[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 79 artiklit

aeroloogia1› ‹s
atmosfääri füüsikalisi nähtusi ning protsesse uuriv meteoroloogia haru

aine|vahetus
biol elu aluseks olevate biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organismid on ühenduses keskkonnaga, metabolism

assimilatsioon-i 21› ‹s

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

atmosfääri|füüsika
füüs atmosfääri meteoroloogilisi protsesse ning nähtusi uuriv geofüüsika haru

autoklaav-i 21› ‹s
õhukindlalt suletav (silindriline) anum v. kamber mitmesuguste protsesside teostamiseks kuumuses ja atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul. Autoklaavis töötlema, kuumutama. Sidumismaterjal steriliseeriti autoklaavis.
▷ Liitsõnad: labor(atoorium)i|autoklaav, tööstusautoklaav.

automaatika1› ‹s

1. tehn inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega tegelev teadus- ning tehnikaharu
2. automaatikaseadmed. Lülitati sisse automaatika, mis tagas kosmoselaeva maandumise ettenähtud piirkonnas.

automatiseerima42
(hrl. mehhaniseeritud protsesse) automaatseks muutma, tootmises automaate rakendama. Tööd on siin võimalik automatiseerida. Automatiseeritud tootmine, side, transport. Automatiseeritud juhtimissüsteem. Ettevõte on täielikult automatiseeritud.

bakterioloogia1› ‹s
biol baktereid ja nende põhjustatud protsesse uuriv bioloogia haru

bio|füüsika
organismides ja bioloogilise päritoluga makromolekulides toimuvaid füüsikalisi protsesse uuriv teadus

bio|keemia
bioloogia ja keemia piiriteadus, mis uurib organismide keemilist koostist ning eluslooduses toimuvaid keemilisi protsesse. Üldine biokeemia. Taimede, loomade, inimese, viiruste, mikroobide, seente biokeemia. Meditsiiniline, tehniline, toiduainete biokeemia.

biomeetria1› ‹s
biol kompleks matemaatilisi meetodeid organismide ja nendega seotud protsesside kirjeldamiseks ja uurimiseks

circulus vitiosus [tsirku- -tsioo-] ‹-e 5› ‹s

1. loog ringtõestus
2. med vastastikku üksteist põhjustavate v. komplitseerivate patoloogiliste protsesside kompleks

detonatsioon1-i 21› ‹s

1. füüs tehn rõhu järsust suurenemisest tingitud ülikiire soojust eraldavate protsesside levik aines, plahvatus
2. tehn kütuse segu kiire, plahvatusetaoline põlemine sisepõlemismootori silindris

dissimilatsioon-i 21› ‹s
ant. assimilatsioon
1. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ning vabaneb energiat, katabolism
2. keel kõrvuti v. lähestikku olevate samasuguste häälikute erisuguseks muutumine. Dissimilatsiooni teel sai rekrutist nekrut.

elektro|mehaaniline
elektriliste ja mehaaniliste protsesside koostoimel põhinev. Elektromehaaniline aparaat, seade, relee. Elektromehaanilised mänguasjad. Elektromehaaniline töötlemine.

füto|hormoon
kasvuregulaator, taimede kasvu, ainevahetust jm. protsesse reguleeriv suure aktiivsusega aine

hormoon-i 21› ‹s
füsiol sisesekretsiooninäärmetes tekkiv bioloogiliselt aktiivne aine, mis reguleerib ainevahetust ning organismi talitlusi ja protsesse, sisenõre, inkreet. Ajuripatsi, kõhunäärme, neerupealise hormoonid. Hormoonide vaegus, üleküllus. Kilpnääre valmistab mitut hormooni.
▷ Liitsõnad: kasvu|hormoon, suguhormoon.

hüdro|bioloogia
biol veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru

hüdroloogia1› ‹s
geogr teadusharu, mis uurib Maa hüdrosfääri ja seal toimuvaid protsesse

invariant-andi 21› ‹s
teatavate teisenduste v. protsesside puhul muutumatuks jääv suurus, seos vms.

jaokspostp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

kemiseerima42
keem keemilisi protsesse ja kemikaale praktikas juurutama. Tööstust, põllumajandust kemiseerima.

kiirus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as kiire (1. täh.)); ant. aeglus. Hämmastas tema liigutuste erakordne kiirus. *Aus võitlus, kus kiirus, osavus ja tugevus leiavad ülemaailmset tunnustamist. Ü. Tuulik.
2. tempo, hoog, millega mingi liikumine v. protsess toimub. a. ka füüs suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus. Rongi, raketi kiirus. Hääle, tuule, valguse kiirus. Esimene, teine, kolmas kosmiline kiirus. Sõidu kiirus oli suur, tohutu, pöörane, keskmine, väike, paras. Laeva kiirus oli 16 sõlme. Auto liikus kiirusega 90 km/h, lubatud kiirusega. Autojuht võttis enne kurvi kiirust maha. Lennuk võttis kiirust. Kiirust lisama, suurendama, vähendama, piirama, reguleerima. Kiirus kasvab, suureneb, väheneb, langeb. b. (muude protsesside, nähtuste kohta). Töötamise, reaktsiooni kiirus. Aine omandamise kiirus pole kõigil õpilastel ühesugune. Tööstustoodangu kasvu kiirus. Tööpuudus kasvas kohutava kiirusega.
▷ Liitsõnad: alg|kiirus, faasi|kiirus, joon|kiirus, lõpp|kiirus, maksimaal|kiirus, maksimum|kiirus, miinimum|kiirus, minimaal|kiirus, nurk|kiirus, piir|kiirus, püsi|kiirus, rekord|kiirus, täiskiirus; heli|kiirus, kasvu|kiirus, lennu|kiirus, levi(mis)|kiirus, liikumis|kiirus, lõike|kiirus, paisumis|kiirus, plahvatus|kiirus, põlemis|kiirus, pöörlemis|kiirus, reageerimis|kiirus, sõidu|kiirus, tardumis|kiirus, tegutsemis|kiirus, tunni|kiirus, töö|kiirus, töötamis|kiirus, valgus|kiirus, voolamis|kiirus, ülehelikiirus; ahvi|kiirus, tuule|kiirus, välgukiirus.
3. kiirustamine. Hakkas tulise kiirusega asju pakkima. *Toas töötatakse palavikulise kiirusega, otsekui hirmul, et jäädakse hiljaks. O. Luts. *Küll võib mõnelgi punnsilmsel hüppajal [= konnal] praegu kiirus taga ja hirm naha vahel olla... E. Rannet.

kineetika1› ‹s

1. füüs staatikat ja dünaamikat hõlmav mehaanika osa. Füüsikaline kineetika 'teoreetilise füüsika haru, mis uurib mittetasakaalulistes süsteemides toimuvaid makroskoopilisi protsesse'.
2. keem. Keemiline kineetika 'füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu'.

kivim-i 2› ‹s
geol mineraalide, vulkaanilise klaasi v. orgaaniliste ühendite kõva kogum, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Aluseline, happeline kivim. Kristalsed kivimid. Kivimi kõvadus, tihedus, värvus. Kivimi mineraloogiline, keemiline koostis. Graniit on kõva, liivakivi pude kivim. Kuu kivimid.
▷ Liitsõnad: aher|kivim, aluspõhja|kivim, karbonaat|kivim, katte|kivim, leelis|kivim, lähte|kivim, magma|kivim, moonde|kivim, purd|kivim, purske|kivim, savi|kivim, sette|kivim, süva|kivim, tardkivim.

kosmose|keemia
keem teadusharu, mis uurib taevakehade keemilist koostist ja nendes toimuvaid keemilisi protsesse, kosmokeemia

kristallo|füüsika
füüs kristallide struktuuri, omadusi ning kristallides toimuvaid protsesse käsitlev molekulaarfüüsika haru

kvant|meh(h)aanika
mikromaailma omadusi ja protsesse käsitlev teoreetilise füüsika haru

kõrval|nähtus
mingile põhilisele nähtusele, protsessile lisanduv nähtus. Ebasoovitav, juhuslik kõrvalnähtus.

käes
I.adv
1. valduses, omanduses, kasutada. Tal hea koht, uus auto käes. Lubatud raamatud pole veel käes. Kas sul on varustus käes? Mul on aega laialt käes. Vastasel on trumbid käes. Mis käes, see käes. *Ilus maja, oma auto, hea sissetulek, rahad käes. L. Vaher.
2. märgib mingis seisukorras, olukorras, mingisugustes tingimustes olekut. Põgenikel häda käes. Poisil hirm käes. Tal on jõud ja tervis käes. Toiduainetest on nappus käes. Rahadega on kitsas käes. Selle asjaga on kiire käes. Tee edasi, sul juba kõva järg käes. Tal on kibedad päevad käes. Tüdrukul oli lausa nutt käes. Kevadel oli vaesel rahval puudus, nälg käes.
3. kätte saadud. Tal on nõusolek, luba, käsk käes. Karistus, keretäis käes. Telegramm on ammu käes. Põgenik oli peagi käes. Poisid otsisid palli – varsti oli see käes. Kolm last käes, neljas tulemas. Lahendus, hea nõu, õige tee, pool võitu oli käes. Peagi oli olukorra kohta selgus käes. Kellelgi on millegi kohta aru käes 'kellelgi on miski asi, olukord selgeks saanud'. Sellest asjast on selge sott käes. Käes! Juba tuli meelde.
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud v. saabumas, vahetult ees. Kevad, sirelite õitseaeg, südasuvi, august, pühad on käes. Videvik, suur pime juba käes. Südaöö võis käes olla, kui koju jõudsime. Varsti on hommik, õhtu, lõunaaeg, valvekord käes. Aeg on käes, enam ei tohi viivitada. Mees arvas, et nüüd on tema viimne tund käes. Käes on lahkumine, minek. Vanadus, surmatunnike on käes. Varsti on meil kõigil lõpp, ots käes. *Mõtlesin, et nüüd ongi kaklus käes, aga veel hoidis Peetrit mingi nähtamatu pidur tagasi. R. Kaugver.
5. (millegi oskamise kohta:) selge. Poisil on ükskordüks, lugemine ja kirjutamine täiesti käes. See töö, amet on tal hästi käes. Mehel mitu keelt vabalt käes. Lapsel tähed käes, püüab isegi kokku veerida. Rahvatantsud, laulud on neil hästi käes. *.. siis uskusin, et nüüd on mul õpetajakunst käes. V. Saar.
6. tegemisel, sooritamisel, käsil. Tal on uus töö käes. Poisil läksid arvutamisel tehted käes sassi. *.. kaebas, et ükski töö käes ei lähe, ikka mure lapse pärast.. A. Erleman (tlk).
7. kellegi v. millegi tegevuse v. mõju all. Ema oigas käes, kui ma ta sooni masseerisin. Hõiskab, nii et mets kajab käes. *.. juht-peremees teeb [sõidukiga] nii tulist sõitu, et väike mootor vingub käes... R. Sirge.
II.postp› [gen]
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada. Võim on rahva käes. Suuremad hooned olid sõjaväe käes. Pool linna on vaenlase käes. Käsikiri on toimetaja käes. Meie korv on naabrite käes. Võti on minu käes. Raamatud olid tema käes kasutada. Kõik trumbid on vastase käes. Ta hoiab esikohta kindlalt enda käes. Algatus oli vastasmeeskonna käes. Jäme ots, ohjad on talus vanaperemehe käes. || otsustada, teha, sooritada. Minu saatus on sinu käes. Arvati, et otsustamine on jumala käes.
2. kellelgi tehes, sooritades. Sinu käes on see lihtne ülesanne. Töö laabub poiste käes. Otsustamine käib tema käes kähku. Remont meie käes ei õnnestunud. Koera käes käis lammaste tagasiajamine kiiresti.
3. kellegi võimuses, meelevallas. Jookse ruttu, laps on hanede käes. Olid sa koerte käes? Ma sulle näitan, küll sa veel tantsid mu käes! Me ütlesime talle nii, et ta nuttis meie käes. Hobune trampis parmude käes.
4. millegi mõju, toime all. a. mitmesuguste ilmastikuolude, temperatuuri vms. mõjusfääris. Päikese käes 'päikesepaistel'. Õhu käes kuivanud turvas, kala. Laev on tormi käes. Lipp laperdab tuule käes. Poiss lõdises külma, vihma käes. Liha riknes palava, kuuma käes. Tuuletõmbe käes võib külmetada. Vidutas suitsu käes silmi. Aiateibad pauguvad pakase käes. Paber tõmbus valguse käes kollakaks. b. mitmesuguste füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside vm. nähtuste mõjusfääris. Poiss oigab valu käes. Vaevleb janu, nälja, õhupuuduse käes. Kannatas astma, köhahoogude, krampide käes. Ema vajus mure ja vaevade käes kössi. Ta värises hirmu käes. Mees võppus naeru käes. Piinleb uudishimu, kadeduse, kahtluste käes.

kümograaf-i 21› ‹s
aparaat füsioloogiliste protsesside, kõne akustiliste näitajate jms. graafiliseks registreerimiseks

lito|genees
geol settekivimite teke; seda põhjustavate looduslike protsesside kogum

loomaarsti|teadus
vet loomatervishoidu, loomaorganismi normaalseid ning patoloogilisi protsesse ja loomade kasutamist hõlmav teadus, veterinaaria

majandus|küberneetika
majanduslike protsesside juhtimist uuriv küberneetika haru

mehhanism-i 21› ‹s

1. tehissüsteem, mis muundab nn. vedavate lülide etteantud liikumise süsteemi teiste, nn. veetavate lülide soovitavaks liikumiseks; masin(avärk), seade [seadme]. Masin kui mehhanismide kompleks. Pöörlevate, painduvate lülidega mehhanismid. Hüdraulilised, pneumaatilised mehhanismid. Vokk on üsna lihtne mehhanism. Luku mehhanism. Suured keerulised mehhanismid. *Ainsa mehhanismina müriseb ehitusplatsil väike mördisegaja. V. Beekman. *.. nende [= lõksude, püüniste] mehhanism koosnes söödaga varustatud kandehoovastikust, millele toetus vajutipuu. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: abi|mehhanism, haarde|mehhanism, heite|mehhanism, hõõrd|mehhanism, jaotus|mehhanism, kella|mehhanism, kiil|mehhanism, kruvi|mehhanism, kuliss|mehhanism, käigu|mehhanism, laadimis|mehhanism, lõike|mehhanism, löögi|mehhanism, nukk|mehhanism, pöörde|mehhanism, tõste|mehhanism, varb|mehhanism, vedru|mehhanism, väike|mehhanism, vänt|mehhanism, ülekandemehhanism.
2. mingi(te) protsessi(de) v. nähtus(t)e toimimis- v. toimumisviis. Antibiootikumide mikroobivastase toime mehhanism. Nakkuse mehhanism vajab veel selgitamist. Närvisüsteemi keeruline mehhanism. *Häälikumuutuste peent mehhanismi jälgides on keeleteadlased vaieldamatult kindlaks teinud selle nimetuse [tšuudid] soomeugrilise algupära. L. Meri.
▷ Liitsõnad: tekke|mehhanism, toimemehhanism.

mere|füüsika
füüs maailmamere füüsikalisi protsesse ja nähtusi uuriv geofüüsika ja okeanograafia haru

modelleerima42

1. ka kunst voolima, (plastsest materjalist) vormima, kujundama; (maalis, joonistuses:) valguse ja varju efektidega ümarvormi illusiooni looma. Kujur on modelleerinud rohkesti büste. Modelleeris savist mitmesuguseid linde ja loomi. Näopartii modelleeriti pehmete pintslitõmmetega. | piltl. Tuul on tufi sakilisteks kaljudeks modelleerinud.
2. esemete, nähtuste ja protsesside mudeleid koostama ja neid uurima, mudeldama. Rõivaid, jalanõusid modelleerima. Teadlased püüavad plasmaseadmetega modelleerida mitmesuguseid kosmilisi protsesse.

molekulaar|geneetika
pärilikkuse molekulaarseid aluseid ja protsesse uuriv molekulaarbioloogia haru

närvi|protsess
(närvitalitluse vormide ning protsesside kohta). Erutus ja pidurdus närviprotsessidena.

ookeaniline-se 5› ‹adj
ookeanile omane, ookeaniga seotud. Ookeaniline kliima. Ookeaniline saar 'kohalike protsesside, näit. vulkanismi tulemusena ookeanis tekkinud saar'.

peaillat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. ||sisekohakäänetesrõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

peal
I.postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. |asendatav ka põhisõna inessiivilõpugakõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II.adv
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pealt
I.postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. |asendatav ka põhisõna elatiivilõpugakõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II.prep
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III.adv
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3.tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osananäit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

peegel-gli, -glit 2› ‹s

1. lihvitud klaasist (v. metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl. tekitab kellegi v. millegi kujutise. Tasapinnaline, sfääriline peegel. Ovaalne, ümmargune, kandiline peegel. Teleskoobi peegel. Seinal on peegel. Vannitoa peegel. Saalis on peeglid maast laeni. Peegliga riidekapp. Silmitsesin ennast peeglis(t). Vaata peeglisse! Tütarlaps seisis peegli ees ja kammis juukseid. Võttis käekotist peegli. Akustiline peegel 'ese helilainete koondamiseks ja suunamiseks'. Elektromagnetiline peegel 'ese elektromagnetlainete koondamiseks ja suunamiseks'. Nühkis säärikud peeglina 'väga tugevasti' läikima. Varjuda ei olnud kuhugi, siin ole nagu peegli peal 'täiesti nähtaval'. Meri on sile kui peegel. Värskelt värvitud põrand läikis nagu peegel. | piltl. Mere tumesinine peegel. *Iga lomp saanud peegliks: / Tuleb üle hüpata taevastest.. M. Under. *Alles teiste inimeste peeglis [= teistes inimestes] näed ennast niisugusena, nagu oled. See on halastamatu peegel.. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ime|peegel, kapi|peegel, klaas|peegel, kumer|peegel, kõri|peegel, kõver|peegel, käsi|peegel, laua|peegel, metall|peegel, nina|peegel, nurk|peegel, nõgus|peegel, otsmiku|peegel, parabool|peegel, seina|peegel, silma|peegel, tahavaate|peegel, tasa|peegel, tasku|peegel, trümoo|peegel, tualett|peegel, tupe|peegel, võlupeegel; jõe|peegel, järve|peegel, jää|peegel, mere|peegel, veepeegel.
2. piltl mingite nähtuste, protsesside jne. kajastaja. Ajaleht on oma ajastu peegel. Rahvaluule on mineviku peegliks. Rahva keel on tema meelelaadi ja vaimuelu peegel. Silm on südame peegel.
▷ Liitsõnad: satiiri|peegel, vaimupeegel.
3. zool. a. hele laik metslooma saba ümbruses, linnu tiival jm. Metskitsel on saba ümbruses valge laik, nn. peegel. Sinikaelpardi „peegel” on sinivioletse läikega. b. karvadeta ala (näit. mesilasel, loomal)
▷ Liitsõnad: nina|peegel, vahapeegel.
4. med teat. aine sisaldus kehavedelikus. Rasvane toit tõstab lipoidide peeglit veres. Vere kolesteriini peegel on langenud.
5. mer laevakere v. paadi otsa põikvälissein
▷ Liitsõnad: ahtri|peegel, vööripeegel.

plasma|keemia
madalatemperatuurilises plasmas toimuvaid protsesse ja nende tehnoloogilisi rakendusi uuriv keemia haru

porsuma37

1. (niiskusest) paisuma, tursuma, kohevile tõusma. Sügisvihmadest porsunud maa, muld, murukamar, viljaterad. Nägu porsub suurest nutust. Märjad vildid porsusid üles. Porsunud küna, paise.
2. geol (kivimite ja mineraalide kohta:) keemiliste protsesside toimel murendiks lagunema ja muutuma

programm|juhtimine-se 5› ‹s
info protsesside v. seadmete juhtimine programmi (3. täh.) järgi. Programmjuhtimisega tööpink.

psühho|analüüs
psühh med alateadvuslike protsesside analüüsimeetod psühholoogias; ravimeetod psühhiaatrias

psühho|füsioloogia
psühh psühholoogia osa, mis uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda

psühho|stimulaator
farm psüühilisi protsesse kiirendav, ergutav psühhofarmakon, närvierguti. Amfetamiin on psühhostimulaator.

raadio|meteoroloogia
meteoroloogia ja raadiotehnika piiriteadus, mis uurib meteoroloogiliste protsesside mõju raadiolainete levimisele atmosfääris

reduktaas-i 21› ‹s
keem biol reduktiivsete protsesside katalüsaatorina toimiv ensüüm

regulatsioon-i 21› ‹s
reguleerimine; reguleerumine; biol biosüsteemides toimuvate protsesside korraldamine ja kooskõlastamine. Hormonaalne, humoraalne regulatsioon. Kehatemperatuuri regulatsiooni häired. Laboris uuritakse inimese vereringe ja hingamise regulatsiooni iseärasusi. Populatsiooni arvukuse regulatsioon. *Kindel füsioloogiline regulatsioon ei luba rändlindudel selliseid kõrvalekaldumisi, et nad võiksid oma talvitamisaladele pesitsema jääda. H. Veromann.
▷ Liitsõnad: termoregulatsioon.

