[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pirn ‹-i 21› ‹s›

1. pirnipuu vili. Jämedateralised, peeneteralised, kivisrakke sisaldavad pirnid. Pirni vars, seemned, koor. Mahlane ja magus kollane pirn. Pirnid on küpsed, alles toored. Kuivatatud pirnid. Ostsin turult pirne.
▷ Liitsõnad: metspirn; maapirn.
2. pirnipuu. Pirnid on üleni õites. Aias oli peale õunapuude veel kirsse ja pirne. || selle puit. Pirn on üks kõvemaid puiduliike.
▷ Liitsõnad: tali|pirn, võipirn.
3. (pirnikujuline) elektrilamp (1. täh.) 40-vatine, sajane pirn. Suur, väike, tugev, nõrk pirn. Keeras lampi, lae armatuuri, valgustisse uue pirni. Lambis on pirn läbi põlenud. Laes rippus paljas 'ilma armatuurita' pirn. Vool on nii nõrk, et pirn vaevalt hõõgub. Reklaamtuled olid värviliste pirnidega. *.. siis süütab Malle päise päeva ajal kõik pirnid põlema ja hüüab: kae, elekter, elekter! V. Adams.
▷ Liitsõnad: elektri|pirn, lae|pirn, lambipirn.
4. kõnek tabav, kellegi jaoks üldiselt ebameeldiv ütlus; halb, rabav üllatus, ootamatu ebameeldivus, põnts. Kus pani oma küsimusega kõnemehele pirni: see maigutas suud ega osanud midagi vastata! Otsisin talle vastuseks parajat pirni. Mis ta keksib, nüüd sai pirni! See pirn läks täppi. Too pirn käis minu kohta. Säh sulle pirni, olemegi sisse maganud. *..näpsasin su noore ja värske armukese! Pirn, mis? H. Raudsepp.
5. kõnek hrv hoop, löök, obadus. *Ma andsin selle proua mehele tubli pirni ja see kaebas mu kohtu. V. Uibopuu.