tornkraana ülemine platvorm. *Pesa ehitab [leevike] õige lameda ja madala platvormina .. kuusele või kadakale.. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: jaama|platvorm, oote|platvorm, raudteeplatvorm; vaateplatvorm.
2. ääristeta ja katuseta lahtine vagun v. suur lahtine veok. Traktoritega platvormid haagiti rongi lõppu. Palgid on tõstetud platvormile. Treilerid ja paneeliveokid on suure kandejõuga platvormid. *See oli pikk segarong, koosnedes reisi- ja kaubavaguneist, lahtistest platvormidest ja tsisternidest. Joh. Tamm (tlk). || vaguni hrl. lahtine otsmine osa. Mehed suitsetasid viimase vaguni platvormil. Vaguni tagumine kinnine platvorm. Ta sõitis trammi platvormil.
3. partei vm. rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava. Oma platvormiga fraktsioon parlamendis. Kõneleja esitas rühmitise poliitilise ja majandusliku platvormi. Partei valimiseelne platvorm. See oli hinnang konservatiivide platvormilt. Ühist platvormi almanahhi autoritel polnud.
▷ Liitsõnad: valimisplatvorm.
4. geol maakoore piirkond, kus tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid on vähe intensiivsed. Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Maakoor jaotub geosünklinaalideks ja platvormideks.

surnud punkt

1. seisak, mingi tegevuse v. protsessi staadium, kus edasiminekut ei toimu või see on raskendatud. Töös tekkis surnud punkt. Vestlus jõudis surnud punkti. Asja uurimine seisab surnud punktis. Surve vastaspoolele ei vii läbirääkimisi surnud punktist välja. Rahalise toetusega tuleks luulesarja ilmumine surnud punktist välja aidata. Tõlkimine jäi surnud punktile (pidama). Heatahtlik kiri aitas mind surnud punktilt edasi.
2. tehn masina v. aparaadi mingi liikuva osa äärmise asendi koht, milles tema kiirus võrdub nulliga. Kolvi ülemine ja alumine surnud punkt. | (laiemalt koha v. hetke kohta, kus valitseb tasakaal). Kui teivashüppaja on kõrgeimas seisus, on ta hetkeks liikumatu, on nn. surnud punktis. Tsükloni keskuses on surnud punkt, kus valitseb täielik vaikus.
3. sport võistluste mingil etapil tekkiv seisund, mida iseloomustavad suur väsimus, hingamise takistus ja soov võistlust katkestada. Pingelistel võistlustel tekib maadlejatel surnud punkt. Kaaslaste ergutused aitasid jooksjal surnud punktist üle saada.

pärssima ‹pärsin 42›

1. (hrl. protsessi, tegevuse v. nähtuse kohta:) takistama, aeglustama, peatama, pidurdama. Riigi majandusraskused pärssisid hariduse ja kultuuri arengut. Ümbruskonna pärssiv mõju töötamisele. Hirm vigu teha pärsib kõiki ta ettevõtmisi. Kemikaalid pärssisid taimede kasvu. Tõusmepõletik pärsib tõusmete arenemist. Emotsioonid võivad mõtlemist ergutada või pärssida. Neuroleptikumid on psüühikat pärssivad ravimid. Ajukoore pärssiv mõju refleksidele. *Ühiskond, keskkond võib nende või teistsuguste algete arenemist inimeses pärssida või soodustada. H. Siimisker. || kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema, ohjeldama. *Mu indu pärssisid tublisti teekaaslased – paar süngenäolist munka, mõned preestrid, salkkond joobnud käsitöölisi.. B. Kangro.
2. liikumishoogu vähendama v. liikumist peatama. *Kuid just viimasel hetkel ta [= hobune] pärssis enda hoogu.. M. Lepik (tlk).

pöördumatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as pöördumatu); füüs protsessi omadus, mis seisneb selles, et protsess ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. Aja pöördumatus. Muutuste püsivus ja pöördumatus.

pöörduvus ‹-e 5› ‹s›
võime pöörduda; füüs protsessi omadus, mis seisneb selles, et protsess saab toimuda ka esialgsele vastupidises suunas

pööre ‹pöörde 18› ‹s›

1. ühekordne pöördumine ümber telje v. keskpunkti. Võti tegi lukuaugus kaks pööret. Tsentrifuug pöörleb kiirusega neli tuhat pööret minutis. Maa üks pööre ümber oma telje. Hammasratas lisas pöördeid 'hakkas kiiremini pöörlema'. *Mootor käis aeglastel pööretel, podisedes sõbralikult.. M. Traat. | piltl. Ajalooratas tegi veel ühe pöörde. || mat tasandi v. ruumi paigal püsiva punktiga liikumine
▷ Liitsõnad: pool|pööre, ring|pööre, täispööre.
2. ka sport enese keha v. sõiduriista pööramine, selle asendi v. suuna muutmine, kääne. Pööre paremal kannal. Pööre paigal, liikumisel. Pööre 90°, 180°. Kere pöörded. Pöörded poomil. Salto, kaarhoog pöördega. Kettaheide pööretega. Kiire pööre kõrvale päästis teda löögi eest. Rebis end äkilise pöördega vastase haardest lahti. Tantsib järskude pööretega. Suusatajad, uisutajad harjutasid pöördeid. Jooksja, suusataja komistas ja kukkus pöördel. Ujuja, jaht sooritas ebaõige pöörde. Julgelt võetud pöörded tõid võidusõitja esikohale. Sa pead enne pööret teise sõiduritta asuma. Auto tegi pöörde ja tagurdas paraadukse ette. Pääsukeste pöörded õhus.
▷ Liitsõnad: hoog|pööre, kere|pööre, pea|pööre, pool|pööre, salto|pööre, ümberpööre; lehvik|pööre, paigal|pööre, paralleel|pööre, sahk|pööre, tõstepööre; parem|pööre, vasakpööre.
3. pöörak, käänak. Tee teeb siin järsu pöörde. Raudtee tegi pöörde. Kõrge, pöördega trepp.
4. piltl mingi protsessi, sündmuse üldsuunas v. sisus toimuv (suur, otsustav) muutus; murrang. Sügav, põhjalik pööre ühiskondlikus elus. Sotsiaalne, poliitiline, revolutsiooniline, demokraatlik, majanduslik pööre. Galilei avastused tekitasid astronoomias, tõid astronoomiasse suure pöörde. Pööret tekitav avastus, leiutis, sündmus. Elu on teinud ootamatu pöörde, elus esineb alatihti ootamatuid pöördeid. Jutt, vestlus võttis uue, teise pöörde. Me ei tea veel, missuguse pöörde asi võtab. Lugu võttis ebameeldiva, halva, soovimatu, kurja pöörde. Selles majas kipuvad kõik naljad tõsist pööret võtma. Neiu hinges sündis suur pööre. Haigus võttis halva pöörde, pöörde paremusele. See lahing tõi sõja käiku pöörde. || ‹adessiivis› sajandi v. aasta(kümne) üleminek teiseks, nende vahetumine. 1960. aastate pöördel muutus olukord vastupidiseks. Sajandi pöördel võib juhtuda nii mõndagi.
▷ Liitsõnad: palee|pööre, riigipööre.
5. tagakülg. Foto pöördel on pühendus. Tiitellehe pöördel olevad andmed. Postkaardi pöördele oli pliiatsiga midagi kirjutatud. Vaata pöördel! (märkus lehekülje alumisel äärel viitena järgmisele leheküljele).
6. keel grammatiline kategooria, mis tähistab lauses öeldiseks olevate pöördsõna muutevormide isikut. Eesti keeles on kolm pööret ainsuses ja mitmuses.
7. muus intervalli v. kooskõla helide asetuse muutus