[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

petma ‹petta, petan 47›

1. kedagi hrl. tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama, ninapidi vedama. Poiss ei räägi tõtt, petab vanemaid. Pettis õpetajat, sest kirjutas sõbra pealt maha. Petab salaja, avalikult, kogemata. Last ei tohi petta, kui on talle midagi lubatud. Tegin, nagu loeksin, aga ema on raske petta. Petab kõiki tühjade lubadustega. Ära usu, ta petab sind! Poliitikud on ennegi rahvast petnud. Oskarit ei saa uskuda, ta petab. Mis sa tast nüüd ikka petad, räägi ära, kuidas oli. Pettis ennast asjatute illusioonidega. Laskis end ilusatest sõnadest petta. Tal pole õigust teiste usaldust petta. Võistleja ei petnud meie lootusi. *Eks me siis püüa seda elunatukest jõudumööda venitada ja Liiva-Hannust petta. V. Saar. *Oskus jälgi segada päästab sageli jälitaja käest. Mida vanem jänes, seda kavalamini ta petab. O. Tooming. || kedagi pettusega, kavalusega materiaalset kahju kannatama panema, tüssama, pügama. Petab kaardimängus, äritehingutes. Müüja pettis kaaluga 'valesti kaaludes', kümne krooniga, raha tagasi andes. Pettis jultunult riiki, jättes maksud maksmata. Lasksid end kelmil petta. Ta sai metsamaterjali müües, laadal hobust ostes rängalt petta. Küll peteti tal osavalt raha käest! Kelm petab kelmi. *.. kallid nahad peteti pärismaalastelt tihti tühiste ja odavate ehete eest. P. Vallak.
2. petlik olema, eksitusse viima, alt vedama. Kui märgid ei peta, tuleb külm talv. Kui mu silmad ei peta, on see tädi Aino. Kuulmine, kõrv võis teda petta. Mälu petab sageli. Põld ei peta kunagi. Ära usu, kaardid petavad! Mäed ei petnud meie ootusi. Eelaimus, lootused ei petnud. Siin steppides petab ju kaugus. Neem pettis eemalt vaadatuna: pidasime teda saareks. Peegel ei petnud: ta polnud enam noor. *.. kuidas see udu täna petab: oled juba kodu lähedal, seal läheb aga kõik jälle võõraks. J. Parijõgi. *Dokumendid olid meistrikäega tehtud ja oleksid petnud targemaidki mehi.. H. Luik (tlk).
3. armastus- v. abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma. Oma naist, meest petma. Mees pettis Maiet oma sekretäriga. Petetud tüdruk, abielumees. *Sa oled mind kogu meie abielu ajal igasuguste naiste ja plikadega petnud! E. Rannet. *See südametunnistuseta tüüp oli teda [= Juliat] petnud ja maha jätnud.. A. Alas (tlk).
4. kavalusega, mingi võttega meelitama kuhugi v. midagi tegema, peibutama. Petab koera leivaga, kondiga kaasa. Muinasjutus petab rebane hundi jääaugule. Oskas vastukukkumisega kägu ligi petta. Püüdis Hannest libeda jutuga enese poole petta. Pane tähele, küll ta petab pikapeale Hansu oma nõusse! Rasv petab hiire lõksu. *Tuleb siia ja petab teiste pruudid käest! O. Luts. *Aga kui oksi soojas toas vee sees hoida, siis petab pungad varem puhkema. H. Relve.
5. (teat. füsioloogiliste vajaduste kohta:) kuidagiviisi vaigistama, kergelt leevendama. Püüdis paari kuivikuga nälga, tühja kõhtu petta. Jõhvikad aitasid natuke janu petta. Petsime ainult und, niimoodi üksteise alla magades.

läbi petma
kõnek ära petma (1. täh.) *Jah, nii see naistetõug on! Juba paradiisiaias sahkerdasid ussidega ja petsid isegi Issanda läbi! A. Mälk.

välja petma
pettusega, kavalusega kelleltki midagi kätte saama. Kelm pettis meilt, nende käest raha välja. Pettis küttepuude muretsemise ettekäändel suurema summa välja. Kallid nahad peteti meestelt välja tühiste iluasjade eest. *Aga sina ju petsid minult allkirjad välja.. A. H. Tammsaare.

ära petma

1. (ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) petma (hrl. 1., 4., 5. täh.) Ikkagi taipasid: mul ei õnnestunud sind ära petta. Karjapoiss võis oma kukkumisega käo ära petta. Rebane olevat osanud oma kavalusega karu ära petta. Näris hapuoblikaid, püüdes tühja kõhtu ära petta. Marjad petsid mõneks ajaks janu ära. Magus petab maia ära. *.. sa haarad kõike nii laialt, et petad ära, jätad mulje, nagu oleksid ääretu avar, ennastohverdav. V. Panso.
2. ära võrgutama. *.. perepoeg maal pettis ära, ise võttis rikka, minule jäi laps. M. Sillaots.
3. (öeldakse käo kohta, kui hommikul enne eine võtmist käokukkumist kuuldakse). Kägu pettis mu ära.