[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pohmelus ‹-e 5› ‹s›
joobejärgne haiglane seisund, kassiahastus. Mehel on raske, ränk pohmelus. Ta põeb, kannatab, ravib pohmelust. Pohmelus piinab, vaevab teda. Mees on eilsest viinavõtmisest pohmeluses. Pohmelusest raske pea, kähisev hääl. || piltl joovastuse, vaimustuse vms. järgne tüdimus, küllastus, pettumus, tagasilöök. *Iga kirg .. jääb viljatuks ja sünnitab ainult pohmelust. V. Adams. *Oleme lugenud liiga palju raamatuid, näinud liiga palju kunsti ja meid on vallanud pohmelus ses esteetilises kõrbes. F. Tuglas.