[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

poiss ‹poisi pl. part poisse e. poissisid 29 või poisi 21› ‹s›

1. meessoost laps, poeglaps. Poiss ja tüdruk. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Viieaastane vallatu poiss. Väike, suur, tubli, paha, koer poiss. Poiss läheb sügisel kooli. Poiss on ära hellitatud. Poiste püksid, jalgratas. Poiste mängud, harrastused. Kari poisse uuris autot. Reinust poiss on haige. Laulab poiste koondkoor. Poisid saavad, kasvavad meesteks. Tahtis poisist peast, poisina viiuldajaks saada. Poisid on poisid, poisid jäävad (ikka) poisteks (mõistvad, õigustavad ütlused poiste tegevuse vm. kohta). Tulen, sadagu väljas või pisikesi poisse ja pussnuge (lubadust kinnitav ütlus). || poeg. Mu poiss on neljane.
2. noormees; kavaler. Ehal käijad poisid. Simmanil käisid täied, täiskasvanud poisid ja tüdrukud. Peigmees oli pikk kena poiss. Tema, rumal poiss, ei märganud neidu tantsule paluda. Pillimees oli üle küla poiss. Tüdruk kurameerib poistega, hullutab poisse. Tal oli oma poiss peol kaasas. *See oli noor poiss, aastat kakskümmend viis, nagu Tiinagi.. A. H. Tammsaare.
3. mees. a. (kellegi teenistuses olevana:) abiline, noortööline, sulane vms.; ‹hrl. liitsõna järelosana› (ka ametinimetustes:) näit. kokapoiss. Peep oli talus, laeva peal, aedniku juures poisiks. Peremees pidas poissi ja tüdrukut. Suveks tuli veel üks poiss võtta. b. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Kodukaitse poisid. Sa oled minuga sama põlvkonna poiss. *.. tuleme uuesti kokku 50-ndal koolilõpetamise aastapäeval. Poisid on ju kõik juba seitsmekümnendates. G. Ernesaks. c. (mingit omadust esile tõstes v. oma suhtumist rõhutades). See sell on lihvitud, osav, peenike poiss. Vana on veel päris traksis poiss. Sitke poiss see vastane! Võitja on tehtud poiss. Ants püüab kõigiga oma poiss olla. Mehed polnud kitsid poisid nõu andma. On kraps, täitsa poiss appi tulema. Ta püüab ennast puhta poisina näidata. Pärast pankrotti on ta paljas poiss 'rahatu, vaene'. Vend oli eile paras, pehme poiss 'purjus'. d. (tunnustus-, imestus-, üllatushüüatustes). Oh sa poiss, kui palju seeni! Oh sa poiss, kuidas ta silmad välkusid. Sa poiss, milline naps! Hõissa poiss, las lennata! *Äkki tirises koolikell – kohe tuli tunne, et oh sa poiss, mis tund see järgmine ongi. L. Tungal.
4. piltl (kiitvalt, tunnustavalt looma vm. kohta). Mõni julgem poiss nokib toitu lausa peost. Kõik havid olid ilusad paarikilosed poisid. See kutsikas on terane poiss, oskab juba haukuda. Kivi oli priske poiss (kangutada). *.. kaksteistkümmend vähki korraga kahval – ja kõik kenad poisid. R. Roht.
5. ‹liitsõna järelosana› ka lastek. a. looma v. loomapoja kohta, näit. karupoiss b. nähtuste v. asjade kohta, näit. pakasepoiss
Omaette tähendusega liitsõnad: aedniku|poiss, aguli|poiss, ajalehe|poiss, hobuse|poiss, hotelli|poiss, jooksu|poiss, kannu|poiss, karja|poiss, koera|poiss, koka|poiss, kooli|poiss, koori|poiss, koti|poiss, küla|poiss, künni|poiss, laeva|poiss, lifti|poiss, linna|poiss, maa|poiss, möldri|poiss, neegri|poiss, pagari|poiss, palli|poiss, parve|poiss, pasuna|poiss, peiu|poiss, peksu|poiss, pisi|poiss, poe|poiss, posti|poiss, pöial|poiss, sea|poiss, sepa|poiss, spordi|poiss, sulas|poiss, suli|poiss, sõdur|poiss, teo|poiss, toa|poiss, uulitsa|poiss, vana|poiss, varga|poiss, veski|poiss, õpipoiss; karu|poiss, varblasepoiss; pakase|poiss, pikse|poiss, puraviku|poiss, tuule|poiss, unepoiss