[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

polt ‹poldi 21› ‹s›
tehn hrl. pea ja keermestatud otsaga (teras)varb millegi lahtivõetavalt ühendamiseks mutri abil. Keerab poldi kinni, lahti, pingutab lõtvunud polti. Kruvi poltidele mutrid otsa! Poltide abil ühendatud detailid. Kahe poldiga kinnitatud ratas. *Tauts lõdises ohvriloomana, kuulates iga sammu .. iga taba lukkumist ja poldi lükkamist. J. Barbarus. *Kõik algas plaanipäraselt, klappis nagu mutter poldile. Ja nüüd korraga: ei! R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ankur|polt, kinnitus|polt, kuuskant|polt, nelikant|polt, pingutus|polt, raud|polt, tikk|polt, tugi|polt, ühenduspolt.