[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 5 sobivat artiklit.

pidu1peo 27 või pidu 11› ‹s

1. millegi tähistamiseks, kellegi auks vm. puhul korraldatav seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga). Perekondlik pidu. Maja sisseõnnistamise, poisi sõjaväkke saatmise pidu. Pidu pidama, korraldama. Pidu püsti ajama, panema 'pidu korraldama'. Kui teeks õige ühe väikese peo! See oli tüüpiline noorte pidu suure tralliga. Pidu kestis hommikuni, mitu päeva. Pidu läks lahti, jõudis haripunkti, sai otsa. Pidu on täies hoos, tõusis taevani. Kas sa peole, pidule, pidusse ka tuled? Mind kutsuti peole, pidule. Tehakse ettevalmistusi suureks peoks. Uude korterisse kolimine lõppes peoga. Üks pidu ja prassimine järgnes teisele. Ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene (ütlus selle kohta, et tuleb hakata peolt, võõruselt lahkuma). *Oli kuskil suurem pulm, ristsed, peied või mõni muu pidu, siis kutsuti koka-tädi sinna peokorraldajaks. M. Mõtslane. || rahvapidu v. (eeskavaga) tantsuõhtu; pidustus. Peo viimane valss. Reede õhtul on klubis pidu. Pidusid peetakse kooli saalis. Tüdrukud lähevad laupäeval peole. Mis õhtul koduski teha, lähme parem pidusse! Pidudel käimiseks on ta liiga vana. Ansambel esines peol mitme lauluga. *Sääl ongi parajasti käimas suur nõidade pidu, mida nimetatakse sabatiks. J. Jaik. | piltl. Kui kassi kodus pole, on hiirtel pidu. Katku ajal peab surm pidu. *Läbi on sätendavad härmalõngapäevad ja vaibunud on metsas värviliste lehtede lõõskav pidu. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: aasta|pidu, aastapäeva|pidu, aia|pidu, folkloori|pidu, jaani|pidu, jooma|pidu, juubeli|pidu, karskus|pidu, karu|pidu, kevad|pidu, kihlus|pidu, kiige|pidu, kooli|pidu, küla|pidu, lahkumis|pidu, laste|pidu, laulu|pidu, leeri|pidu, lõikus|pidu, lõpu|pidu, maa|pidu, maski|pidu, matuse|pidu, näokatte|pidu, nääri|pidu, ohvri|pidu, perekonna|pidu, pulma|pidu, rahva|pidu, rahvakunsti|pidu, rahvatantsu|pidu, ristse|pidu, sauna|pidu, soolaleiva|pidu, spordi|pidu, suve|pidu, sööma|pidu, sünnipäeva|pidu, tantsu|pidu, uusaasta|pidu, vabaõhu|pidu, vastla|pidu, vee|pidu, võidu|pidu, võimlemis|pidu, võõrus|pidu, õpilaspidu; lille|pidu, tule|pidu, värvi|pidu, õiepidu.
2. piltl lust, rõõm, lustlik olemine; hea, mõnus elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel jõuluõlgedel oli! Atsi pidu oli lühike: ema käskis uued saapad jalast ära võtta. Kui isa õngedega tuli, läks poistel pidu lahti. Kui karjapoiss ärkas, pidasid lambad juba orasepõllul pidu. Haiglasolek pole mingi pidu. Ega loomadelgi sellise ilmaga väljas pidu ole. *.. ka „Koidu” Mihklil polnud Sõrve all paremat pidu. Ootas teine samuti tuulpaos. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ilu|pidu, lusti|pidu, rõõmupidu.

pidu katku ajal
(kasut. kohatul ajal pidutsemise kohta). *.. kuid Renis oli joomine, kaardimäng, „prassimine” – pidu katku ajal – nii „moes”, et meiegi, väikesed etapiohvitserid, sellest kaasa saime kistud. R. Roht.

pidu tuleb meie tänavasse ~ tänavale, pidu meie tänavas ~ tänaval
(kasut. kellelegi saabuvate paremate aegade kohta). *.. ütleb: „Ah, mis see meie Taavi ikka norutab – küll tuleb uus ja parem päev, küll tuleb pidu ka meie tänavasse ..” E. Maasik.

pidu2peo 27 või pidu 11› ‹s
pidamine, püsi(mine), olemine. Ei olnud tal linnaski pikka pidu, oli varsti maal tagasi. Ei sõduritel olnud külas pikka pidu: vaenlane peale tulemas. Ega mul enam pikka pidu ole, varsti tuleb astuma hakata. Tuul on vesikaares, ei ole jääl enam kuigi pikka pidu. *Noad kaovad laualt vibupüsside tegemiseks, ei ole [poisslaste korral] aknaklaasidel ega riietel pidu. Juh. Liiv. *See oli kevadel viimase peoga, kui ei saanud ei ree ega rattaga läbi, kui hakkas laguma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hoole|pidu, ülalpidu.

pikka pidu pidama
hrl. eitusegaaega viitma, pikalt, kaua tegelema. Ega meiega poleks pikka pidu peetud – seina äärde ja auku! Mis nendega ikka pikka pidu pidada, lõpp peale ja asi ants. *Otsustatud – tehtud, ega siin pikka pidu peetud! A. Kaskneem.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur