[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

priske ‹1› ‹adj›

1. (vormikalt) täidlane, paksupoolne, tüse. Tüdrukud on meil prisked. Naine tõi ilmale priske poisi. Priskete punetavate nägudega mehed. Prisked sääremarjad, õlad, põsed. Priske keha, piht. Ta on priskeks läinud, näeb palju priskem välja. *Roosi oli ju ilus, tugev ja priske lesk.. A. Hint. || rammus, heas toitumuses. Prisked kariloomad, karpkalad. Pistis konksu otsa priske ussikese. || ümar, pakatav, lopsakas. Prisked ploomid, maasikad, kaalikad. Priske rohi, ädal.
2. van elujõuline, terve. Priske punaga põsed. Valud on kadunud ja tervis priske. *Ta tundis enese terve ja priske. A. Saal. *.. peiu kui kolmekümne kuue aastane mees [oli] veel kõige priskemas eas. E. Vilde. *Kas te siis haige olete, härra Toots? Teil on ju üsna priske väljanägemine? O. Luts.
3. kõnek suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli, kenake. Priske võileib, vorstijupp, pabeross. Tal on prisked toidukompsud ligi. Prisked rakud pihkudes, priske muhk peas. Murdsin priske malaka. Priske koorem, tükk, suutäis. Priske saak, voos. Jõi priske sõõmu, sõi priske prae, võttis priske annuse rohtu. Kaeti priske söögilaud. Olime priskel toidul. Sai priske kaasavara. Võtab, saab prisket palka, üüri, hinda, altkäemaksu. Prisked auhinnad, alimendid, rahad. Poistel on priske tööots. Purjed paisuvad priskes tuules. Puhkes priske tüli. Tehti prisked pulmad. *Põllul prisket vedas vagu kirju künnihärg.. H. Talvik. || jõukas. Isal on priske talu. Nüüd elavad nad prisket elu. *Tal on oma maja .. paat ja kaks kitse. Elu jaoks priske algus. E. Rängel.