[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peksma ‹peksta, peksan 44›

1. korduvalt v. kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; löömist meenutavaid kiireid liigutusi tegema. Purustajad peksid kõik katki, sodiks. Peksis vihaga nõud puruks, mööbli segamini. Metsakustutajad peksid hutjadega leeke. Hakkas vaiu, teivast maa sisse peksma. Poisid peksid keppidega kastaneid alla, maha. Peksime treeningul poksikotti. Peksis rusikatega (vastu) ust. Peksab külmast kohmetanud käsi vastamisi. Mehed naersid ja peksid käsi vastu põlvi. Peksis kannatamatult jalaga vastu maad. Peksis meeleheites pead, peaga vastu seina. Propeller peksis vett, vee vahule. Teravad oksad peksid nägu, näkku. Lapsed kargasid püsti ja peksid kätega oma mullaseid riideid. Tüdruk jonnib ja peksab jalgadega. Kukk peksis vihaselt tiibu, tiibadega vastu külgi. Koer hakkas niutsuma ja sabaga kahele poole peksma. *Seljakott peksis teda sammude taktis vastu abaluid.. O. Tooming. || (sademete, tuule, lainete vms. kohta). Vihm, lumi peksab näkku, vastu nägu. Jämedad vihmapiisad peksid robinal vastu akent, katust. Tuul peksab lobjakat vastu silmi. Rahe on vilja puruks, hulga teri maha, põllud segi peksnud. Torm oli peksnud suured jäävallid rannale. Lained peksavad üle parda. Sellise tormiga peksab küll paadisadama liiva täis. *Välgud peksid lapiti ja püstloodis alla. L. Vaher.
2. lööke, hoope nuheldes jagama, peksa andma, nuheldes korduvalt lööma. Kedagi vitsaga, malgaga, rihmaga, nuudiga, piitsaga, keppidega, rusikatega peksma. Vastu jalgu, pähe, näkku peksma. Peksis lapsi, naist. Peksis lapse tagumiku kirjuks, triibuliseks. Peksis mul turja siniseks. Vaeseomaks, (pool)surnuks, vigaseks, sandiks, veriseks peksma. Mis sa sellest poisist peksad! Mehed hakkasid tabatud varast peksma. Mõisas peksti talupoegi. Sandarmid peksid meeleavaldajad laiali. Peksis tõrkuvat hobust. Omad vitsad peksavad. *Peksteski põle minu eit nii hea kui oli sinu eit peksuta. A. H. Tammsaare. | piltl. Elu on mind küllalt peksnud. || kõnek purustavaid hoope andma; hävitama. Vaenlast peksma. Diviis peksti taganemisel puruks, sodiks, pihuks ja põrmuks. *Kõik eesti jõud koondati Võnnu alla paruneid peksma.. R. Sirge. || kõnek (spordis:) kedagi võitma, kellestki jagu saama. Aga me neid eile peksime korvpallis!
3. põllutaimedest teri v. seemneid eraldama (masindades, tagudes jne.). Rukist, nisu, kaera, ristikuseemet, hernest, linakupraid peksma. Vanasti peksti reht kootidega, vartadega. Pool rukkist on veel peksmata. Kombain lõikab ja peksab korraga. *Rukkihakid olid juba nurmedel ja esimesed rehed pekstud.. A. Kalmus.
4. (südame, pulsi kohta:) ägedasti tuksuma, pekslema. Süda peksab rõõmu pärast, hirmust, ärritusest, jooksust. Süda peksis meeletult, ärevalt, kärsitult, kuuldavalt, nagu vasaraga. Süda peksab nii, et tahab lõhkeda, rinnust välja karata. Erutus pani südame peksma. Süda hakkas ärevusest tugevasti peksma. Käed värisevad ja meelekohtades peksab.
5. kõnek hoogsalt, energiliselt, otsustavalt midagi tegema. a. kedagi kusagilt v. kuhugi vägisi ajama, kihutama. Lubas tütre oma katuse alt minema peksta. Peksa see suli minema! Pekske kogu see loodrite kamp laiali! Peksin poisi juba varahommikul tööle. *Aja nad välja! Peksa nad kõik sohu ja rappa! M. Jürna. b. (mängimise kohta:) taguma. Poisid peksid pimedani jalgpalli. Kõrvaltoas pekstakse doominot. Trummi, klaverit peksma. *Keegi mängib viiulil vanaaegset viit, keegi peksab tamburiinil takti. R. Roht.

keelt peksma vt keel

kokku peksma

1. üksteise vastu lööma. Mehed peksid külmetavaid käsi kokku. Tantsiti ja peksti käsi kokku.
2. kokku klopsima. *Säärane narts, et peksa kaks tükki kokku, siis saad karjapoisi. J. Smuul.

läbi peksma
kedagi tugevasti, kõvasti peksma (läbi rõhutab tegevuse põhjalikkuse astet). Mees peksti armutult, julmalt läbi. Huligaanid tulid Aadule kallale ja peksid ta läbi. Ähvardas poisi läbi peksta, kui see veel loomad vilja laseb. Luud-liikmed valutavad: kogu keha on nagu läbi pekstud.

sisse peksma
löökidega purustama; puruks, katki peksma. Öösel peksti kolm akent sisse. Ta lubas sul küljekondid sisse peksta.

tagasi peksma
kõnek tagasi kihutama, tagasi ajama. Tahtsin ka kaasa minna, aga ta peksis mind väravalt tagasi. *Ei paistnud välja, et paari nädala pärast sõda lõpeb ja sakslased sinna tagasi pekstakse, kust nad tulid. E. Maasik.

(tühja) tuult peksma vt tuul

välja peksma

1. välja kloppima, välja taguma. *Seal on küll natuke jahutolmu, aga küll me selle riietest pärast välja peksame. O. Luts.
2. kõnek välja ajama, minema kihutama. Peksan ta koerapiitsaga majast välja! *Rämps tuli Sõrvest välja peksta. Tükk sõda oli veel ees. J. Tuulik.

ära peksma

1. (ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) peksma (hrl. 3. täh.) Esimesena peksti ära haljendama kippuvad rukkihakid. Vanasti peksti rehetoas kõik rehed ära.
2. korduvalt millegi vastu kogemata ja valusasti ära lööma. *.. siis otsi teid jälle mööda metsi taga, nii et peksa pea vastu puid ära. O. Luts.

üles peksma

1. löökidega kuskilt üles paiskama. *Laeva kruvi .. peksis rohekast sügavusest üles pruuni põhjamuda. J. Piiper.
2. kõnek üles äratama. Mehed peksti une pealt üles.
3. kõnek läbi peksma. Ants ähvardas Mardi ükskord metsa vahel üles peksta.