[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pilvine ‹-se 4› ‹adj›

1. pilvedega kaetud (hrl. taeva kohta). Hall pilvine taevas. Taevas oli pilvine, ajuti tibutas vihma. Taevas on tõmbunud pilviseks. || sellise taevaga. Pilvine ja vihmane ilm. Ilm oli tuuline ja pilvine. Pilvine, sume suveöö. Pilvisel ja sajusel ööl on nähtavus halb. Merelise kliimaga aladel on rohkesti pilviseid päevi. *Põhjameri oli pilvine, niiske ja tuult täis. A. Hint.
▷ Liitsõnad: laus|pilvine, madal|pilvine, pool|pilvine, valgepilvine.
2. piltl tusane, pahane, pahur, rahulolematu, rahulolematust väljendav, morn. Mehe nägu oli pilvine. Nägu, laup muutus, tõmbus, kiskus pilviseks. Ta ütles seda üsna pilvisel ilmel. Mu mõtted läksid järjest pilvisemaks. Taadi meel on pilvine poja pärast. Kaotus kiskus nii mõnegi spordisõbra tuju pilviseks. Tüdruk oli kogu õhtu sõnakehv ja pilvine. *Direktorile tahavad töölised juubeliks ühe rasvase streigi kinkida ja vana nägu on pilvisest pilvisem [= väga pilvine]. V. Gross.