rikkumarikun 42

1. millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama. a. (millegi esemelise kohta). Poiss rikkus vale höövliga ilusa laua. Siin on ainult aega raisatud ja materjali rikutud. Soss-sepp rikub töö sootuks. Töömehed rikkusid kogemata telefoniliini (ära). Vale bensiin rikub autot. Nael rikub sae. Tuli rikkus mitu korterit. Katus laseb läbi ja laed on osaliselt, täielikult rikutud. Külm rikub saagi. Vihm rikub heina. Niiskus on rikkunud kogu sisustuse. Sula pole veel jääteed rikkunud. Jänesed rikuvad õunapuid. Kahjuritest rikutud puu. Koid on riide rikkunud. Kallis kangas pole niisama rikkuda. Rätsep rikkus (õmmeldes) kuue ära. Rikutud karusnahk. Mitu lehte on raamatus rikutud. Ütleb, et moos rikkuvat tee ära. Ühe maitseaine puudumine võib roa rikkuda. Tilk tökatit rikub kogu mee. Ole ettevaatlik, vaik rikub riided ära. Hoia see lina kapis puhas ja rikkumata. Rikutud mündid kõrvaldati käibelt. Ihaldab varandust, mida koi ja rooste rikuvad 'maist vara'. Ruumi hermeetilisus on rikutud. Rikutud elukeskkond. Mädanik rikub puidu struktuuri (ära). Nimi ei riku meest, kui mees nime ei riku. Riie ei riku meest. || van maha lõhkuma, laastama. *Assüürlased rikkusid linna 722 e. Kr. ära, Herodes Suur ehitas ta veel toredamalt üles. E. Bornhöhe. b. (organismi v. selle osade kohta.). Ta on oma tervise ära rikkunud. Ära riku kopse. Haigus rikkus mao. Liiga palju magusat rikub seedimist, hambaid. Liigne rasv rikkuvat südame ära. Mis te pimedas silmi rikute! Rikutud nägemine. Rõugetest rikutud nägu. Asi nüüd, mille pärast närve rikkuda. c. (üldisemalt nähtuste, protsesside, seisundite, tunnete, tajude jms. mitteesemelisega ühenduses.). Kehv esitus rikub muusikat. Laulja on oma hääle rikkunud. Ta räägib rikutud keelt. Köögiaurudest rikkumata kohviaroom. Kui toas suitsetatakse, on õhk rikutud. Kes on siin õhku rikkunud 'peeretanud'? Mürin rikkus vaikust. Käratsejad rikuvad öö-, maja-, unerahu. Rikutud harmoonia, sümmeetria. Sündmuste rahulik kulg on rikutud. Tüli, mis rikkus me vahekorra, läbisaamise, suhted. Sa oled mu elu ära rikkunud. Süüdimõistev kohtuotsus rikub ta maine. Nii rikuksin oma abielu, šansid. Vihm rikkus pühapäeva ära. Õhtu, pidu oli rikutud. Iga pisiasi ei tohiks tuju, meeleolu rikkuda. See vaatepilt rikub isu. Ta vahelesegamine rikkus kogu asja. Rõõm on rikutud. Ära riku mängu. Ise oled usalduse ära rikkunud. Suitsetamine rikub jumet. Punane nina rikkus näo kenadust. Elektrijaam rikuks jõeoru ilu. Lobudikud rikkusid linnast tekkinud head üldmuljet.
2. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama; ebakõlblaks tegema. Raha rikub inimest. Vägivallafilmid rikuvad lapsi. Tänav rikkus poisid ära. Rahvas on rikutud. Hellitamisega rikuti poeg päris ära. Edu rikkus ta täiesti. Üdini, läbi ja läbi rikutud inimene. Nii noor ja juba nõnda rikutud. Ta on üks rikkumata hing. *.. tinglikus laadis maalitud orhidee võis rikutud vaataja mõtted viia ammu väljasurnud ürgeluka genitaalidele. E. Vetemaa. || suguliselt puutuma, vahekorras olema. See mees on rikkunud nii mõnegi neitsi. Olga olevat rikkumata.
3. midagi kehtestatut v. kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma. Seadused olevat selleks, et neid rikkuda. Autojuht rikkus liikluseeskirju. Reegleid, kokkulepet, nõudeid, käsku, korraldusi rikkuma. Ta rikkus kombeid, traditsiooni, tõotust, keeldu. Inimõigusi rikkuma. Abielu rikkuma. Tüdruk rikkus tunnis korda. Õhupiiri rikkunud lennuk.
4. murd riknema. *Kas polegi kahvli otsas nagu punane lihatükike? Ei, see on vaid rikkunud kartul .. V. Uibopuu.

sarnasus|teooria
füüs füüsikaliste protsesside sarnasust käsitlev teooria

sise|ballistika
füüs sõj ballistika haru, mis uurib lastava keha liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse

soojak-u 2› ‹s
ehit teisaldatav v. ajutine köetav eriotstarbeline ruum. a. välitingimustes töötavate inimeste jaoks. Metsaveotööliste ratastel soojak. Piiriületuspunktis töötati soojakutes ja vagunelamutes. Ehitajad peavad soojakus suitsutundi. Lohakalt kokku klopsitud soojakus polnud pesemisvõimalustki. b. soojust nõudvate protsesside jaoks talvistel ehitustöödel. Soojakus tehakse talvel müüritöid.

soojus|bilanss
tehn termodünaamilisse süsteemi siseneva v. sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade v. süsteemis toimuvate protsesside vahel

stabilisaator-i, -it 2› ‹s
stabiliseeriv aine v. seade. a. keem aine, mis millelegi lisatuna väldib v. pidurdab ebasoovitavaid keemilisi reaktsioone ja füüsikalisi protsesse. Antioksüdandid on polümeeridele lisatavad stabilisaatorid. Vere konserveerimiseks kasutatakse stabilisaatoreid. b. tehn näit. lennuki, raketi, miini osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise. Hädamaandumisel purunesid lennuki stabilisaatorid. c. el seade, mis hoiab mingi elektrilise suuruse konstantsena

struktuur-i 21› ‹s

1. terviku koostisosade asetus, paigutus ja liitumise v. seostumise viis, (sise)ehitus. a. (aine, materjali puhul). Kivimi, mineraali, maagi, sulami, puidu struktuur. Kristallide korrapärane struktuur. Aine atomaarne, molekulaarne, keemiline struktuur. Kiulise, klaasja, poorse, mullilise struktuuriga ained. Aatomi, elektroni, molekuli, aatomituumade struktuur. Organismi, elundi, raku struktuur. Kromosoomide, protoplasma struktuur. Mulla, atmosfääri struktuur. || pindmine koetis, faktuur. Tapeedi struktuur. Plaadi veidi kare struktuur. Peits ei muutnud vineerile iseloomulikku struktuuri. Ühevärvilise kanga ilu on tema pinna struktuuris. b. (abstraktsemalt, mingi süsteemi ülesehituse, sisemiste seoste, koosseisu kohta). Keele häälikuline, grammatiline, semantiline struktuur. Nihked kirjakeele morfoloogilises struktuuris. Lause, silbi struktuur. Romaani, novelli struktuur. Kolmkõladel baseeruv struktuur. Isiksuse struktuur. Formaalloogika uurib mõistete, järelduste, otsustuste struktuuri. Kohtu, politsei struktuur. Katoliku kiriku hierarhiline struktuur. Rahvamajanduse struktuur. Tööstuse, toodangu, tootmise struktuur. Nihked tarbimise struktuuris. Riigieelarve, kapitalimahutuste struktuur. Ekspordi kaubaline struktuur. Sotsiaalne struktuur. Muutused ühiskonna struktuuris. || mat (hulkade puhul). Matemaatiline struktuur. Algebralised, topoloogilised struktuurid. || filos süsteemi elementide suhteliselt püsiv seos. Struktuur ja funktsioon.
▷ Liitsõnad: kristalli|struktuur, makro|struktuur, mikro|struktuur, peen|struktuur, põhi|struktuur, sise|struktuur, vormistruktuur; pind|struktuur, süvastruktuur; infrastruktuur.
2. geol maakoore osa, milles väljenduvad ala geoloogilise arenguloo iseärasused; kindlate geoloogiliste protsesside toimel maakoores moodustunud kivimkeha. Maakoore struktuurid. Tektooniline struktuur. Kurrutatud, platvormilised, magmalised struktuurid. Meteoriidilöögil tekkinud struktuurid.
▷ Liitsõnad: kurrutus|struktuur, rõngasstruktuur.

super|positsioon
füüs üksteist mittemõjutavate suuruste v. protsesside liitumine v. selle tulemus

suur-e, -t 34› ‹adj

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. ||substantiivselttäiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. ||substantiivselt(kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremateitusega adverbilaadseltoluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

sünnitus|abi

1. sünnitajale antav abi. Sünnitusabi andma. Kirurgiline sünnitusabi.
2. meditsiiniharu, mis käsitleb raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgsel ajal naise organismis toimuvaid protsesse ja haiguslike muutuste profülaktikat. Luges ülikoolis günekoloogia ja sünnitusabi loenguid.

tehislik-liku, -likku 30› ‹adj

1. kunstlikult tehtud v. loodud, kunstlik; inimtegevuse tagajärjel tekkinud. Looduslik pinnas asendati tehislikuga. Põlevkivi pealmaakaevandamise tulemusena tekkinud tehislik maastik. Tehislikku päritolu koobas, taevakeha. *Meri peksis endist viisi vastu betooni, nagu tahaks pimeduse varjus kõik tehisliku ära õõnestada ja katki murda. A. Beekman. || tööstuses v. laboratooriumis valmistatud, tehnoloogiliste protsesside abil saadud; keemiliselt saadud, sünteetiline. Tehislikud mineraalid, vääriskivid.
2. piltl ebaloomulikuna tunduv, tehtud, kunstlik. *Ta nagu .. ei kuulukski praegusesse plastmassajastusse, kus ka teod ja tunded kipuvad tehislikud olema. H. Kiik. *Stsenaarium oli labane ja tehislik .. E. Vetemaa.

tehis|materjal
tehnoloogiliste protsesside abil saadud materjal. Looduslikud ja tehismaterjalid. Polümeersed tehismaterjalid. Katsetatakse uusi tehismaterjale. Tehismaterjalist jalatsid, rõivad, mööbel. Ehituses kasutatavad tehismaterjalid.

temperament-mendi 21› ‹s

1. psühh indiviidi tunde- ja käitumislaad, psüühiliste protsesside kiirusest ja rütmist, tundmuste püsivusest, tundlikkusest jms. tulenev isiksuse omadus. Temperament ja iseloom. Temperament avaldub sünnist alates. Sangviiniline, koleeriline, flegmaatiline, melanhoolne temperament. Keevaline, kirglik, ülevoolav temperament. Elava, särava temperamendiga näitleja. Prantslaste, kaukaaslaste, lõunamaalaste temperament. Sõpradel on erinev temperament. Temperamendilt on tütar isasse. Sündmusele reageeris igaüks vastavalt oma temperamendile.
2. elav, erk temperament (1. täh.); tulisus, särts. Tüdrukul, tüdrukus on temperamenti. Sel neiul ei puudu temperament. Vastase täpne kaitse jahutas ründaja temperamenti. Pidulistes oli rohkesti temperamenti. *Meil põhjamaal on aated, tagakaukaaslastel on temperament .. A. Tamm. *Ütlesin, et kõige raskem on temperamenti vaos hoida, nagu arstid soovitavad. V. Panso.

terav-a 2› ‹adj

1. (terariista, selle tera kohta:) hästi lõikav, vahe; hästi sisse v. läbi tungiv; ant. nüri. Terav nuga, saag, kirves. Terav naaskel, puur, nõel. Terav mõõk, oda. Väga teravad uued käärid. Habemenuga on hästi terav. Ihus noa teravaks. Nuga on nii terav, et juuksekarva lõikab pikuti pooleks. Laseb pussi käia peal teravamaks. Luiskas vikati teravaks. Mehed läksid heina niitma, teravaks pinnitud vikatid õlal. Terav kirves leiab kivi. || (hammaste kohta). Noortel on head teravad hambad, nemad saavad kõike süüa. || (millegi muu kohta:) selline, millel on lõikav, torkav, kriipiv, kergesti haavu tekitav serv v. ots. Terav kivitükk, granaadikild. Teravad klaasikillud võivad õnnetusi põhjustada. Roosi, kaktuse teravad ogad. Teravate ohetega nisupead. Kassil on teravad küüned. Röövlinnu terav nokk. Ole ettevaatlik, kapil on teravad nurgad. Jalg sattus millelegi teravale. Teravad lõikeservad viilitakse tasaseks.
▷ Liitsõnad: naaskel|terav, nael|terav, nuga|terav, nõel|terav, oga|terav, ohak|terav, tikk|terav, tääkterav.
2. (millegi kuju, välise vormi kohta). a. õheneva serva v. aheneva otsaga, kitsast serva, tippu v. nurka moodustav; teravikuga lõppev. Terav kikkhabe. Terava ninaga kingad. Teravad kraenurgad. Pliiatsi terav ots. Sedel on kirjutatud hästi terava pliiatsiga. Muna tömp ja terav ots. Kuhjal võetakse hari teravaks. Mägede teravad tipud. Veest tõusevad teravad kaljunukid. Merre lõikus terav maanina. Teravad murdlained. Vanalinna teravad katuseharjad. Teravad püksiviigid. Seljak on kohati nii terav, et seal leidub ruumi ainult kitsale teerajale. Tee keeras terava 'järsu' kurviga paremale. b. kitsas v. (kõhnusest) kitsenenud, esiletungiva luuga, nurgeline (kehaosade kohta). Teravad põsenukid, -sarnad. Tal on terav lõug ja veel teravam nina. Terava näoga kõhn poisike. Kondine, teravate õlanukkidega mees. Poisil olid kõhnad sääred ja teravad põlved. Terava ninaga koer. Kitsa koonu ja teravate kõrvade järgi tundsin ära rebase. Andis kronule piitsavarrega vastu teravaid puusakonte. *Nälg oli nende näod teravaks vooletanud, magamatus silmadele kibepunased sõõrid ümber joonistanud. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: nõel|terav, oga|terav, tikkterav.
3. (visuaalselt) selgesti eristuv v. eristatav, selge, kontrastne. Terav kujutis. Teleril pole pilt terav. Teravad kontuurid. Ere päike heitis hoovi teravaid varje. Taeva taustale joonistub kraana terav siluett. Piir aastarõngaste vahel on terav. Pilvede piirjooned muutusid teravamaks. || sügav. Suu ümber on tekkinud teravad kurrud. || (mõtteliste piiride kohta). Lapse kujutluses pole oleva ja olematu vahel teravat piiri. Seisuste vahel tehti teravat vahet.
▷ Liitsõnad: ebaterav.
4. intensiivselt meeltele mõjuv, tugevat (sageli häirivat) aistingut tekitav. a. (lõhna kohta:) ninna tungiv, nina limaskesti ärritav, mitte mahe. Terav higilõhn, tubakahais. Küüslaugu, puskari terav hais. Kabiini tungis teravat bensiinivingu. Väävelvesinik on terava lõhnaga värvitu gaas. *Kui tikust tuld tõmmata, siis on õhus alati tunda erilist teravat lõhna. See lõhn tuleb põlevast tikuväävlist. V. Beekman. b. (maitse kohta:) suu limaskesti ärritav, suus erilist hõõgumistunnet tekitav; mitte mahe. Sibula, pipra terav maitse. Terav tomatikaste. Riis terava kastmega. Idamaa toidud vürtsitatakse teravate maitseainetega. Sinihallitusjuustud on terava maitsega. Maohaavade korral ei tohi süüa teravat ega haput. *Keelele tuli terav hapu maitse – hilist sorti punastest sõstardest, mis kasvasid vanaema aias keldri juures. L. Ruud. c. (helide v. häälte kohta:) läbilõikav, läbitungiv; lühike, järsk ja vali. Terav vedurivile. Terav signaal puuris pealuust läbi. Ukse tagant kostab terav ja nõudlik kellahelin. Sügistuule terav vihin. Õhk tungib terava sisinaga kummist välja. Terava kõlaga tenorsaksofon. Hakkide, kajakate teravad häälitsused. Kõrvaltoast kostis kuivi teravaid köhatusi. Koer laskis kuuldavale paar teravat haugatust. Lajatas terav püssipauk. Oks murdub terava praksatusega. Terav piitsaplaks. Terav koputus uksele. d. (valguse, värvide kohta:) (väga) ere v. hele. Tähtede, lumevälja terav sära. Kunstnik kasutab teravaid värve. Erkroosa ja teised teravad toonid. Liiga terav valgus pole silmadele hea. e. (valu kohta:) lõikav, torkiv, kõrvetav; äge, mitte tuim. Küljes puurib terav valu. Teravad valuhood kõhus, rinde all. Pea tuikab teravast valust. Haige tunneb rinnas teravaid pisteid. f. (seoses külma- v. puuteaistinguga:) torkivat, kipitavat valutunnet tekitav; (tuule kohta:) lõikavalt külm, vinge, kõle. Merelt puhus terav kirdetuul. Lagedal on tuul veel teravam. Teravad tuuleiilid sundisid varju otsima. Teravat lumepihu peksis näkku. Tuulehoog lõi teravat rahepuru vastu nägu. Tuul keerutas üles lõikavalt teravat tolmu. *.. oli pime nagu kotis, ja vihm – külm, terav ja rõske – kriipis nägu nagu nõeltega. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: pipar|terav, tuliterav.
5. (pilgu kohta:) läbitungiv, karm. Tal on külmad ja teravad silmad. Äkitselt muutus terav vaade pehmeks, mahedaks. Mehe ilme muutus järsuks ja teravaks. *Silmanurkadest jooksid meelekohtade poole kortsukesed, mis pehmendasid hallide silmade teravat pilku. E. Rängel.
6. (meelte ja vaimuomaduste hrl. positiivsel iseloomustamisel:) terane. a. (meelte, vaistu kohta:) hea, täpne, tundlik, mitte tönts. Röövlindudel on terav nägemine. Noortel on teravamad silmad kui vanadel. Seitsmekümneseltki oli ta silm veel terav ja käsi kindel. Terav kõrv kuuleb iga pisimatki heli, eristab helisid hästi. Vanaisa on peaaegu pime, kuid terava kuulmisega. Loomadel on terav haistmine. Koera terav nina tundis erutavat jäneselõhna. Tänu pimeda teravale vaistule jäi õnnetus tulemata. *Kui teravad on ikka lapse meeled: Rein mäletab täpselt isegi värske hobusekuse sooja .. lõhna. E. Vetemaa. b. tähelepanelik (ja vilunud). Õpetaja terava silma eest ei jää midagi varjule. Tüdrukul on looduse jaoks teravat pilku. Rahaasjades on tal terav silm. *Oled ikka terava pilguga mees olnud, mine nüüd parem ja hoia silm maanteel – et keegi meile peale ei juhtuks! A. Jakobson. c. vaimselt ergas, kiire ja selge taibuga; nutikas, leidlik. Terava mõistusega inimene. Male nõuab teravat mõtlemist. Laps on oma ea kohta terava arusaamisega. *Käämer on kõigest hoolimata siiski terava peaga poiss .. A. Kivikas.
7. (ütlemislaadi, tooni kohta:) torkav, salvav, pilkav; kuri. Kasutab tihti teravat ja üleolevat tooni. „Mis sa sellega öelda tahad?” küsis ta teraval toonil. Ta läheb, muutub kergesti teravaks. Mõnele lausa meeldib terav olla. Sähvab teisele midagi teravat. Kumbki ei säästnud teravaid sõnu. Palvele vastati terava naeruga. Tüdrukut ei sallitud tema terava keele pärast. Ajakirjaniku terav sulg põhjustab sekeldusi. Läks teravaks vaidluseks, ütlemiseks, sõnavahetuseks. Kõige teravamad kohad on arvustusest välja jäetud. Armutult terav kriitika. Terav vastus, märkus. Teravad etteheited, süüdistused. Nõupidamiste toon oli küllaltki terav.
8. (suhete, olukordade kohta:) konfliktne, vaenulik; pingeline, ärev. Suhted vendade vahel on teravad. Ära aja suhteid asjata teravaks! Vahekorrad kipuvad järjest teravamaks minema. Olukord muutub päev-päevalt teravamaks.
9. (liigutuste, liikumise kohta:) äkiline ja kiire; järsk, hoogne. Terav pealevise. Õnge veest väljavõtmine toimugu kerge terava löögiga. Mäng algas vastasmeeskonna terava rünnakuga. Viimane kolmandik algas rootslaste survega, soomlased piirdusid üksikute teravate vastulöökidega. Hobune pani teravat traavi.
10. väljendab millegi intensiivsust. a. (füsioloogiliste ja psüühiliste protsesside ning tunnete kohta:) väga suur, sügav. Äkitselt tundis poiss teravat nälga. Näljatunne läks järjest teravamaks. Silmapilgu tundis ta teravat kadedust. Tunneb alluvate vastu teravat põlgust. Tajus äkki teravat kahjutunnet teiste lahkumise pärast. Liiga ere valgus tekitas terava ebamugavustunde. Publik jälgib etendust terava huviga. Terav uudishimu sundis poissi teistega kaasa minema. Mõnel on kohe terav vajadus pihtida. *Niisugusel minutil vaatad terava tusaga möödunud päevale tagasi ja tunned end poisikesena, kes omapead hulkuma tulnud. O. Kool. || erutav. Otsib teravaid elamusi. *Diskode ja pubide keskkond on neid [= teismelisi] tüüdanud, uusi teravaid kogemusi enam ei ole. J. J. Leppik. b. (seoses probleemsete, keeruliste olukordadega:) raske; väga suur, äärmiselt suur. Terav majanduskriis. Kõige teravamal kujul avaldusid kriisinähtused väikeriikides. Tööpuudus oli tol ajal terav. Töökätest on talus terav puudus. Sõjajärgsel ajal tunti teravat puudust igasugustest ehitusmaterjalidest. *Korterihäda oli mõisas terav .. A. Kivikas. || olulise tähtsusega, (kiiret) lahendust nõudev. Teravad sotsiaalsed probleemid, küsimused.

termo|keemia
keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside soojusefekti määramise ja arvutamisega. Termokeemia põhiline uurimismeetod on kalorimeetria.

termo|meh(h)aaniline
termiliste ja mehaaniliste protsesside koostoimel põhinev. Metallide, sulamite termomehaaniline töötlemine.

tugev-a 2› ‹adj

1. suure jõuga, kõva, kange. a. (kehajõu kohta). Tugev mees, poiss. Onu oli tugev nagu karu. Sõbrad proovisid, kes on jõu poolest tugevam. Vanake on veel küllalt tugev. Töö tegi keha tugevamaks. Käed olid nii tugevad kui raudpihid. Atleedi tugevad musklid. Tugevate tiibadega kotkas. Maatõugu hobusel on tugev jõud. | piltl. Valitses maad tugeva käega. Tugevam pool 'otsustav pool perekonnas'. Tugevam sugu 'mehed, meessugu'. || jõuliselt sooritatav, jõudu ilmutav. Tugev käepigistus, rusikahoop. Sõuab tugevate tõmmetega. Kuulis liginevat tugevaid samme. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || piltl jõuline, mahlakas. See tugev väljend ei kannata trükimusta. Madruste jutus kohtab tugevaid sõimusõnu. b. (vaimujõu v. eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline. Tugevat inimest ei murra ka üksindus. Katsumused on rahva tugevaks muutnud. Võitlus teeb tugevaks. Suutis edasi elada ainult teise, tugevama isiksuse najal. Ole tugev, ära karda! Tugeva iseloomuga, hingega naine. Kasvas tugevas ja terves perekonnas, kodus. Maadlussektsioon on seltsis kõige tugevam. Terved loomad annavad tugevaid järglasi. Orased tulid lume alt tugevaina välja. Tormidega võideldes oli rannamänd kasvanud eriti tugevaks. |substantiivselt›. Tugevaid kardetakse. c. (millegi kohta:) võimas, vägev. Toodetakse järjest tugevamaid relvi. Lõid püssidesse tugeva laengu, tugevad kuulid. Tugev plahvatus tekitas suuri purustusi. Tulvavee tugev surve, vool. Maa tugev külgetõmbejõud. Uus tugev mootor, traktor. Tugev sõjavägi, laevastik, piirivalve. Tugevad erakonnad, organisatsioonid. Saksamaa on Euroopa tugevamaid riike.
2. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. a. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) kange, kõva, vali, terav. Tugev kuumus, pakane, öökülm. Tugevad tuuled ja vihmad. Läheneb tugev madalrõhkkond. Aine tugev viskoossus. Tugev 'kiiresti reageeriv' hape, leelis. Tugeva desinfitseeriva toimega preparaat. Räägib tugeva slaavi aktsendiga. Võtab üha tugevamaid rahusteid. Loomkatseid tehti tugevate ärritajatega. Vask muutub tugevas tules vedelaks. Tugeva suurendusega pikksilm. Vajas järjest tugevamaid prille. Reguleerib valguse tugevamaks. Kunstnik ei kasuta tugevaid, intensiivseid toone. Kleidi tugev värv neelab kehavärvid. Tugeva tekstuuriga puit. Tugev hääl, aplaus, mootorimüra. Jasmiinide lõhn oli tugev ja tihke. Lõunamaadel eelistatakse tugevat maitset. || suure kontsentratsiooniga. Tugev soolvesi, äädikas. Väga tugev mürk, kantserogeen. Kas soovite tugevat 'suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja täidlast' või kerget veini? || toitev, rammus. Maadleja vajab tugevat toitu. Mannatummist tüdinud haige himustas midagi tugevamat. *.. seal küll on tugev põllumaa, aga see on mõisa jagu .. Juh. Liiv. b. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeeluga seoses:) kange, kõva, äge. Tugev söögiisu, janu. Esinemist segas tugev närveerimine. Kannatab sageli tugeva valu, peapöörituse all. Sai reisilt tugevaid elamusi, muljeid. Tugevad kired, tunded. Tugev viha, härdus, hirm. Haige elutahe oli väga tugev. c. (tegevuse kohta:) pingeline. Tugev ja tasavägine võistlus. Pääses tugevas konkurentsis finaali. Pärast tugevat tööd maitses puhkus hästi. Tempo püsis haruldaselt tugev. Heinateole pandi tugev press peale. d. keel. Tugev aste 'astmevaheldusega sõna III-välteline v. häälikuid b, d, g sisaldav vorm'.
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke. Tugev linnus, hoone. Tugevad rauduksed, ahelad. Päästelaev peab olema kiire ja tugev. Uued ja tugevad kalavõrgud. Tugevast riidest puri pidas marule vastu. Tugeva kõrrega vili. Jää pole veel nii tugev, et kannaks inimest. Kas sul tugevamat liimi ei ole? Tainas, vormisegu olgu piisavalt tugev. Linna kaitses tugev kindlustuste rõngas. Väejuhatus käskis vaenlase tugevast kaitseliinist läbi murda. Vahialune toodagu kohale tugeva valve all. Kloostris valitseb tugev kord. Talu on tugeval järjel. || (inimese kohta). Tugev tervis, süda. Kõige tugevamadki närvid ei pea sellele pingele vastu. Pikamaajooks nõuab tugevaid kopse. Tugev habe, tugevad juuksed. | piltl. Habras naine ilmutas tugevat selgroogu. Abikaasade vahele oli kerkinud tugev müür. *Pealegi, ma olen mõisnik, kellel tugev põhi jalgade all, ma võin ju oma tahtmise järele kord [naise] valida. J. Pärn.
4. silmapaistev, kõva, kõrgetasemeline; hea. Ühtlaselt tugev romaan, film. Lavastamiseks valiti dramaturgiliselt tugevam näidend. Väga tugev näitlejate ansambel. Kooli tänavune lend on eriti tugev. Võistluste koosseis kujunes erakordselt tugevaks. Tugev praktika korvas väljaõppe puudujääke. Ajateenijad said tugeva tehnilise kooli. Jooksja läbis distantsi tugeva ajaga. Valge ei märganud tugevat käiku (näit. males). Tal on tugevat keeleannet, keelevaistu. Põdra nägemine pole kuigi tugev. Näitas end kõige tugevamast küljest. Sai eksamil tugeva kolme. || tubli mingil alal. Tugev teadlane, skulptor, interpreet. Keres oli maailma tugevamaid maletajaid. Ta on tugev reaalainetes, poliitikas, sprindis.
5. (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas. Tugev singiviil, vorstilõik, leivakannikas. Ilm on külm, pane midagi tugevamat selga. Tihe ja tugev paber. Otsaesisel tugevad 'sügavad' kurrud. Tugevad, nagu kirvega raiutud näojooned. Kirjutas selgete tugevate tähtedega oma nime. Rüüpas tugeva lonksu. Tellis tugeva portsjoni suppi. Saunauksest lõi välja tugev aurusammas. Hommikul oli maas tugev kaste. *.. ahi võtab ruumist oma tugeva kolmandiku [= vähemalt kolmandiku] enese alla. A. Tõnurist. || (inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta). Ohvitser on kasvu poolest tugev, tugevat kasvu. Oma suure tugeva mehe kõrval näis ta üsna kleenuke. Laiade puusadega tugev tüdruk. Väikest kasvu, aga tugeva kehaehitusega inimene, loom. Pisike suu ei sobinud tugeva lõuaga kokku. Mongoliidne tugevate põsesarnadega nägu. Päeviliseks palgati tugeva kondiga, tugevat konti 'jämedate luudega' naisterahvas. Tugevad õlad, rinnad, puusad, sääred, käsivarred.
6. (hulgalt, määralt:) tubli, korralik, kõva. Tugev, suure mesilaste arvuga pere. Piimakust saab tõsta just tugeva söödabaasi abil. Roosid vajavad tugevat väetamist. Kus oli alles tugev söömaaeg! Tugev viinavõtmine, tugevad napsid. Pane tugev 'kuhjaga' kaal! Tugevas lastis laev. Narkomaania kipub levima juba liiga tugeval määral. Tugevad intressid. Müüs varajase kartuli tugevama hinnaga. Annab kelnerile tugeva jootraha. Dollar on praegu tugevam 'rahvusvahelises käibes väärtuslikum' kui euro.
Omaette tähendusega liitsõnad: hiigla|tugev, ime|tugev, ülitugev

tulematulla, tulin, tullakse 39

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8.hrl. 3. pöördessaama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12.hrl. ma-infinitiiviskusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13.üksnes 3. isikus da-infinitiivigavaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14.ka eitavaltesineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

tuuma|füüsika
füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse

töötama37

1. tööd tegema, tööga hõivatud olema; vaeva nägema, pingutama. Rõõmuga, kiiresti, kõigest jõust, üle jõu töötama. Töötab mängeldes, tõhusalt. Suudab mehe eest töötada. Töötab kui moonakas. Töötab kui hobune. Töötas hommikust õhtuni, pikad päevad, päevast päeva, kogu elu. Aina töötab, millal ta küll puhkab? Töötati käed rakku. Töötab istudes, seistes. Terve päev töötati metsas. On eluaeg oma talus töötanud. Töötab enda, peremehe jaoks. Töötab omal käel, meistri käe all. Tuhanded töötasid kindlustuste ehitamisel. Aastaid edu nimel töötanud pianist. Mehed töötavad kõigest jõust, kuid paat liigub vaevaliselt edasi. Kirjanik töötab uue romaani kallal 'kirjutab uut romaani'. Õpetaja töötab nõrgemate õpilastega 'tegeleb nendega' peale tunde. Töötas võla aastaga tasa 'tasus selle aastase tööga v. töötasuga'. Õde ei peaks venna vastu töötama 'venna vastu tegutsema'. || midagi kasutama, millegi abil tegutsema. Oskas ujudes oskuslikult jalgadega töötada. Et läbi pääseda, töötati küünarnukkidega. Lahingus töötati tääkidega. Pead õppima suusakeppidega paremini töötama. || (loomade tegutsemise kohta). Hiired on sahvris kõvasti töötanud. Hästi töötav jahikoer.
2. kusagil, kellenagi ametis olema, elatist teenima. Töötab ajalehe toimetuses. Farmis töötas mõniteist inimest. On kogu elu müürsepana töötanud. Töötas Sangastes pastorina. Ta ei tööta juba paar aastat. Töötav pensionär.
3. (asutuse, ettevõtte, organisatsiooni vms. kohta:) eksisteerima, tegutsema. Siin majas töötas varem kool. Pool sajandit töötanud tehas. Haigla töötab nüüd vanadekoduna. Külas töötab raamatukogu. Iga kooli juures töötas laulukoor. || avatud olema. Kas postkontor täna töötab?
4. tegevuses olema, talitlema, liikuma, oma ülesannet täitma. a. (kehaosade, mõttetegevuse, psüühiliste protsesside jmt. kohta). Süda töötab rahulikult, kiiresti. Kopsud töötasid sepalõõtsadena, vabalt. Kuduja näpud töötasid nobedalt. Linnu jalad töötavad ujudes aerudena. Pea töötas meeletu kiirusega. Pea ei tööta üldse. Mõtted töötasid täie selgusega. Mõte töötas magadeski. Ta kujutlusvõime, ärivaist töötab hiilgavalt. b. (masinate, mehhanismide, seadmete jmt. kohta). Kopp töötas kindlas rütmis. Pidurid töötavad hästi. Juht jättis mootori töötama. Elektri jõul töötav masin. Gaasiga töötav keskkütteseade. Töötav kuulipilduja. || töökorras olema. Lift, telefon ei tööta.
5. kõnek mõju avaldama, toimima. Nali, võte ei töötanud. Sellised nipid töötavad. Kostüümid, valgustus – kõik töötas. Lavastus töötas üksnes mõisamiljöö tõttu. Armastusstseen töötas filmis ilusasti.
6. hrv töötlema. Töötas rätiga nägu nii, et see õhetama lõi. *Selle naha juures võite kindel olla ... see laseb ennast töötada ja kõik. M. Raud.

virtuaal|osake
füüs väljade kvantteoorias protsesside kirjeldamisel kasutatav vahepealne mittejälgitav osake, mille energia ei sõltu impulsist

vulgaar|sotsiologism-i 21› ‹s
ühiskondlikke protsesse ja nähtusi lihtsustatult käsitlev ühiskonnaõpetus

võimasvõimsa, võimsat 16 või võimast 17

1. (mõõtmeilt, mahult) suur, vägev; tugev, vastupidav. Võimas tamm, känd, võra. Võimsad mäeahelikud, liustikud, metsad. Võimsad pilverünkad taeva all. Võimsad kantsid, müürid. Ahju läheb ikka võimas sületäis puid. Sõi lõunaks kaks võimsat võileiba. Tal on võimas lõug, nina, pea. Võimsate puusadega piiga. Mees tõkestas oma võimsa koguga neile tee. Jää oli liiga võimas, et sellest jäälõhkujaga läbi murda. *Mõnes laevas lukustatud meeskond ööseks ruhvi võimsa riivi või tabaga. R. Kurgo. *Siis lõid võimsad põdrapullid oma sarvedega pea raksatades kokku, et selgitada, kes on siin kõige võimsam. A. Kalman.
2. (inimese, tema loomingu kohta). a. suure vaimujõuga, väljapaistev. Võimas anne, talent. Klassikutest kõige võimsam. Võimsad näitlejatööd. b. mõjuvõimas, mõjukas. Võimas valitseja, kuningas, pealik. Viimane võsu võimsast sugukonnast. Tuli jõudu katsuda võimsa konkurendiga. |substantiivselt›. Kästi austada selle maailma võimsaid.
▷ Liitsõnad: kõik|võimas, löögi|võimas, mõju|võimas, tegu|võimas, teovõimas.
3. (protsesside, nähtuste v. omaduste kohta:) suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. Võimas õhuvool, tuul. Lainetus läks järjest võimsamaks. Võimas vastuhakk, ülestõus. Roheline liikumine kujuneb üha võimsamaks. Uued võimsad masinad. Tanker on varustatud kõige võimsama diiselmootoriga. Tsaari-Venemaal pidas korda võimas vägivallaaparaat. Läheneva auto võimsad tuled. Võimas hääl, mürin, vile. Teistest kostis üle Ene võimas sopran. Pikse võimsad kärgatused. Ilves sööstis võimsa hüppega tema poole. Võimsad tunded, muljed, elamused. Vulkaanipurske võimas vaatepilt. *Talupoja maaomandit kaitsesid võimsad traditsioonid .. J. Kangilaski.

vägev-a 2› ‹adj

1. (mõõtmeilt, mahult) võimas, suur. Vägev mets. Niidul kasvasid vägevad tammed. Vägevad mäed, rändrahnud. Vägevad müürid, tornid. Lage kannavad vägevad sambad. Sadamas seisis vägev reisilaev. Imetleti vägevat kraanat. Tassis vägevat kohvrit. Vanad vägevad keldrivõtmed. Sai suure vägeva lillekimbu. Keeras endale vägeva plotski. Jõuluks tehti vägev hanepraad. || (elusolendite ja nende kehaosade kohta). Vägevat kasvu mees, mehemürakas. Hiivas oma vägeva kere autosse. Vägevad õlad, käsivarred, rusikad. Taat torkas silma oma vägevate kulmude ja vägeva habemega. Õnge otsa hakkas vägev haug. Vägeva kõvera nokaga lind. || (koguse, hulga kohta:) kõva, tubli. Ostsin vägeva koorma kasehalge. Tõstis vägeva hangutäie heinu. Vägev mitmekäiguline lõunasöök. Hammustas vägeva suutäie, jõi peale vägeva sõõmu õlut. Puhub õhku vägevaid suitsupilvi. Rukis kasvab tänavu vägev. Ka mullu olid viljad vägevad. Teenis laenu pealt vägevad protsendid. Sai krundi eest vägeva pataka raha.
2. suure jõuga, tugev. Tüdruk ei kartnud, sest tal oli vägev kaitsja kõrval. Lurich oli omal ajal kõige vägevam maadleja. Jussil oli külas vägeva rusikavõitleja kuulsus. Jõud on küll vägev, aga tarkus on tugevam. Vägev mootor möiratas. Toodetakse järjest vägevamaid relvi. Vägeva vooluga mägijõgi. || suure vaimujõuga; mõjuvõimas. Rahva seast kerkisid esile vägeva vaimuga, vaimult vägevad mehed. Vägev on rahvas, kes sulatab võõrad endasse. Austria-Ungari oli suur ja vägev riik. Vägev kuningas, vürst. Kõige vägevama kristliku kiriku pea on Rooma paavst. Väikese mehe võib vägevaks teha tema varandus. Teda peeti vägevaks nõiaks. Kõige vägevam jumal, taeva ja maa looja. |substantiivselt›. Selle maailma vägevad 'võimumehed'. Vägevatel on suured maad ja majad. Vägevaga ei maksa vaielda. Võim läheb ikka ühtede vägevate käest teiste vägevate kätte. *Issand, Sinu käes on Elu ja Surm, need kaks vägevat .. G. Helbemäe.
3. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. Vägev tuul. Vägev vool viis ta endaga kaasa. Vägev vile, aplaus. Kose vägev kohin. Vägev valgus, kuma. Vägev magnet. Jäätmete vägev lehk. Ravis vägevate rohtudega. Vägev õlu võttis jalad alt. Armastab vägevat teed, kohvi. Töömeestele keedeti vägev 'rammus' supp. Vandus kõige vägevamate 'vängemate' sõnadega. Õpetaja pidas hingemineva ja vägeva jutluse. || (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeelu kohta). Vägev nälg, janu. Vägevad ihad, tungid. Vägev raevuhoog. Teda valdas äkki vägev õnnetunne. *Nende armastus ja vihkamine oli nagu vägevam ja kangem .. A. Kalmus.
4. kõnek kange, äge; vinge. Eilne pidu läks vägevaks võtmiseks. Kus pulm oli alles vägev! Poiss sai isalt vägeva nahatäie. Konkurss eliitkooli on vägev. Otil on seina peal vägevad diplomid. *.. oleks vägev värk küll, kui meie perest ükski ülikooli lõpetamiseni välja jõuaks. H. Rammo.

ökoloogia1› ‹s

1. organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid käsitlev bioloogia haru. Teoreetiline ökoloogia.
▷ Liitsõnad: geo|ökoloogia, looma|ökoloogia, metsa|ökoloogia, mikroobi|ökoloogia, paleo|ökoloogia, pesitsus|ökoloogia, populatsiooni|ökoloogia, süsteemi|ökoloogia, taime|ökoloogia, toitumis|ökoloogia, üldökoloogia.
2. inimpopulatsioone ohustavate keskkonnategurite ja -protsesside probleemistik

ökonomeetria1› ‹s
maj majandusnähtuste ja -protsesside kvantitatiivne mõõtmine; vastav teadusala

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur