[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pire ‹adv›
murd pireke, natuke. *Ja kapteni jaoks oo ta [= Villem] ka pire kerge. J. Smuul. *„Kui ei tea, siis võiks ju pire [kinni] pidada ja ringi vaadata,” soovitas Madis. A. Uustulnd.

pire ‹-da 2› ‹adj›
tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas. Noor pire hobune. Pireda loomuga, olekuga inimene. Poisid piredad, ei nemad püsi paigal. Asta oli õhtu otsa pire, tusane ja turtsakas. Naised ei olnud piredad ega pannud jokkis meeste seltskonda pahaks. Mehe piredad žestid. Pire vastus, hääl. *„Oota, oota!” vaigistas Aru peremees. „Ära ole nii pire! Ei maksa nii umbpahku teha..” E. Särgava. | piltl. *Vallatu nire, / nii tujukalt pire, / põõsastes vargleb / ja jookseb ja kargleb. M. Nurme.