[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ainiti ‹adv›
hrv
1. pilku pööramata, üksisilmi; teraselt, tähelepanelikult. Ainiti kaugusse, lakke, enda ette, meie poole vahtima. Jäin lähenejat ainiti silmitsema. Laps seisab vaateakna ees, pilk ainiti mänguasjadel. *Võõras vaatas teda jälle erilise pilguga, ainiti, justkui kombates .. R. Sirge.
2. hrv ühtelugu; vahetevahel. *Ta oli sellest ainiti mõelnud ja otsustanud: nii see kesta ei või. L. Promet. *Ants tegi, nagu loeks, visates ainiti pilke diivanil suitsetavale naisele. V. Panso.

diagonaalne ‹-se 2› ‹adj›
põigitine. Diagonaalne tee üle väljaku. Diagonaalsed jooned. Diagonaalne 'pealiskaudne, pilku ülelibistav' lugemine.

fikseerima ‹42›

1. teatavasse asendisse v. olekusse kinnitama, teatavas asendis v. olekus püsimas hoidma. Luu murrukoht tuleb kipsmähisega liikumatuks fikseerida. Viike, volte fikseerima. Mitmed ained tihendavad ja fikseerivad koepreparaate. Tõstja sai küll raskuse sirgetele kätele, kuid ei suutnud seda fikseerida. Fikseeriv seadis, side. Lakiga fikseeritud soeng. || pilku kellelgi v. millelgi hoidma, (kedagi v. midagi) üksisilmi teraselt vaatama. Fikseeris meid ainiti läbi prillide. Fikseeris mind nii, et mul hakkas ebamugav. Fikseeris meie tegevust üleoleval ilmel. Kõigi pilgud olid fikseeritud ekraanile. Kaugusse, ühte punkti fikseeritud pilk, vaade. *„Minu noor sõber,” fikseeris Kaiser oma pungis silmad Einarile näkku, „ärge arvake, et tahan teile halba soovida ..” H. Angervaks. || kunst fiksatiiviga katma. Söejoonistused tuleb fikseerida.
2. üles v. ära märkima, registreerima. Küsimused fikseerige kirjalikult. Mänguseisu fikseerib valgustabloo. Kolmes partiis fikseeriti viik. Tulemus fikseeriti maailmarekordina. Kõik huvitav fikseeriti filmilindile. Fotol fikseeritud sündmus. Dokumendis fikseeritud nõudmised, otsus. Mälus fikseeritud teadmised, muljed, pildid.
3. kindlaks määrama. Norme, reegleid fikseerima. Põhiseaduses, põhiseadusega fikseeritud õigused ja kohustused. Põhikirjas oli fikseeritud ühingu eesmärk, ülesanded ja töökorraldus. Sätetes on fikseeritud, et ..

kiikama ‹kiigata 48›
korraks vaatama v. pilku heitma; salamisi (vilksamisi) piiluma. Kiikas üle ukse tuppa, kardina vahelt välja, aknast sisse. Kiikasin korraks pööningule, keldrisse, maja poole, naabri otsa. Kiikas mitu korda üle õla tagasi. Mees kiikas kartlikult koera. Poiss kiikas silmanurgast tüdrukut, tüdrukule järele, tüdruku poole. Tüdruk kiikas peeglisse vaadata. Ära kiika võõraid naisi! Mehe silmad kiikasid meid, kella rahutult. | piltl. Päike kiikas aknast sisse.

kõõritama ‹37›

1. kõõrdsilmalisena kõõrdi vaatama. Mõned lapsed kõõritavad vaheldumisi kord vasaku, kord parema silmaga. Tema parem, vasak, üks silm kõõritab. Mehe silmad kõõritasid natuke.
2. silmanurgast pilku heitma v. jälgima, kõõrdi vaatama. Tüdruk kõõritas silmanurgast isa poole. Ta kõõritas üle prillide umbusklikult tüdruku suunas. Kõõritas ukse poole, et ega kedagi ole tulemas. Ta kõõritas ühe silmaga üle õla tagasi vaadata. Mis sa minust kõõritad? Tulgu ligi, mis ta nurga tagant kõõritab! Ta kõõritas mind pahase pilguga, vaenulikult. Kanad kõõritasid kartlikult koera. *Alumise moka rippudes kõõritas setukas tigedalt tagasi.. E. Rannet.

maha lööma

1. löögiga v. löökidega maha kukkuma panema, maha raiuma, pikali lööma. Hakkas õunu ridvaga puu otsast maha lööma. Lapsed olid kogemata vaasi laualt maha löönud. Löö prügi, puru, lumi mantlilt maha. Võta kirves, löö paar noort kuuske maha. Löödi uksed maha. Mõrtsukal löödi pea maha. Rahe lõi vilja maha. Õhtuks oli pool heina maha löödud. || (pilku, vaadet) allapoole suunama. Lõi silmad häbelikult, kohmetult, häbistatuna maha.
2. kõnek ära tapma, surnuks lööma. Vaenlased löödi armutult maha. Välk lõi karjamaal lehma maha. Mul on õigus, löö või maha! *.. tegin pehmet saia ja ühe raskema kana lõin maha .. M. Raud.
3. kõnek (ära, maha) pidama. Linna kaitsjatel tuli raske lahing maha lüüa. *Vardja oli juba paar tantsugi maha löönud .. L. Metsar.

paeluma ‹37›

1. kedagi, eriti kellegi tähelepanu, pilku, huvi vm. meeldivuse v. eripäraga köitma, kütkestama. Loomutruu linnutopis paelus kohe kõigi pilku, tähelepanu. Kogu maailma meeli, huvi paeluvad sündmused. Meri on mind alati paelunud. Kalapüük, jahilkäik näib rohkem paeluvat mehi. Tema juures, temas paelub mind kõige rohkem otsekohesus. Lavastus paelus oma leidlikkusega. Jutt hargneb loiult, suutmata kedagi paeluda. Paeluv raamat, teema, esituslaad. Paeluva sündmustikuga romaan. Teatesõit oli võistluste kõige paeluvam osa. Turiste paeluv vanalinn. Uurijaid pikka aega paelunud probleem, kujutlust paelunud üksikasjad. Temas on midagi külgetõmbavat, paeluvat. *Mehe tuhmpruune nukraid silmi ei paelunud närbuv aed. A. Beekman. *Paelus poolalik vaimuerksus, omanäolisus, peen maitse. R. Parve.
2. hrv paelu siduma, paeltega kinni v. paelu lahti siduma. *.. paelus pastlad jalga ja tõttas talli juurde.. M. Raud.
3. hrv põimima. *.. paelus peened, haprad käsivarred mehe kaela ümber. A. Mälk.

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

piiluma ‹42›

1. salaja, vargsi, uudishimulikult, salamahti vaatama; piidlema. Piilus lukuaugust, läbi võtmeaugu, uksepraost, ukse vahelt, aknast. Piilub nurgast, nurga varjust, põõsa tagant, läbi heki. Lükkab ukse praokile ja piilub välja. Lapsed piilusid valgustatud aknast sisse. Piilus ettevaatlikult läbi kardinate tuppa. Piilusime salamahti võõrast, mida see tegema hakkab. Piilus kahele poole, kas keegi on nägemas. Jäime põõsa taha piiluma, mis juhtub edasi. Alles koduõues julges ta selja taha piiluda. Piilub kartlikult, ettevaatlikult, umbusklikult ringi. Ära piilu pinginaabri vihikusse! Ta piilub üle õla minu raamatusse. Mis sa naistest piilud, vaata mehe otsa! Piilub altkulmu külalise poole. Teeskles magajat ja piilus teisi poolavatud laugude vahelt. Piiluvad teineteist vargsi. Poisid käisid päevitavat tüdrukut piilumas. Poiss piilub silmanurgast kaaslast, kaaslase poole. Kass piilub umbusklikult koera. Rebane piilus urust välja. Tara tagant piiluvad laste uudishimulikud näod. Ukse vahelt piilusid meid uurivad silmad. Pilgud piiluvad akna poole. Piiluv vaade. *Juba algusest pääle, kui ma siia tulin, ma hakkasin noorikut piiluma. Lihtsalt teeb silmadele rõõmu... A. Jakobson. | piltl. Varbad kippusid kehvadest jalanõudest välja piiluma. || pilku heitma, (põgusalt) tutvuma (millegagi). Huvitav oli populaarteaduslike raamatukeste kaudu naaberteadustesse piiluda. *Kas tohibki nii kaugesse minevikku piiluda, praotada ammu suletud uksi, puudutada saatusi.. L. Meri. || kõnek luurama, luurates jälgima. Ta laseb kojamutil oma naise järele piiluda. Siin piiluti kõiki ta tegusid.
2. piltl veidi paistma, (natuke) nähtav (v. tajutav) olema. Hetkeks piilus pilve tagant päike. Päevavalgus piilub juba tuppa. Kuu piilus kuuselatvade tagant. Ta rinnataskust piilus valge taskurätiserv. Metsade seest piiluvad mõned vabrikukorstnad. Põõsaste varjust piiluvad esimesed sinililled. *Moonaküla akendest hakkasid piiluma tuhmid tulukesed. J. Parijõgi. *Jätkas siis meremeheliku hooletusega, mille tagant aga piilus taip, asjatundlikkus ja suur praktika.. H. Sergo.

