[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

grand prix [gran prii] ‹14› ‹s›
võistluse, näituse, konkursi vms. kõrgeim auhind. Teatrifestivali, fotovõistluse grand prix . Täiskasvanute grand prix sulgpallis. Lisaks grand prix'le anti välja mitu eripreemiat.

pais ‹-u 21› ‹s›

1. veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis, tamm [-i]; tõke veel. Vesiveski pais. Vesiväravatega pais. Paisu avama, sulgema. Koprad langetavad puid ja ehitavad jõgedele paise. Jõele, kraavile tehti pais ette. Vesi on paisu(st) läbi murdnud. Jää lõhkus paisu. Paisu taha kogunenud, paisu tagant vabanenud vesi. Rahvamass murdis väravatest sisse nagu paisu tagant, paisust pääsenud tulvavesi. Pisarad pääsesid nagu paisust, paisu tagant. *Üle paisu vajus vesi laia, nagu õhukesest klaasist joana.. J. Semper. *Kui siis [jõel jää]pais viimaks murdub, läheb kõik alla suure raginaga ja mürinaga. J. Parijõgi. || piltl (millegi takistava, tagasi v. vaos hoidva kohta). See tundepuhang murdis kõik paisud. Niisugust fantaasiatulva on raske paisu taga hoida. Mu viha ei suutnud enam paisu taga püsida. *..võtad pliiatsi kätte ja lased paberile voolata, mis on paisu taha pakitsema kogunenud. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: veskipais.
2. tammi taha kogunenud vesi, paisutatud vesi. Pais ajab üle. Kui pais oli alla, maha lastud, jäi paisu põhi kuivaks. Pais on üleval, all.
▷ Liitsõnad: vee|pais, vetepais.
3. med vere vm. ihuvedeliku ülemäärane (haiguslik) kogunemine. Venoosne pais jalgades. Ravisukad takistavad veenide paisu. Ajukasvaja võib põhjustada kolju siserõhu tõusu tagajärjel nägemisnärvinäsa paisu.
▷ Liitsõnad: lümfi|pais, piima|pais, sapi|pais, uriini|pais, verepais.
4. kasutatakse paisumise, paisutamise erijuhtude kohta. a. (seisundi kohta). Purjed on tuulest paisus, paisul. Tuul ajas, puhus, tõmbas purjed paisu, paisule. *On korrakski mõõtnud vargne mõte selle tüdruku siidsukkade pikkust, ta rindade paisu.. H. Raudsepp. *Lase juuste lõhnavas paisus / peidan õnnest hõõguva pää. A. Sang. b. paisunud v. paisutatud koht. Seisva laine pais. Paisuga joon, tähed. c. piltl tulv, surve, paine. Mõtete, muljete pais. Vabanes murede paisu alt. Silmad on vett paisul täis. *.. päev on valgusest paisul nagu suur õhku täis puhutud põis.. A. Hint.
▷ Liitsõnad: hingepais.
5. murd paistetus. Pani paistetanud koha peale paisu alanduseks paiselehe.

[millelegi] paisu panema
van midagi takistama. *Ei rõõmule panna või keegi seal paisu .. Jak. Liiv.

piis ‹-i 21› ‹s›
murd pliit. *„Aga – aga, seda ta ütleb, et korsten peale ja piis tuppa,” vastab Oolu nänn. R. Kõvamees.

prii ‹14› ‹adj›

1. vaba. a. (sõltuvusest, orjusest, vangistusest; millestki koormavast, ahistavast v. takistavast). Talupojad lasti priiks 'vabastati pärisorjusest'. Hommikuks olid vangid priid. Olen süüst, patust, kurjusest, muredest prii. Priiks võideldud isamaa. *.. kleit jättis ta sireda kaela ja täidlased õlad ärritavalt priiks. J. Kross. *Ta pidas ennast priiks inimeseks, vabaks armulise härra õigustest tema ihu ja hinge üle. A. Hint. b. (tööst, teenistusest vm. kohustustest). Prii päev. Olen suvel prii. Võttis enese ametist priiks. Tee endale homne õhtu priiks, et saaksime teatrisse minna. Olen ööpäeva tööl, kaks prii. Mehkeldas poja sõjaväest priiks. Lapsed on juba koolist priid. Pühendas kogu prii aja poodidele. c. (keelust, käsust). Metssigade küttimine anti priiks. Tegi seda omast priist tahtmisest. d. mitte kasutusel olev, hõivamata. On seal mõni prii tool? See koht, korter jäi, sai, tehti priiks. *„Saun on prii!” hõiskab ta ukselt. „Muudkui mine!” A. Mägi. || piltl vallaline. Kui ta oleks veel prii tüdruk, võtaksin ta naiseks.
▷ Liitsõnad: lind|prii, linnuprii.
2. tasuta. Prii korter, küte, valgustus, ülalpidamine, transport. Prii lobi. Öömaja ja söök on minu poolt priid. Selles ametis on tal kena palk ja prii leib 'tasuta söök, ülalpidamine'. Arstiabi, haridus oli kõigile prii. Sai varguste eest aastaks prii leiva 'vanglakaristuse'. Viisime ta prii küüdiga jaama.

priis1 ‹-i 21› ‹s›
jur meresõjas vaenlaselt hõivatud v. näit. salakaubaveo tõttu neutraalselt riigilt äravõetud kaubalaev koos lastiga

priis2 ‹-i 21› ‹s›
kõnek auhind. *Pole edetabeleidki, priisid on sümboolsed. M. Arras.

priks ‹interj adv›
annab edasi praksatust, prõksatust (kasut. hrl. koos sõnadega praks v. prõks). Priks ja praks purunesid tassid. *Iga silmapilk võis mõni oks priks ja prõks katki minna. A. Kaal.

prits ‹-i 21› ‹s›

1. seadis vedela aine surve abil piisutamiseks. Pritsi reservuaar, pump, pihustusseade. Umbrohutõrje, taimekaitse pritsid. Prits loomade desinfitseerimiseks. Valgendasin pritsiga lage. Tuletõrjujate voolikud ja pritsid. Poiss on heinputkest pritsi teinud.
▷ Liitsõnad: liiva|prits, lubja|prits, määrde|prits, vee|prits, värviprits; käsi|prits, mootorprits; taimekaitse|prits, tuletõrjeprits; auto|prits, balloon|prits, hobu|prits, selg|prits, vaatprits.
2. van süstal; süst. Tohter torkas pritsi veeni. See prits võttis õlavalu ära. *Tegi mingisuguse pritsi .. otse lihasse. A. Jakobson.
3. kõnek kuulipilduja, kuuliprits. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult.. „Meie prits peab käima nagu kellavärk.” P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: kuuliprits.

põis ‹põie, põit 35› ‹s›

1. inimese v. looma kelmeline õõneselund mingi vedeliku v. gaasi tarvis. a. kusepõis. Haige, opereeritud põis. Põit tühjendama 'urineerima, kusema'. Tal on nõrk 'vähese pidamisega' põis. || koduloomade põie kuivatatud kelme klaasi asendajana vm. tarbeasjana (varasematel aegadel). Majade aknad olid põiest, kaetud põi(t)ega. Põiest tubakakott. Lapsed mängisid hernestest kõriseva täispuhutud põiega. b. ujupõis. Haugi, vimma põis. c. (võrdlustes). Poisil on põsed punnis nagu põied. Lubas teise kui põie lõhki lüüa.
▷ Liitsõnad: kuse|põis, mee|põis, sapi|põis, sea|põis, uju|põis, vesi|põis, õhupõis; meripõis.
2. hlv (inimese kohta). Täispuhutud, ennast täis põis 'tühine kelkija, kehkenpüks'. *Noh, astu veel teine kordki sisse, kui süda kipitleb.. Säärane põis tuleb mind õpetama! H. Raudsepp.

päis ‹-e 4› ‹s›

1. algusosa, pea. Seinalehe, kirjapaberi päis. *Surm seisis tema voodi päitsis, nagu seisab küüdimees oma voorivankri päises. L. Remmelgas (tlk). || info päistiitel, leheküljepäis. Dokumendi päis ja jalus.
2. zool paelussi keha eesosa, skooleks

päris

1. ‹adv› täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral (tugevdava kasutuse puhul on adverb rõhuline). Kas päris tõesti, tõsiselt? Päris täpselt ma seda ei tea, ei mäleta. Asi pole veel päris kindel, selge. Päris arusaamatu, kuidas selline asi sai juhtuda. Päris rumal ta nüüd ka pole. Seda ei või päris niisama jätta. Ta on mulle päris oma inimene. Elan päris linna servas. Päris üksi, üksinda kodus. Päris näljas pole me olnud. Minu käik ei olnud päris asjata. Korter ei ole veel päris oma. Oled sa tööga valmis? – Mitte päris. On ta päris haige või ainult väheke? Olin päris viimane. Väljas on juba päris pime. Ta on päris pisike, päris laps alles. Vanaema on veel päris kõbus. Ole päris rahulik. Saavutati päris häid tulemusi. Päris õnn, ime, et kohtusime. Sain päris vihaseks. Päris häbi, piinlik on sellele mõelda! Tööd tuli teha päris mehemoodi. Päris hirm tuleb peale sellele mõeldes. Kott on nii raske, et annab päris kanda. Ta oli päris meelt heitmas. Matemaatikaga on poisil päris tegu 'tegemist'. Päris tore tüdruk. Teenin päris hästi, korralikult. Oleme juba päris lähedal. Ootasime päris mitu minutit. No nüüd on päris põrgu lahti! Sellest toidust jätkub päris tükiks ajaks. See kõik ei olnud päris nii, kui sina räägid. *.. maarahvas jälle mõisnikega rinnutsi koos, nii et sakstel päris vesi ahjus. A. Hint.
2. ‹indekl. adj› ‹rõhulise täiendina nimisõna ees› tõeline, tegelik; ehtne. Ta ei ole mu päris isa, vaid kasuisa. Mina joon päris kohvi, mitte viljakohvi. See ei olegi päris hõbe. Elab nagu päris härra. Temast ei tule vist kunagi päris kirjanikku. Mäidu päris nimi oli Märt. Lõpuks jõudsime päris tee peale välja. Päris põhjus peitub mujal. Päris kevadeni on veel palju aega. Liivast loss pidi tulema nagu päris. *Ja siis tuli päris vihm – hall, tihe, läbinähtamatu ja piitsutav.. H. Väli. *.. üks ja teine talitus, mis ta tegi, oli nagu mängult ja mitte päris. R. Kolk.

üpris ‹adv›
üsna (hrl. 1. täh.) Üpris kena tüdruk. Ta oli minu vastu üpris lahke. Hendrik muutus selle teate peale üpris rõõmsaks. Üpris piinlik hakkas sellist juttu kuulates. Mu meel oli üpris kurb. Meil oli seal üpris lõbus. Elu sõjaajal oli üpris raske. See on üpris aktuaalne probleem. See oli väike, kuid üpris ilus hoone. Kogu toiming oli üpris lihtne. Koosolek venis üpris pikaks. Raamatu kohta käiv kriitika oli üpris terav. Öö oli üpris soe. Need faktid on üpris olulised. Sattusin üpris täbarasse olukorda. Uneaeg jäi üpris lühikeseks. Eile õhtul olin üpris väsinud ja läksin vara magama. Jäi mulle üpris kohkunult otsa vaatama. Oli minu ettepanekutega üpris meelsasti nõus. Sellest oli meil üpris vähe juttu. Üpriski ebatavaline käitumine.