[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

huumor-i, -it 2› ‹s
heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine. Heasüdamlik, muhe, tüse, mahlakas, rahvapärane huumor. Midagi huumori mõttes ütlema. Asja tuleb huumoriga võtta. Mehe sõnades oli huumorit. Must huumor. *Päris tabavalt on Vallaku huumorit nimetatud naeruta huumoriks.. H. Puhvel.

naer-u 21› ‹s

1. (inimesel, inimahvidel:) hrl. lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada; naermine. Naer ja nutt. Hele, kilkav, rõkkav, rõkatav, homeeriline, luksuv, kähe, kõhisev, mürisev, möirgav naer. Lõbus, kelmikas, kaval, vallatu, edvistav, koketeeriv, südamest tulev, kaasakiskuv naer. Naeris rõõmutut, tigedat, pahatahtlikku, kahjurõõmsat, kiuslikku, pilkavat, ülbet, ilkuvat, irvitavat naeru. Naeru kihistama, kõhistama, pugistama, mügistama, lagistama, rõkatama, kõkutama, lõkerdama, turtsuma. Laseb laia naeru. Ei suuda, jõua naeru pidada, tagasi hoida. Naer kipub, tükib, tuleb (vägisi) peale. Olime naerust nõrkemas, kõveras, hingetud. Katkesta naeruga kas või kõht ära! Saal rõkkab, möirgab, vappub naerust. Tema naer ajab teistelegi naeru peale. Jutustas naerust hingeldades, kõõksudes, luksudes, naeruga pooleks kogu loo ära. Naer võib õige pea nutuks muutuda. Majast kostab naeru. Oi seda nalja ja naeru! Naer on terviseks. Naer tuleb naerust. Kus naeru, seal nuttu. ||hrl. allatiivis v. adessiivis(muige, naeratuse, hääletu naermise kohta). Nägu, suu tõmbub, läheb, lööb, kipub, veab, venib naerule. Huuled kiskusid virilale naerule. Ta nägu jääb tõsiseks, kuid silmis on kelmikas naer. Mehel venib suu kõrvuni, nägu laia naeru täis. Nägu, suu, silmad (on) rõõmsal naerul. Naerul näoga, suuga, silmadega tüdruk. Tunnustussõnu kuulasime naerul sui. *Tiina oli naerul, kui ta viimaseid sõnu rääkis. A. H. Tammsaare. || naermine nalja, huumori väljendajana. Naeruta huumor. Naer läbi pisarate. Ta oskab tõsisegi asja naljaks ja naeruks pöörata.
2. pilkav, tögav, halvakspanev naermine; pilkamine, tögamine. Kardab teiste naeru ja tögamist. Sattus külarahva naeru alla. Kui oled naeru alla sattunud, katsu siis veel naeru alt pääseda! Kus selle naeru ja häbi ots! Ega naer nahka riku, ega tühi jutt tükki võta. *Mine nüüd seda tühja asja õiendama ja maailma naeru oma kaela tõmbama. J. Pärn. ||hrl. translatiivissee, kes v. mis on naeruväärne, pilkealune. Sai, jäi peagi teiste naeruks. Ära tee end ilmarahva naeruks. Meie peame sellist asja naeruks.

paroodia1› ‹s
tuntud teose v. žanri pilkav järeleaimus. Seiklusjutu paroodia. Humoristlik, salvav paroodia. Päevakajaline, sotsiaalne paroodia. Vilde sarkastiline paroodia „Tokerjad”. Palvete rahvalikud paroodiad. Populaarse laulu paroodia.
▷ Liitsõnad: džässi|paroodia, luule|paroodia, ooperiparoodia.

pilgepilke 18› ‹s
pilkamine; pilkav ütlus. Heatahtlik, vaimukas, peen pilge. Tige, solvav, õel, kibe pilge. Smuuli teostes on nii rõõmsat huumorit kui ka teravmeelset pilget. Ütles seda kerge pilkega. Tema pilkes oli heatahtlikkust. Sattus külarahva, koolikaaslaste naeru ja pilke alla. Luuletuse, karikatuuri pilge on sihitud tõusikute pihta. Teda solvasid kaaslaste pilked. Avaldas oma arvamust pilget varjamata. Talun halvasti tögamist ja pilget. Ta tegi seda otsekui pilkeks. Mehe hääles kõlas pilge. Lugesin ta näost pilget. Tegime nahahoidjast oma pilgete märklaua. Pilkena kõlavad manitsussõnad. *Vististi oleksidki nad Pearu surnuks peksnud, kui mitte nagu saatuse pilkena neid selles poleks seganud Eespere Andres, see Pearu suurim vihamees.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: enda|pilge, enesepilge.