pilgu|püüdja

1. ‹s› tähelepanu endale tõmbav isik, ese v. selle detail. Kena tüdruk, lausa pilgupüüdja kohe! Vaateaknal peab ikka olema mingi pilgupüüdja. Kleidil oli pilgupüüdjaks lai rullkrae, vööpannal, punane kunstlill. Ajakirja tekstilehekülge liigendavad pilgupüüdjad: suuretähelised pealkirjad, fotod jms.
2. ‹adj› hrv pilku endale tõmbav. *.. koorijuht pidi ikkagi koori välisilmele mõtlema ja pilgupüüdjamaid lauljaid ettepoole tooma. G. Ernesaks.

pillama ‹pillata 48›

1. kogemata v. tahtlikult kukkuda laskma. Pillas kausi, sulepea, võileiva käest. Perenaine pillas kulbi põrandale. Pillasin ehmatusega prillid eest. Kiiruga tõustes pillas käekoti maha. Pillas klaasi, taldriku põrandale puruks. Pillasin endale sousti sülle. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kallas klaasid täis ega pillanud piiskagi maha. Vares pillas leivatüki noka vahelt. Tütarlaps pillas sitsivale koerale lihatüki suhu. Tõusis ja pillas mõned mündid jootrahaks lauale. Helikopter pillas laagri kohal postikoti hange. *Pruunikalt mustavail põllusiiludel liikusid naised ja tüdrukud .. pikkamisi edasi, pillates pooleks lõigatud musti kartuleid värskeisse vagudesse.. E. Vilde. | piltl. Kastanid, kased pillavad koltunud lehti. Õitsvad õunapuud pillavad helbeid. Taevas pillas üksikuid vihmapiisku. || (vähese nutu kohta). Pillas oma endisest kodust rääkides veel nüüdki pisara. Maria ei pillanud oma elukaaslase surma puhul kuigi palju pisaraid.
2. heitma, viskama, paiskama, pilduma. Kõik esemed toas olid laiali ja segi pillatud. *Pärast mööda kaart tagasi tulles pillas ta löeotsaga paksu kaare laiali. J. Mändmets. *Andres tampis viha pärast jalgu vastu maad, lubas Tiiu surnuks lüüa ja terve Kalmu talu laiali pillata. J. Pärn. | piltl. Vastase väeüksus pillati äkkrünnakuga laiali. Sõda purustas paljud perekonnad ja pillas nad mööda ilma laiali. Suvine päike pillas heldelt oma kiiri, soojust ja valgust. Sügis pillab värve helde käega. *Kadakatäks pillab katkendlikke helisid nagu tillukeste klaaskellukeste tilinat. J. Piiper. || ‹hrl. nud-partitsiibis› (laialdasel alal, siin-seal hajali asumise v. asetsemise kohta). See väike rahvarühm on laiali pillatud väga ulatuslikule metsaalale. Püüti eri paikadesse laiali pillatud sõjapõgenikest kaasmaalastega kontakti luua. Endised koolikaaslased on laiali pillatud üle terve maa. *Külavaheteed ühendasid nagu juhuslikult siia-sinna pillatud talusid.. J. Kello. *Inglaste linnaosa on üksikute elamute kaupa laiali pillatud mereranda puude alla. J. Sütiste. || (kiir)pilku kuhugi heitma. Aeg-ajalt pillas ta mu poole hajameelse pilgu. Ta ei pillanud mulle pilkugi.
3. murd sõidu ajal perutama, lõhkuma (hobuse kohta). *Ja ennegi kärsitu, nüüd veel päris meeletuks kohkunud hobune kihutas pillates edasi. M. Raud. *Hauaksemägi, kust alla sõites tuli hobust kõvasti ohjadest hoida, et ta pillama ei hakkaks, on nüüd lauskmaa. J. Semper.
4. korraks, muu jutu sekka v. teiste jutu vahele midagi lausuma, mingit repliiki, vahemärkust poetama. Pillas ka omalt poolt sekka mõne sõna. Mõtlematult pillatud sõna võib palju kurja teha. Koduteel ei pillanud Ants ainsatki sõna. Keegi oli pillanud kirjutise kohta sõna „diletantlik”. Kõrvallauas pillatud lause äratas mu tähelepanu. Kõneluse kestel pillas ta pilkavaid märkusi. Ta on väga kitsi komplimente pillama. Ott ei pillanud ainsatki etteheidet. „Soovin õnne,” pillasin mokaotsast. *Hiljuti pillas üks mu „Werneri” tuttav paradoksi: parimini läheb siis, kui ei lähe kuidagi.. M. Traat.
5. raiskama, laristama, ülemäära kulutama. Meil pole raha pillata. Pillas oma raha tühistele ostudele, igasugustele lõbustustele. Kogu suur varandus läks pojale, kes selle peagi laiali pillas. Ei maksa oma vara sinna-tänna pillata. Lapsed pillavad, mida isa on kogunud. Vanemad korjavad, lapsed pillavad, lapselapsed näevad nälga. *Va ihnuskott ta küll on, aga kui kord pillama hakkab, siis pillab hullupööra. E. Bornhöhe. || piltl (muu kui raha vm. materiaalse väärtuse kohta). Ei tohi pillata oma energiat, vaimset jõudu. Ei maksaks pillata entusiasmi liiga paljude asjade peale. *Pinna pillas elu nagu paljud teisedki näitlejad neil aegadel. V. Panso. *Kaua ma siis sedaviisi ennast pillan ja joodikutega ringi aelen. Tuleb hakata teisiti elama. P. Krusten.

polkama ‹polgata 48›
murd
1. (altkulmu) pilku heitma. *.. polkas teda poolsuletud laugude vahelt teeseldud unisusega. O. Samma (tlk).
2. juukseid lõikama. *Sinu vanaema ajal kanti seal veel Aleksander Nevski aegseid ürpe ja pead polgati kirvega.. L. Kibuvits.

põrnitsema ‹37›
pilku pööramata, üksisilmi vahtima; altkulmu, ebasõbralikult, tusaselt vaatama, kõõritades pilku heitma; (vaikides) tusane v. vihane olema, mossitama. Altkulmu, kulmude alt põrnitsema. Poiss põrnitseb üksisilmi, ainiti põrandat, põrandale. Müüja põrnitses ostjat uurivalt, umbusklikult, kahtlustavalt. Haige lamas tundide kaupa lakke põrnitsedes. Põrnitseb teist tummalt, sõnatult, sõnakestki lausumata. Poisid põrnitsevad vihaselt, tigedalt, vaenulikult vastastikku. Põrnitseb tuhmi pilguga, mornilt tulija poole. Mees jäi seisma ja põrnitses üle õla tagasi. Lahkujale põrnitseti kadedalt järele. Põrnitseb hajameelselt, mõtlikult enda ette. Vanamees jäi omaette põrnitsema. Mehed põrnitsesid teineteist, teineteise(le) otsa. Käib ringi, nägu vingus, ja põrnitseb. Ta tuli põrnitsedes, vastu tahtmist. Ära põrnitse midagi: tee, mis kästakse! Põrnitseb vahtida, vaadata. Mis sa mind, minust põrnitsed? Peremehe näost põrnitsesid vastu kahtlustavad silmad. Põrnitsev pilk. Pull, koer põrnitses lähenejat. | piltl. Kahel pool teed põrnitsevad tumedad kuused. Seintelt põrnitsesid esivanemate portreed. *Karmi pilguga soole / põrnitseb kesköökuu.. A. Sang.

maha pöörama

1. pilku, vaadet allapoole suunama, maha lööma. Pööras häbelikult pilgu, silmad maha.
2. kõnek kahekorra, tagasi keerama. Enne õmblemist pööra riidetüki servad maha.

reklaam ‹-i 21› ‹s›

1. toodete, teenuste ja ürituste avalik pilku ja meeli köitev tutvustamine (ja propageerimine) tarbijate ligimeelitamiseks; teabe esitamine kellegi v. millegi kohta sellele populaarsuse võitmiseks. Mõjus, mõjuv reklaam. Tõhus reklaam tagab ettevõtte edukuse. Reklaam on kõikvõimas, pealetükkiv, agressiivne. Lärmakas, kärarikas reklaam. Eksitav, varjatud reklaam. Ameerika on reklaami kodumaa. See firma teeb oma toodetele suurt, laialdast reklaami. Tubakatoodete reklaam on mõnes riigis keelatud. Halva, puuduliku, vähese reklaami tõttu tuli kontserdile vähe külastajaid. Muusikaürituste reklaami tuleb tõhustada. Ta töötab reklaami alal. Ajalehed, televisioon ja raadio saavad reklaamist suuri sissetulekuid. Firmad teevad reklaamile järjest suuremaid kulutusi. Teose keelamine oli kirjanikule heaks reklaamiks. Iga reklaam ei tähenda veel head kaupa. *Sellel noal on roostevaba tera, mis reklaami ei vaja, tuntud headuses, alati haljas otsekui arm, mis ei roosteta. V. Luik.
▷ Liitsõnad: eel|reklaam, enese|reklaam, kommerts|reklaam, raadio|reklaam, tele|reklaam, trüki|reklaam, tänava|reklaam, valimisreklaam.
2. sellist tutvustust v. teavet edastav kuulutus, kiri, plakat, videoklipp vms. Värviline, must-valge reklaam. Kirev reklaam püüab pilku. Ajalehed kubisevad reklaamidest. Linn särab reklaamides. Pagariäri reklaamiks oli ukse kohal rippuv kringel. Suured maalitud reklaamid maanteede ääres. Lapsed vaatavad televiisorist meelsasti reklaami.
▷ Liitsõnad: filmi|reklaam, foto|reklaam, neoon|reklaam, valgusreklaam.

retrospektiivne ‹-se 2› ‹adj›
minevikku pööratud, minevikku pilku heitev, tagasivaateline. Retrospektiivne bibliograafia, näitus, käsitluslaad.

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

maha vaatama

1. pilku allapoole suunama. Süüdlane vaatas häbi tundes maha. Tüdruk punastas ja vaatas maha. | piltl alla vaatama. *Ülevalt mäeharjalt, kust uhked mõisahooned maha vaatavad, kõlasid veel üksikud hääled alla orgu .. A. Kitzberg.
2. kõnek kellegi teise poolt loodu järgi midagi samasugust looma, plagieerima. Kirjutis on kusagilt maha vaadatud. *.. pagan võtaks, te olete siin peaaegu 25 aastat koos teatrit teinud, üksteise pealt maha vaadanud .. K. Ird.

üles vaatama

1. ülespoole vaatama, pilku üles suunama. Kui ma üles vaatan, näen öötaevas säramas tähti. Ta oli kummargil, kuid siis vaatas üles.
2. kellessegi lugupidamise, aukartuse ja austusega suhtuma, alt üles vaatama. Olen tema nagu jumaluse poole üles vaadanud. *Sellele Ants Paaljaagule oli ta üles vaadanud ja üles vaatama jäänud kui suurele vennale, kes kõike oskab, kõike võib ja kõike suudab. K. A. Hindrey.

üle vaatama

1. pilku kellestki v. millestki kõrgemalt üle suunama. Vaatas madalast tarast üle naabri aeda. *Mare muigab, tõstab pea ja vaatab Matist lihtsalt üle. E. Vetemaa. || piltl kellestki v. millestki mitte välja tegema, kellelegi v. millelegi mitte tähelepanu pöörama. Sellistest pisiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Õpetaja nägi küll poiste tembutusi, aga vaatas neist üle. Olukord muutus piinlikuks, aga ma püüdsin sellest üle vaadata. *Kui nemad ignoreerisid meid, siis tuli ka meil neist üle vaadata. P. Pinna.
2. millegi korrasolekut kontrollima, nõuetele vastavust jms. kontrollivalt uurima. Paadi mootor vaadati veel kord üle. Trümmis vaadati laadungi paigutus üle. Mehed vaatasid lahinguks valmistudes relvad hoolikalt üle. Kõik laoruumid vaadati üle. Kalamees vaatab hommikul mõrrad, unnad üle 'vaatab, kas neis on saaki'. Praaker vaatas meeste puuriidad üle. Vaatas kõik vajalikud esemed ükshaaval üle. Peremees käinud aeg-ajalt sulaste tööd üle vaatamas. Vaatasin igal õhtul üle, et kõik kõrvalhooned oleksid korralikult lukus. Arst vaatas tema haavad üle: peamiselt tühised kriimustused. Käsikirjas tuleb enne loovutamist veel üht-teist üle vaadata. *Emaliku silmaga vaatas ta peoleminejad üle .. V. Saar.
3. tutvuvalt vaatama, lähemalt tutvuma. Koos vaadati üle kõik kunagised mängumaad. Hakkasime oma uut kodu, uusi valdusi üle vaatama. Vaatab saadud kingitusi üle. Lapsed vaatasid külalise uudistades üle ja jooksid taas õue. *Põhjalikult tahetakse uurida väikest Muhut ja Lõuna-Eestis üle vaadata [arhitektidele] initsiatiivikas Võru linn. H. Härmson.

maha vahtima
pilku allapoole suunama, maha vaatama. Süüdlased vahtisid enda ette maha. Ära vahi maha, vaata inimestele otsa!

üles vahtima
ülespoole vahtima, pilku kuhugi üles suunama. Kostis lennukimürinat ja kõik vahtisid üles taevasse.

vilksama ‹vilksata 48›

1. ainult lühikeseks ajaks (nii et vaevu jõuab silmata, märgata) nähtavale tulema v. nähtaval olema. Nägi tüdruku seelikusaba ukse vahel vilksamas. Üle näo vilksas pilklik naeratus. Mehe silmis tundus vilksavat kahjurõõmu tuluke. Maantee mõlemal pool ikka mets ja mets, ainult haruharva vilksas sekka mõni maja. *.. ja verstadki – eks vilksa need / kui aiaroikad piki teed. B. Alver (tlk). || (kiire liikumise kohta). Keegi vilksas põõsa tagant välja. Nägin putukaid püüdvaid kalu veepinnale vilksamas. Üritasin võimalikult ruttu läbi toa vilksata. Üle tee vilksas must kass. Kala oli õnge otsast minema vilksanud. Nõel ei vilksa nii kärmesti, kui tarvis oleks. Jahid vilksasid lahel siia-sinna. *Jah, säärane lause vilksab tal vahel kogemata ja üsna ebateadlikult suust. E. Vilde. || (äkilise mõtte v. kujutluspildi kohta). Läbi pea vilksas mõte, küsimus, kartus. *Vilksab meelde kusagilt loetud luuletus, kus poeet võrdleb linnulaulu puurmasina müraga. M. Seping. *Kohutava selgusega vilksasid need koledad kujutused Agnese erutatud vaimusilma eest mööda .. E. Bornhöhe.
2. silmi, pilku ainult korraks kuhugi suunama; (silmade kohta:) kiiresti, hüplikult liikuma. Vilksas üle õla, paremale ja vasakule (vaadata). Iga natukese aja tagant vilksas ta mulle otsa vaadata. Ken vilksab altkulmu ema poole. Vilksasin vahetevahel kella. Tüdruk vilksab sageli peeglisse. Autojuht jälgis teed, ent vilksas ühe silmaga kaaslast. Ikka ja jälle pidi ta pilguga selja taha vilksama. Lapse silmad vilksasid ühelt külaliselt teisele.

üksi|silmi ‹adv›
ainiti, pilku pööramata. Miks sa mind nii üksisilmi vahid? Vaatas, vahtis mulle tükk aega üksisilmi otsa. Mees tunnistas tulijaid üksisilmi. Poiss jälgib üksisilmi õngekorki. Vahtis mõttesse vajunult üksisilmi tulle, enda ette maha. Madrus vahtis üksisilmi kalda poole. Jälgisin üksisilmi, kuidas ta seda tegi. Koer vaatas üksisilmi kassi.