[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aia|pidu
aias peetav pidu. Väike aiapidu jaanitulega.

alam ‹-a 2›
I. ‹adj› ‹komparatiivne›
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II. ‹s›
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

au|amet

1. hrl. ilma palgata peetav, kellelegi aukohustusena usaldatud amet. Seltsi esimehe amet on auamet, palka selle eest ei saa.
2. nimeline, ilma tööta amet. Teha pole seal midagi, rohkem auamet.

dogma ‹6› ‹s›
tõestuseta tõeks peetav juhtlause, seisukoht v. õpetus; täht-tähelt, muutuvaid tingimusi arvestamata järgitav eeskiri v. vormel. Kivinenud, ortodoksne, surnud dogma. Seda seisukohta ei tohi dogmana võtta, dogmaks pidada.
▷ Liitsõnad: usudogma.

eest|palve
hrl kirikl kellegi eest peetav palve. *Pärast laulu tõusis võõras palvevend laua äärest üles ja kutsus nõudjaid eestpalvele. H. Sergo.

elu|standard
maj normaalseks peetav elatustase. Meie elustandard on pidevalt tõusnud. Kõrge, madala elustandardiga riik.

enne ‹ende 18› ‹s›
midagi ennustavaks peetav seik, nähtus v. märk, ettetähendus. Head, halvad ended. Usub endeid, ennetesse. Hirm ennete ees. Otsib kõiges endeid. Peegli purunemises nähti halba ennet. Koera öist ulgumist on peetud õnnetuse või surma endeks. *Õhtune ämblik pidi olema õnn! .. Kas vanarahvas selle endega eksinud pole? R. Sirge. || millegi lähedusele, millegi saabumisele viitav seik, tundemärk. Revolutsiooni ended. Õhus on sügise endeid. *Virve kingitus näis Jürile hea endena, .. mis kuulutab, et nüüd pöördub kõik paremuse poole. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: surma|enne, sõja|enne, õnne|enne, õnnetusenne.

eoliit ‹-liidi 21› ‹s›
arheol algeliseks tööriistaks peetav tulekivitükk

fantastika ‹1› ‹s›

1. väljamõeldud, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines (kujutlused, mõtted, kujud, sündmustik); miski ebareaalne, ebatõeline v. teostamatuks peetav. Jutustuses on argipäev põimunud peadpööritava fantastikaga. Need kavatsused, projektid, plaanid kalduvad fantastikasse.
2. imeulme. Armastab lugeda fantastikat.

haigus|lugu
med haige kohta peetav haiguse kulu ja ravi kirjeldus. Sissekanded haigusloosse. Arst täidab haiguslugu.

haua|kõne
matuste puhul haual peetav kõne. Hauakõne pidas lahkunu sõber.

hinge|palve
relig surnute eest peetav palve v. jumalateenistus. Pastor luges, pidas hukkunute eest kirikus hingepalve. Nad lasksid isa eest hingepalvet teha.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

indri ‹1› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv

jaani|laat
jaanipäeva paiku peetav laat

juht|lause
tunnuslause, loosung, lipukiri, milles väljendub mingis tegevuses v. toimimises silmas peetav mõte, deviis, moto

jumala|teenistus
usutalitus jumala(te) austamiseks. Paganlikud jumalateenistused. || kirikl kogudusele peetav kindla tegevuste (palved, jutlus, laulud jne.) järjestusega usutalitus (hrl. kirikus). Hommikune, õhtune jumalateenistus. Pidulik jumalateenistus. Katoliiklik, luterlik jumalateenistus. Jumalateenistust pidama. Jumalateenistusele minema, jumalateenistusel käima.
▷ Liitsõnad: jõulu|jumalateenistus, lihavõttejumalateenistus; leina|jumalateenistus, palve|jumalateenistus, tänujumalateenistus.

jutlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (hrl. jumalateenistuse ajal peetav) vaimulik kõne. Kogudus kuulas jutlust. Õpetaja peab kantslist jutlust. Vanaema luges laua taga lihavõtte esimese püha jutlust. *Linnas öeldakse ju nüüd ammust aega kirikus maakeelset jutlust ka. J. Kross.
▷ Liitsõnad: mäejutlus.
2. piltl kõne, eriti noomitus-, manitsus-, õpetuskõne. Ära mulle jutlust pea, tean ise, mida teha. Vallatule poisile peeti kodus pikk jutlus. *„Aitab,” segas Tääger vahele.. ära hakka talle pikka jutlust pidama. Sa juba ütlesid hästi. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: moraalijutlus.

jõul ‹-u 21› ‹s›
‹hrl. pl.› kiriklikult 25.–27. detsembril Kristuse sünnipäevana peetav(ad) püha(d); eesti rahvakalendris talvise pööripäeva tähistamine (21. dets.–7. jaan.). Jõulud lähenevad, tulevad. Jõulu(de)ni on veel kaks nädalat. Jõulud on juba ukse ees. Enne, pärast jõulu, jõule. Sügisest jõulu(de)ni. Jõulusid, jõule pidama. Jõulu(de)ks tapeti siga, tehti sülti ja vorsti. Möödunud jõulu(de) ajal. Jõulu(de) ja uue aasta vahel. Jõulu(de) keskmine, teine püha. Häid jõule, jõulusid! || piltl rõõmupäevad, külluseaeg. Läheb kass kodunt, on hiirtel jõulud. *..siis algab üks pidu ja jõul, mis vältab pea kevadeni. J. Mändmets.

kadestus|väärne
kadestamist vääriv, endalegi soovitavaks peetav, kadestamisväärne. Kadestusväärne karjäär. Töötas kadestusväärse usinusega. Meeste olukord polnud kadestusväärne. Kadestusväärsed inimesed.

kaitse|kõne
kellegi kaitseks, õigustamiseks peetav kõne; argumentatsioon millegi õigustamiseks. Kaitsekõnet pidama. Advokaadi kaitsekõne. Kaitsekõne mõttevabadusele.

kaitse|lahing
sõj positsioonide säilitamiseks peetav lahing; ant. pealetungilahing. Väeosa pidas raskeid kaitselahinguid.

kaitse|sõda
sõj kaitse-eesmärkidel peetav sõda

kaltsakas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹s› närustes riietes, ka viletsalt riietatud inimene. Käib riides nagu viimane kaltsakas. *.. lühike kasuk särgi peal, palja jalu – „enam kui kaltsakas riide järgi” .. F. Tuglas. || hlv allakäinud v. muidu alavääristatav inimene. Joomaurgaste kaltsakad. *„Nüüd käib siin igasuguseid kaltsakaid ja kotipoisse voorib kokku igalt poolt,” ütles ta. L. Promet.
▷ Liitsõnad: poisikaltsakas.
2. ‹adj› näruses, viletsas riietuses; kaltsakaks (1. täh.) peetav. Seal oli paar kaltsakat hulgust. Laps mängis määrdunud kaltsaka nukuga.

kana ‹7› ‹s›

1. kanaliste hulka kuuluv munade ja liha pärast peetav kodulind; eeskätt vastav emaslind. Kirju, must kana. Valge leghorni, plimutroki kana. Kõrge, madala harjaga kana. Hauduja, poegadega, hea muneja kana. Noored kanad hakkavad varsti munele. Kanu söötma, kasvatama, pidama. Kanad kaagutavad, kõõrutavad. Kanad munevad hästi. Kukk ja kanad siblivad õues. Sügisel kanad ajavad sulgi. Kana lendab õrrele, õrrelt alla. Reas nagu kanad õrrel. Läheb (koos) kanadega 'vara' magama. Tõuseb (koos) kanadega 'vara' üles. Pime kana leiab ka tera. Muna on targem kui kana. Muna õpetab kana. | (toiduna). Praetud, grillitud kana. Täna sõin lõunaks kana.
▷ Liitsõnad: kodu|kana, liha|kana, muna|kana, noor|kana, nuumkana.
2. mitme muu kanalise emaslind. *.. õige pulmamängu haripunkt langeb [metsistel] siiski aprillikuule, kui kanad kah juba mängu tulevad. Siis kostab metsiste mängupaikadelt kukkede laul. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: faasani|kana, metsise|kana, tedrekana.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› mitmetes muudes (rahvapärastes) linnunimetustes
▷ Liitsõnad: kalju|kana, lume|kana, nurm|kana, pärl|kana, raba|kana, roo|kana, tiigi|kana, vesikana.
4. piltl (naise kohta). a. hlv (rumalavõitu, tühise naise kohta). *Ja kujuta ette, see kana solvus: kuidas ma võivat teda kahtlustada. E. Krusten. b. hrv (hellitussõnana naise, neiu kohta)
▷ Liitsõnad: kodukana.

kaubandus|sõda

1. kaubanduslikel põhjustel (näit. uute turgude vallutamiseks) peetav sõda
2. halastamatu kaubanduslik konkurents; riikidevahelised teravaimad kaubanduspoliitilised abinõud

keele|norm
keel üldtarvitatav, eeskujuks peetav keelendikuju; (ka:) keelenorming. Keelenormide kujunemine, muutmine.

kihutus|kõne
kuulajate agiteerimiseks, millelegi õhutamiseks peetav kõne. Peeti kihutuskõnesid tsaarivalitsuse vastu. *Mis valitsus ka ohjasid hoidis, Ala-Tuisul tehti tööd ega lastud ennast kihutuskõnedest hullutada. O. Tooming.

kirik ‹-u 2› ‹s›

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

kits ‹-e 22› ‹s›

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosana› ka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

kohtu|kõne
jur kohtuprotsessil peetav kõne

koloniaal|sõda
koloniaalvalduste hankimiseks v. nende säilitamiseks peetav sõda

kontroll|rühm
hrl biol tavalistes tingimustes peetav rühm katserühmaga võrdlemiseks

koondelisus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
mets puidurikkeks peetav normaalsest suurema koonde esinemus

kõrval|amet
põhiameti kõrval peetav amet. Vanasti oli koolmeistritel sageli veel mitu kõrvalametit.

käe|anne

1. käeandmine. *Ka Nadja tahtis minust palja käeandega lahkuda. E. Vilde.
2. ‹pl.› etn mõrsja kodus peetav koosviibimine pärast kosje

kühmnokk|-luik
zool meil enamasti ilulinnuna tiikidel peetav musta nokakühmuga luik (Cygnus olor)

laat ‹laada 23› ‹s›
kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega). Laadalised lähevad laadale, tulevad laadalt. Lehm, põrsad viidi laadale ning müüdi maha. Mustlased käisid laatu mööda hobuseid parseldamas. Avinurme mehed müütasid laatadel puunõusid. Mõnikord nimetatakse laadaks ka koolitarvete vm. suurmüüki. *Tuline suvepäev leegitses laada telkide, palaganide ja karussellide .. ning lainetava rahvamere kohal. F. Tuglas. || piltl (jutu)vada, lärm, sagimine. Naistel kohe laat lahti, kui kokku saavad. Katsu siis magada, kui ümberringi käib igavene laat. *.. kolmele pärnale laskub oma kärarikast laata pidama äralennuks valmistuvate kuldnokkade musttuhat .. A. Jakobson. || piltl sagiv, käratsev hulk. *Täna ongi nagu peremeeste laat siin järve ääres koos, kõik kohad rahvast täis .. A. H. Tammsaare. *.. ja vareste laat lendas musta pilvena üle nende peade ning jättis mõlema naise südamesse raske tunde. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|laat, hulgi|laat, jaani|laat, kooli|laat, mihkli|laat, sügislaat; mokalaat.

lemmik|loom [-a]

1. kodus ilu pärast peetav loom v. lind. Võttis lemmiklooma reisile kaasa. Peab kodus lemmikloomana papagoid.
2. kellelegi eriti meeldiv, südamelähedane, armas loom. Tüdruku lemmikloom on poni.

madal ‹-a 2›

1. ‹adj› ümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2. ‹adj› maapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3. ‹adj› väikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4. ‹adj› (hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5. ‹adj› arenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6. ‹adj› seisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7. ‹adj› ilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8. ‹adj› moraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9. ‹adj› (heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10. ‹adj› keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11. ‹s› madala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

maskott ‹-koti 21› ‹s›
õnnetoojaks peetav ese v. loom (mõnikord ka isik)

mess1 ‹-i 21› ‹s›
pikemate ajavahemike järel peetav suur, hrl. tööstuslik v. suurkaubanduslik näituslaat. Rahvusvahelised messid. Leipzigi, Brno messid. Messist võttis osa üle kolmekümne riigi.
▷ Liitsõnad: kevad|mess, põllumajandus|mess, raamatu|mess, sügis|mess, turismi|mess, tööstusmess.

mihkli|laat
mihklipäeva paiku peetav laat. Ostis endale mihklilaadalt noore hobuse. *Müü igal aastal noor sälg mihklilaadal või härjapaar – ongi [rent] tasa. J. Peegel.

muna|kana
põll munade saamiseks peetav kanatõug. Liha- ja munakanad.

ohvri|allikas
tervistavaks peetav allikas ohverdamispaigana. Viskas vetehaldjale ohvriallikasse hõberaha.

oomen ‹-i, -it 2› ‹s›
enne, ettetähendus, mingi eeloleva sündmuse märgiks peetav nähtus. Hea, halb oomen. *Alati on mul puudunud usk kõikmõeldavaisse oomenitesse.. R. Parve.

ortodoksne ‹-doksse 2› ‹adj›
õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Ortodoksne katoliiklane, muhameedlane. Ortodoksne budism, islam, judaism, kalvinism. Ortodokssete dogmade kaitsja. Ortodoksne kirik 'õigeusukirik'.

padja|sõda
patjadega peetav mängusõda. Magamistoas läks õhtuti padjasõjaks.

pahn ‹-a 23› ‹s›

1. (peenem) põhk, sasi. Sead püherdavad pahnas. Ronis lakast alla, puhastas riideid pahnast ja õlgedest. Aluskoti õled on pahnaks magatud. Magavad pead-jalad koos nagu sead pahnas. Elab nagu põrsas pahnas 'mustalt, räpaselt'. *See tegi valu, kui nad tõstsid Leemeti vankri põhja pahnale. A. Mälk.
2. praht, rämps; tarbetu kraam, koli. Tuul keerutas pahna ja prügi näkku ja juustesse. Pühkis õue risust ja pahnast puhtaks. Kuurinurka oli kõiksugu kõlbmatut pahna kogunenud. *Kohver oli igasugust pahna täis – küll oli seal rõivaräbalaid ja igasugust koli.. V. Kruuspere (tlk).
3. hlv väärtusetu paberikraam, väheväärtuslik v. selleks peetav lugemismaterjal, kirjatükk vms.; tarbetuks peetud teadmised, mõtted vms. Sahtlid olid täis vanu kirju, ajaleheväljalõikeid ja muud seesugust pahna. Ajakirjas trükiti, kinos näidati igasugust pahna. On alles pahna kokku kirjutanud. Kogu seda pahna ei jõua ma endale eksamiks pähe ajada. Küll võib mõni inimene pahna suust välja ajada, kõiksugu pahna kokku rääkida. *Pea sul pahna täis, aina peigmehed. A. Üksip (tlk). *.. au, isamaa, seadus ja kord – kõik on väärituks pahnaks tembeldatud. R. Sirge. || (rohke v. väärtusetu paberraha kohta). *„Sinu raha ma ei taha, seda pahna mul omalgi küll,” sähvas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: paberi|pahn, rahapahn.

palve|päev
kirikl protestantlikes maades peetav iga-aastane üldine palvetamispäev