pilges-e 4› ‹adj
pilkav, pilklik, pilkeline, pilkehimuline. Poisid kartsid pilgeseid tüdrukuid. Ta oli minu vastu natuke pilges. Vanamehe nägu oli üsna pilges. Ta naer, muie oli pilges. Heitis mulle pilgese pilgu. Pilges hääl. Tegi mõne pilgese märkuse. *Pilges, puhuti jämekoomiline elurõõm läbib punase niidina rahvajutu kõiki liike. Ü. Tedre.

pilkaja1

1.spilkav inimene. Osav, terava keelega pilkaja. Ta on suur naljategija ja pilkaja.
2.adjpilkav. Pilkaja mees. *„Nägemiseni nüüd, pilkaja piiga,” lausub Jorsa kangel keelel.. B. Alver.

pilke|jutt [-jutu]
pilkav jutt. Küla peal räägiti Jaani kohta igasuguseid pilkejutte.

pilkeline-se 5› ‹adj
pilkav. Pilkeline märkus. Küsis seda pilkelise häälega. Pilkeline naeratus, muie.

pilke|luuletus
satiiriline, pilkav luuletus. Kirjutas pilkeluuletusi varjunime all.

pilke|nimi
pilkav hüüdnimi. Saksik Mariest tüdruk sai pilkenimeks Kniks-Mariihen. Saamatu inimese pilkenimeks on eestlastel soss-sepp. Kelmiküla oli algul asula pilkenimi.

pilke|nool
piltl pilkav ütlus. Sihtis pilkenooli oma võistleja pihta. Argpüksist tehti pilkenoolte märklaud. Ta ei teinud kadetsejate pilkenooltest väljagi.

pilke|noot [-noodi]
pilkav toon. Ma tabasin ta hääles kerge pilkenoodi.

pilke|toon
pilkav toon. Sellest räägiti ikka pilketoonil. Ta hääles oli kerge pilketoon. Püüdis oma sõnadele pilketooni anda.

pilke|varjund
pilkav varjund. Ta hääles oli pilkevarjund. Rääkis sõbraliku pilkevarjundiga. Autori kõikides palades on tunda kerget pilkevarjundit.

pilklik-liku, -likku 30› ‹adj
pilget sisaldav v. väljendav, pilkav, pilkeline. Mehe näol oli pilklik naeratus. Ta suu, nägu tõmbus pilklikule naeratusele, muigele. Tüdrukul oli veidi pilklik ilme. Vanamehe pilklikud silmad jälgisid toimuvat huviga. Küsis pilkliku häälega, kus ma ööd veetsin. Rääkis pilklikul toonil. Poetas aeg-ajalt pilklikke märkusi. *.. Leenile oldi kõikjal pilklik, viisakuseta ja isegi häbematu. R. Roht.

pilkveladv
hrv pilkamas, pilkav. *Neiu kartis, et ta peab [karussellilt] maha tulema sealtpoolt, kus pilkvel jõuk talle vastu vahib. K. Saaber.

sardooniline-se 5› ‹adj
kibe, pilkav. Sardooniline naer, naljatus.

terav-a 2› ‹adj

1. (terariista, selle tera kohta:) hästi lõikav, vahe; hästi sisse v. läbi tungiv; ant. nüri. Terav nuga, saag, kirves. Terav naaskel, puur, nõel. Terav mõõk, oda. Väga teravad uued käärid. Habemenuga on hästi terav. Ihus noa teravaks. Nuga on nii terav, et juuksekarva lõikab pikuti pooleks. Laseb pussi käia peal teravamaks. Luiskas vikati teravaks. Mehed läksid heina niitma, teravaks pinnitud vikatid õlal. Terav kirves leiab kivi. || (hammaste kohta). Noortel on head teravad hambad, nemad saavad kõike süüa. || (millegi muu kohta:) selline, millel on lõikav, torkav, kriipiv, kergesti haavu tekitav serv v. ots. Terav kivitükk, granaadikild. Teravad klaasikillud võivad õnnetusi põhjustada. Roosi, kaktuse teravad ogad. Teravate ohetega nisupead. Kassil on teravad küüned. Röövlinnu terav nokk. Ole ettevaatlik, kapil on teravad nurgad. Jalg sattus millelegi teravale. Teravad lõikeservad viilitakse tasaseks.
▷ Liitsõnad: naaskel|terav, nael|terav, nuga|terav, nõel|terav, oga|terav, ohak|terav, tikk|terav, tääkterav.
2. (millegi kuju, välise vormi kohta). a. õheneva serva v. aheneva otsaga, kitsast serva, tippu v. nurka moodustav; teravikuga lõppev. Terav kikkhabe. Terava ninaga kingad. Teravad kraenurgad. Pliiatsi terav ots. Sedel on kirjutatud hästi terava pliiatsiga. Muna tömp ja terav ots. Kuhjal võetakse hari teravaks. Mägede teravad tipud. Veest tõusevad teravad kaljunukid. Merre lõikus terav maanina. Teravad murdlained. Vanalinna teravad katuseharjad. Teravad püksiviigid. Seljak on kohati nii terav, et seal leidub ruumi ainult kitsale teerajale. Tee keeras terava 'järsu' kurviga paremale. b. kitsas v. (kõhnusest) kitsenenud, esiletungiva luuga, nurgeline (kehaosade kohta). Teravad põsenukid, -sarnad. Tal on terav lõug ja veel teravam nina. Terava näoga kõhn poisike. Kondine, teravate õlanukkidega mees. Poisil olid kõhnad sääred ja teravad põlved. Terava ninaga koer. Kitsa koonu ja teravate kõrvade järgi tundsin ära rebase. Andis kronule piitsavarrega vastu teravaid puusakonte. *Nälg oli nende näod teravaks vooletanud, magamatus silmadele kibepunased sõõrid ümber joonistanud. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: nõel|terav, oga|terav, tikkterav.
3. (visuaalselt) selgesti eristuv v. eristatav, selge, kontrastne. Terav kujutis. Teleril pole pilt terav. Teravad kontuurid. Ere päike heitis hoovi teravaid varje. Taeva taustale joonistub kraana terav siluett. Piir aastarõngaste vahel on terav. Pilvede piirjooned muutusid teravamaks. || sügav. Suu ümber on tekkinud teravad kurrud. || (mõtteliste piiride kohta). Lapse kujutluses pole oleva ja olematu vahel teravat piiri. Seisuste vahel tehti teravat vahet.
▷ Liitsõnad: ebaterav.
4. intensiivselt meeltele mõjuv, tugevat (sageli häirivat) aistingut tekitav. a. (lõhna kohta:) ninna tungiv, nina limaskesti ärritav, mitte mahe. Terav higilõhn, tubakahais. Küüslaugu, puskari terav hais. Kabiini tungis teravat bensiinivingu. Väävelvesinik on terava lõhnaga värvitu gaas. *Kui tikust tuld tõmmata, siis on õhus alati tunda erilist teravat lõhna. See lõhn tuleb põlevast tikuväävlist. V. Beekman. b. (maitse kohta:) suu limaskesti ärritav, suus erilist hõõgumistunnet tekitav; mitte mahe. Sibula, pipra terav maitse. Terav tomatikaste. Riis terava kastmega. Idamaa toidud vürtsitatakse teravate maitseainetega. Sinihallitusjuustud on terava maitsega. Maohaavade korral ei tohi süüa teravat ega haput. *Keelele tuli terav hapu maitse – hilist sorti punastest sõstardest, mis kasvasid vanaema aias keldri juures. L. Ruud. c. (helide v. häälte kohta:) läbilõikav, läbitungiv; lühike, järsk ja vali. Terav vedurivile. Terav signaal puuris pealuust läbi. Ukse tagant kostab terav ja nõudlik kellahelin. Sügistuule terav vihin. Õhk tungib terava sisinaga kummist välja. Terava kõlaga tenorsaksofon. Hakkide, kajakate teravad häälitsused. Kõrvaltoast kostis kuivi teravaid köhatusi. Koer laskis kuuldavale paar teravat haugatust. Lajatas terav püssipauk. Oks murdub terava praksatusega. Terav piitsaplaks. Terav koputus uksele. d. (valguse, värvide kohta:) (väga) ere v. hele. Tähtede, lumevälja terav sära. Kunstnik kasutab teravaid värve. Erkroosa ja teised teravad toonid. Liiga terav valgus pole silmadele hea. e. (valu kohta:) lõikav, torkiv, kõrvetav; äge, mitte tuim. Küljes puurib terav valu. Teravad valuhood kõhus, rinde all. Pea tuikab teravast valust. Haige tunneb rinnas teravaid pisteid. f. (seoses külma- v. puuteaistinguga:) torkivat, kipitavat valutunnet tekitav; (tuule kohta:) lõikavalt külm, vinge, kõle. Merelt puhus terav kirdetuul. Lagedal on tuul veel teravam. Teravad tuuleiilid sundisid varju otsima. Teravat lumepihu peksis näkku. Tuulehoog lõi teravat rahepuru vastu nägu. Tuul keerutas üles lõikavalt teravat tolmu. *.. oli pime nagu kotis, ja vihm – külm, terav ja rõske – kriipis nägu nagu nõeltega. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: pipar|terav, tuliterav.
5. (pilgu kohta:) läbitungiv, karm. Tal on külmad ja teravad silmad. Äkitselt muutus terav vaade pehmeks, mahedaks. Mehe ilme muutus järsuks ja teravaks. *Silmanurkadest jooksid meelekohtade poole kortsukesed, mis pehmendasid hallide silmade teravat pilku. E. Rängel.
6. (meelte ja vaimuomaduste hrl. positiivsel iseloomustamisel:) terane. a. (meelte, vaistu kohta:) hea, täpne, tundlik, mitte tönts. Röövlindudel on terav nägemine. Noortel on teravamad silmad kui vanadel. Seitsmekümneseltki oli ta silm veel terav ja käsi kindel. Terav kõrv kuuleb iga pisimatki heli, eristab helisid hästi. Vanaisa on peaaegu pime, kuid terava kuulmisega. Loomadel on terav haistmine. Koera terav nina tundis erutavat jäneselõhna. Tänu pimeda teravale vaistule jäi õnnetus tulemata. *Kui teravad on ikka lapse meeled: Rein mäletab täpselt isegi värske hobusekuse sooja .. lõhna. E. Vetemaa. b. tähelepanelik (ja vilunud). Õpetaja terava silma eest ei jää midagi varjule. Tüdrukul on looduse jaoks teravat pilku. Rahaasjades on tal terav silm. *Oled ikka terava pilguga mees olnud, mine nüüd parem ja hoia silm maanteel – et keegi meile peale ei juhtuks! A. Jakobson. c. vaimselt ergas, kiire ja selge taibuga; nutikas, leidlik. Terava mõistusega inimene. Male nõuab teravat mõtlemist. Laps on oma ea kohta terava arusaamisega. *Käämer on kõigest hoolimata siiski terava peaga poiss .. A. Kivikas.
7. (ütlemislaadi, tooni kohta:) torkav, salvav, pilkav; kuri. Kasutab tihti teravat ja üleolevat tooni. „Mis sa sellega öelda tahad?” küsis ta teraval toonil. Ta läheb, muutub kergesti teravaks. Mõnele lausa meeldib terav olla. Sähvab teisele midagi teravat. Kumbki ei säästnud teravaid sõnu. Palvele vastati terava naeruga. Tüdrukut ei sallitud tema terava keele pärast. Ajakirjaniku terav sulg põhjustab sekeldusi. Läks teravaks vaidluseks, ütlemiseks, sõnavahetuseks. Kõige teravamad kohad on arvustusest välja jäetud. Armutult terav kriitika. Terav vastus, märkus. Teravad etteheited, süüdistused. Nõupidamiste toon oli küllaltki terav.
8. (suhete, olukordade kohta:) konfliktne, vaenulik; pingeline, ärev. Suhted vendade vahel on teravad. Ära aja suhteid asjata teravaks! Vahekorrad kipuvad järjest teravamaks minema. Olukord muutub päev-päevalt teravamaks.
9. (liigutuste, liikumise kohta:) äkiline ja kiire; järsk, hoogne. Terav pealevise. Õnge veest väljavõtmine toimugu kerge terava löögiga. Mäng algas vastasmeeskonna terava rünnakuga. Viimane kolmandik algas rootslaste survega, soomlased piirdusid üksikute teravate vastulöökidega. Hobune pani teravat traavi.
10. väljendab millegi intensiivsust. a. (füsioloogiliste ja psüühiliste protsesside ning tunnete kohta:) väga suur, sügav. Äkitselt tundis poiss teravat nälga. Näljatunne läks järjest teravamaks. Silmapilgu tundis ta teravat kadedust. Tunneb alluvate vastu teravat põlgust. Tajus äkki teravat kahjutunnet teiste lahkumise pärast. Liiga ere valgus tekitas terava ebamugavustunde. Publik jälgib etendust terava huviga. Terav uudishimu sundis poissi teistega kaasa minema. Mõnel on kohe terav vajadus pihtida. *Niisugusel minutil vaatad terava tusaga möödunud päevale tagasi ja tunned end poisikesena, kes omapead hulkuma tulnud. O. Kool. || erutav. Otsib teravaid elamusi. *Diskode ja pubide keskkond on neid [= teismelisi] tüüdanud, uusi teravaid kogemusi enam ei ole. J. J. Leppik. b. (seoses probleemsete, keeruliste olukordadega:) raske; väga suur, äärmiselt suur. Terav majanduskriis. Kõige teravamal kujul avaldusid kriisinähtused väikeriikides. Tööpuudus oli tol ajal terav. Töökätest on talus terav puudus. Sõjajärgsel ajal tunti teravat puudust igasugustest ehitusmaterjalidest. *Korterihäda oli mõisas terav .. A. Kivikas. || olulise tähtsusega, (kiiret) lahendust nõudev. Teravad sotsiaalsed probleemid, küsimused.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur