[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 sobivat artiklit.

infrapuna|kiirgus
füüs ühelt poolt nähtava valgusega, teiselt poolt raadiolainetega piirnev elektromagnetiline kiirgus

infra|punaneadj
füüs spektri punase otsa taha jääv, nähtava valgusega ning raadiolainetega piirnev. Infrapunane kiirgus, spektriosa. Infrapunased kiired.

naaber|teadus
piirnev teadus. Etnograafiat ja folkloristikat võib pidada naaberteadusteks.

periglatsiaalne-se 2› ‹adj
geol mandrijääga v. mäeliustikega piirnev. Periglatsiaalne ala, vöönd.

taga|maa

1. hrl. asulat ümbritsev v. asulaga piirnev ja sellega majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises olev maa-ala. Muistse Tallinna tagamaa hõlmas kogu Põhja-Eesti. Laastatud tagamaadega linnad kiratsesid. Aleviku tagamaa on kehv: vaesed kaluripered ja popsid. Kaubitsemiseks hõivati tagamaid. Tagamaid maksustama. Narva vabrikud olid ehitatud suure Vene tagamaa jaoks. Novgorodi põhjapoolsed tagamaad. Sadam ilma tagamaata on majanduslikult mõttetu.
2. tagapoolne, kaugem, kõrvaline koht, ääremaa. Tagamaa talud. Talu tagamaad. Tagamaal leiab veel metsast seeni ja jõest vähke. Heinalised jõudsid tagamaa(de)lt koju alles õhtu eel. Puutumatute tagamaade otsatu vaikus.
3. piltl tundmatu, varjatud ala; tagapõhi. Inimhinge, (ala)teadvuse tagamaad. Ta on erak, kelles peidus rikkad ja sügavad tagamaad. Kunstnik on kitsi oma teose tagamaid avama. Avara tagamaaga kirjutis. Sel tülil on suur tagamaa. Palestiina konflikti tagamaad. Ma ei taibanud vihje tagamaid. *Kustki mälu kaugeilt tagamailt nihkus ja nihkus ligemale selle lodeva näo ilme. M. Raud.

tee|äär
tee äärmine osa, teepeenar; teega piirnev ala. Rattur vänderdas ühest teeäärest teise. Teeäärtel kasvab raudrohtu. Kaeravihud vedelesid mööda teeääri.

tänava|aed
tänavaga piirnev tara. Tehti uued tänavaaiad.

ultra|violetne
füüs spektri violetse otsa taha jääv, nähtava valgusega ning röntgenikiirgusega piirnev. Ultravioletne kiirgus, spektriosa. Ultravioletsed kiired.

ultraviolett|kiirgus
füüs ühelt poolt nähtava valgusega, teiselt poolt röntgenikiirgusega piirnev elektromagnetiline kiirgus. Päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus. Ultraviolettkiirgusel on tugev bioloogiline ja keemiline toime.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur