[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pikalt ‹adv›

1. (suhteliselt) pikka aega, kaua kestvalt; ant. lühidalt. Meremehed on pikalt kodust eemal. Seda ametit pidasin päris pikalt. Kui pikalt võib veel sõda kesta? Viimast korda oli pikemalt sünnikodus eelmisel suvel. Kevad oli pikalt külm. Koosolekut valmistati pikalt ette. See mees peab pikalt viha. Istungil tehti pikalt juttu linna heakorrast. Sellel teemal kavatseme pikemalt peatuda. Maletaja mõtles pikalt iga käiku. Uksekell helises kaks korda lühidalt, üks kord pikalt. Vedur huilgas pikalt. Hobune hirnus pikalt. Keegi koputas pikalt uksele. Poiss vilistas, peeretas pikalt. Ärge laske end pikalt paluda. Kirjutas sellest kõigest pikalt ja põhjalikult. Kristi rääkis pikalt 'üksikasjades, põhjalikult' oma koolielust. Sellest pole mõtet pikalt, pikemalt tääkida. Seletas, jutustas, rääkis, kõneles kõigest pikalt ja laialt 'põhjalikult'. Mis siin pikalt mõelda ja arutleda: asi on selge. Pikalt aru pidamata võttis ta suuna metsatukale. Pikemalt kaalumata pahvatasin oma arvamuse välja. Suudles tüdrukut pikalt suule. Vaatas mulle pikalt-pikalt otsa. Silmitsesin teda pikalt. Vaatasime teekäijale pikalt järele. Haigutas pikalt. Tõmbas suitsu pikalt ja mõnuga. Ta pilk peatus pikalt Hellel. *Sest väin oli sel aastal pikalt lahtist jääd täis ja keegi polnud mitmel nädalal linna pääsenud. J. Kross. || ‹eitavates lausetes› (kuigi) pikka aega, (kuigi) kaua v. kauaks. Tal pole enam pikalt elupäevi. Sellise ameti, eluviisi puhul tervis küll pikalt vastu ei pea. Anne ei pidanud pikalt lesepõlve, vaid läks uuesti mehele. Teemoonast ei piisanud kuigi pikalt. Päikesepaistelist aega polnud pikalt, varsti hakkas jälle sadama. Hommikune külm õhk ei lasknud pikalt magada. Ma ei kavatse teid pikalt tülitada. Ega mul midagi pikalt rääkida ei ole. Me ei lasknud end pikalt paluda. *Teadagi, kui elu peale enam pikalt kindel ei ole, siis võtad, mis võtta annab. E. Maasik.
2. aegamööda, pikkamisi, pikaldaselt. Mehed astusid pikalt ja raskelt. Töö kulges pikalt ja vaevarikkalt. Aeg venis pikalt. Ta võtab pikalt vedu, aga kui tegutsema asub, on väsimatu. *.. pahandas ta postipoiste üle, et need väga pikalt sõitvat.. E. Särgava. *Pikalt kiigub paadikene / mööda jõge edasi.. L. Koidula.
3. (ruumiliselt:). a. kaugele (välja, esile) ulatuvalt. Mees sirutas jalad pikalt välja. Poiss ajas huuled pikalt torru. Haned lendasid, kaelad pikalt ees. *Selle paiga vastas, kus ta seisis, ulatus pikalt jõkke lai siledatest jõekividest luide. J. Pärni (tlk). || kõnek (kasut. kellegi minemaajamisega, kellestki lahtiütlemisega ühenduses). Käi pikalt, ma ei taha su varjugi näha! Ta lunis minult viinaraha, aga ma saatsin ta pikalt. *Sakslasi avalikult pikalt saata ei või, sest siis pannakse kõik õiged mehed kinni.. H. Susi. b. pikas ulatuses, ulatuslikult. Kalvis on pikalt sõmerat liivaranda. Trepp keerles pikalt. Hobune seisis, lakk pikalt alla rippumas. Ujuja oli liidrist küllaltki pikalt 'üsna kaugel' maas. *Ainult aeru sunnil hoiti laevade pead õiges koosis. Laine jooksis pikalt ja tuli idast. A. Kalmus.

pikalt pers(s)e saatma vt perse