[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

imago ‹1› ‹s›

1. avalikkuses kujunenud pilt kellestki v. millestki, kuvand; nägu, maine. Poplaulja, poliitiku imago. Firmal on hea, usaldusväärne imago. Imagot looma, muutma, parandama.
2. zool valmik, imaago

meedia|kuvand
meedias loodud kuvand. Poliitiku, kirjaniku, sportlase meediakuvand. Riigiametite pidevalt muutuv meediakuvand.

pooldajaskond ‹-konna 22› ‹s›
pooldajate kogum, pooldajad. Poliitiku, usulahu pooldajaskond.

pool|küps

1. pooltoores. Poolküpsed marjad. Poolküps liha.
2. piltl mitte päris täiskasvanud, väljaarenemata. Poolküps plikake. Poolküpse poliitiku asjatundmatu jutt.

renomee ‹15› ‹s›
(hea) nimi, maine, reputatsioon. Riigi, poliitiku renomee. Ei tohi oma renomeed kahjustada. Direktor hoolitses kooli renomee eest.

röövima ‹42›

1. võõrast vara vägivaldselt v. vägivallaga ähvardades ära võtma; riisuma. Aardeid, kulda, raha, väärtpabereid röövima. Naiselt rööviti ehted, kell, mantel, käekott. Korterit, panka, kauplust röövima. Sõdurid röövisid elanikelt toidukraami. Vallutajad on röövinud templi varandused. Vargajõuk röövis muuseumist hinnalisi kunstiteoseid. Pärlid rööviti tal otse kaelast. Varas üritas kullassepaäri röövida. Võõras vägi röövib ja põletab. Vaarao hauakamber oli tühjaks röövitud. Tatarlaste hordid röövisid linna paljaks ja kihutasid edasi. Kaupmees on puupaljaks röövitud ja ära tapetud. Hulgus röövib inimtühjadel teedel teekäijaid, teekäijatelt. Marodöör käib lahinguväljal tapetuid ja haavatuid röövimas. Jõuk jagas röövitud saaki. *Sõid ja röövisid [varesed] nii linnumune kui ka linnupoegi, kui aga kuskilt kätte said. J. Vahtra. || (liiklusvahendi kaaperdamise kohta). Kolm maskides meest röövis Teherani sõitva lennuki. || inimest vägivaldselt ära v. kaasa viima. Vanasti võidi meelepärane naine röövida ehk tõmmata. Väljapressijad on poisi röövinud. Röövitud poliitiku eest nõuti suurt lunaraha. || nöörima, koorima; välja petma. Impeerium röövib asumaid. Kõrtsid röövisid talupoegade(lt) viimased veeringud. Maareform oli talurahvalt maa röövinud. Kaval advokaat röövis oma kliendi paljaks. Taksojuht püüab igasuguste nippidega rohkem raha röövida. *„Kas veame kihla?” – „Mis ma sust ikka röövin,” vastas Pärtels niisamuti. E. Püvi.
2. piltl (ära) kulutama v. (ära) võtma. Raske töö on mehelt tervise röövinud. Verekaotus röövib jõu, teadvuse. Õnnetus röövis poisilt aru, mõistuse. Armastus, suur mure võib röövida une ja hingerahu. See ütlus röövis eidelt viimasegi enesevalitsusraasu. Ülearune kirjatöö röövib arstilt palju aega. Tunneb, et temalt on röövitud viimnegi rõõm. Keegi ei ole sinult röövinud võimalusi enese arendamiseks. Nüüdisaja mood röövib naiselt isikupära. Reklaam on röövinud etenduselt uudsuse võlu. Meri on sel sügisel röövinud mitu inimelu. See traagiline sündmus röövis paljude inimeste elu. Sõda röövis naistelt mehi ja poegi. Enneaegne surm röövis lootustandva teadlase. *Ja tema naeratus röövis mamma Neiderilt sõjariistad.. K. Ristikivi.

tendents ‹-i 21› ‹s›
kallak, suunitlus; arengusuund, suundumus. Ajakirjal oli tugev aadlivastane tendents. Rahvuslikus liikumises tugevnesid demokraatlikud tendentsid. Poliitiku vaadetes ilmneb, süveneb tendents autoritaarsusele. Lavastus juhib tähelepanu ühele ohtlikule tendentsile Eesti ühiskonnas. Kujunduses näeme tendentsi lihtsuse poole. Mitmed märgid näitavad majanduse elavnemise tendentsi. Linnaosa arengus on toiminud kaks vastandlikku tendentsi. Viimasel ajal on märgatav vastupidine tendents: talved on üha lumevaesemad. *Köleri „Nõidusunest ärkamine” on oma tendentsilt puhas võitluspilt. L. Soonpää.
▷ Liitsõnad: arenemis|tendents, arengu|tendents, kasvu|tendents, langus|tendents, tõusutendents; põhi|tendents, vastand|tendents, väärtendents.

valija ‹1› ‹s›

1. (< tgn valima (1. täh.)) Ostu tegemisel on ta alati suur valija. Ta sööb kõike, ei ole valija.
2. isik, kellel on õigus mingitel valimistel hääletada. Poliitiku lubadused valijatele. Enne valimisi käis kandidaat kohtumas oma valijatega.
3. el elektriahelate automaatse v. kauglülitamise seadis, selektor
▷ Liitsõnad: automaat|valija, liinivalija.

vallandama ‹37›

1. töötajaga töösuhet lõpetama. Ta vallandati töölt, ametist, õpetajakohalt, raamatukogust. Koondamisega vallandati mitu asutuse töötajat. Direktor vallandas ta joomise, tööülesannete hooletu täitmise pärast. Professor vallandati poliitlistel põhjustel. Mind ilmselt vallandatakse 1. juunist.
2. lahti, vabaks päästma, lahti tegema, valla päästma. Poiss vallandas hobuse rakkest, koera ketist. Ahelaist vallandatud vangid. Mees vallandas naise oma embusest. Vallandab kraenööbid, palituhõlmad, rätisõlme. Hakkas kingapaelu vallandama. Lapsed vallandati toas paksudest riietest. Naine vallandab juuksed ja heidab pea kuklasse. Noormees haarab tüdruku käe, aga vallandab selle kohe. | piltl. Joodud kange märjuke vallandas meeste keelepaelad. *Lisaks veel öö, mis mahitab vaiste ja kirgi, kaotab tsensuuri ja vallandab pidurid .. M. Mutt.
3. esile kutsuma. Termotuumaenergiaga võib vallandada hirmsaid katastroofe. Poliitiku avaldus vallandas sõnasõja. Ootamatu teade vallandas paanika. Nanseni retked vallandasid inimestes huvilaine polaaralade vastu. Südamevalu ja mure vallandasid pisarad. Igasugune kehaline koormus vallandab söögiisu. Alkohol vallandas temas erilise lõbususe. *Lumetormile järgenud sula ja vihm vallandavad laviine ja varinguid .. J. Kangilaski.

varjus|olek
Mehe päästis kinnivõtmisest varjusolek metsas. | piltl. Poliitiku suhteline varjusolek.

võimu|ahne
võimu ihkav; sellest ihast ajendatud. Võimuahne inimene, valitseja. Ta on äärmiselt, haiglaselt võimuahne. Poliitiku võimuahneimad plaanid, kavatsused, ideed.

väärduma ‹37›

1. vääratama. Jalg väärdus sügavas lumes. Kirvehoop ei väärdunud, tabas täpselt puupaku keskele. *Ta tahab põlve järikesele toetada, väärdub aga mööda ja satub põlvili põrandale .. E. Vilde.
2. väärastuma. Väärdunud instinktid. Skandaal paljastas poliitiku väärdunud moraalse palge.