[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 97 artiklit

aia|pidu
aias peetav pidu. Väike aiapidu jaanitulega.

alam-a 2
I.adj› ‹komparatiivne
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II.s
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

au|amet

1. hrl. ilma palgata peetav, kellelegi aukohustusena usaldatud amet. Seltsi esimehe amet on auamet, palka selle eest ei saa.
2. nimeline, ilma tööta amet. Teha pole seal midagi, rohkem auamet.

dogma6› ‹s
tõestuseta tõeks peetav juhtlause, seisukoht v. õpetus; täht-tähelt, muutuvaid tingimusi arvestamata järgitav eeskiri v. vormel. Kivinenud, ortodoksne, surnud dogma. Seda seisukohta ei tohi dogmana võtta, dogmaks pidada.
▷ Liitsõnad: usudogma.

eest|palve
hrl kirikl kellegi eest peetav palve. *Pärast laulu tõusis võõras palvevend laua äärest üles ja kutsus nõudjaid eestpalvele. H. Sergo.

elu|standard
maj normaalseks peetav elatustase. Meie elustandard on pidevalt tõusnud. Kõrge, madala elustandardiga riik.

enneende 18› ‹s
midagi ennustavaks peetav seik, nähtus v. märk, ettetähendus. Head, halvad ended. Usub endeid, ennetesse. Hirm ennete ees. Otsib kõiges endeid. Peegli purunemises nähti halba ennet. Koera öist ulgumist on peetud õnnetuse või surma endeks. *Õhtune ämblik pidi olema õnn! .. Kas vanarahvas selle endega eksinud pole? R. Sirge. || millegi lähedusele, millegi saabumisele viitav seik, tundemärk. Revolutsiooni ended. Õhus on sügise endeid. *Virve kingitus näis Jürile hea endena, .. mis kuulutab, et nüüd pöördub kõik paremuse poole. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: surma|enne, sõja|enne, õnne|enne, õnnetusenne.

eoliit-liidi 21› ‹s
arheol algeliseks tööriistaks peetav tulekivitükk

fantastika1› ‹s

1. väljamõeldud, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines (kujutlused, mõtted, kujud, sündmustik); miski ebareaalne, ebatõeline v. teostamatuks peetav. Jutustuses on argipäev põimunud peadpööritava fantastikaga. Need kavatsused, projektid, plaanid kalduvad fantastikasse.
2. imeulme. Armastab lugeda fantastikat.

haigus|lugu
med haige kohta peetav haiguse kulu ja ravi kirjeldus. Sissekanded haigusloosse. Arst täidab haiguslugu.

haua|kõne
matuste puhul haual peetav kõne. Hauakõne pidas lahkunu sõber.

hinge|palve
relig surnute eest peetav palve v. jumalateenistus. Pastor luges, pidas hukkunute eest kirikus hingepalve. Nad lasksid isa eest hingepalvet teha.

ilus-a 2› ‹adj

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

indri1› ‹s
zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv

jaani|laat
jaanipäeva paiku peetav laat

juht|lause
tunnuslause, loosung, lipukiri, milles väljendub mingis tegevuses v. toimimises silmas peetav mõte, deviis, moto

jumala|teenistus
usutalitus jumala(te) austamiseks. Paganlikud jumalateenistused. || kirikl kogudusele peetav kindla tegevuste (palved, jutlus, laulud jne.) järjestusega usutalitus (hrl. kirikus). Hommikune, õhtune jumalateenistus. Pidulik jumalateenistus. Katoliiklik, luterlik jumalateenistus. Jumalateenistust pidama. Jumalateenistusele minema, jumalateenistusel käima.
▷ Liitsõnad: jõulu|jumalateenistus, lihavõttejumalateenistus; leina|jumalateenistus, palve|jumalateenistus, tänujumalateenistus.

jutlus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (hrl. jumalateenistuse ajal peetav) vaimulik kõne. Kogudus kuulas jutlust. Õpetaja peab kantslist jutlust. Vanaema luges laua taga lihavõtte esimese püha jutlust. *Linnas öeldakse ju nüüd ammust aega kirikus maakeelset jutlust ka. J. Kross.
▷ Liitsõnad: mäejutlus.
2. piltl kõne, eriti noomitus-, manitsus-, õpetuskõne. Ära mulle jutlust pea, tean ise, mida teha. Vallatule poisile peeti kodus pikk jutlus. *„Aitab,” segas Tääger vahele.. ära hakka talle pikka jutlust pidama. Sa juba ütlesid hästi. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: moraalijutlus.

jõul-u 21› ‹s
hrl. pl.kiriklikult 25.–27. detsembril Kristuse sünnipäevana peetav(ad) püha(d); eesti rahvakalendris talvise pööripäeva tähistamine (21. dets.–7. jaan.). Jõulud lähenevad, tulevad. Jõulu(de)ni on veel kaks nädalat. Jõulud on juba ukse ees. Enne, pärast jõulu, jõule. Sügisest jõulu(de)ni. Jõulusid, jõule pidama. Jõulu(de)ks tapeti siga, tehti sülti ja vorsti. Möödunud jõulu(de) ajal. Jõulu(de) ja uue aasta vahel. Jõulu(de) keskmine, teine püha. Häid jõule, jõulusid! || piltl rõõmupäevad, külluseaeg. Läheb kass kodunt, on hiirtel jõulud. *..siis algab üks pidu ja jõul, mis vältab pea kevadeni. J. Mändmets.

kadestus|väärne
kadestamist vääriv, endalegi soovitavaks peetav, kadestamisväärne. Kadestusväärne karjäär. Töötas kadestusväärse usinusega. Meeste olukord polnud kadestusväärne. Kadestusväärsed inimesed.

kaitse|kõne
kellegi kaitseks, õigustamiseks peetav kõne; argumentatsioon millegi õigustamiseks. Kaitsekõnet pidama. Advokaadi kaitsekõne. Kaitsekõne mõttevabadusele.

kaitse|lahing
sõj positsioonide säilitamiseks peetav lahing; ant. pealetungilahing. Väeosa pidas raskeid kaitselahinguid.

kaitse|sõda
sõj kaitse-eesmärkidel peetav sõda

kaltsakas-ka, -kat 2

1.snärustes riietes, ka viletsalt riietatud inimene. Käib riides nagu viimane kaltsakas. *.. lühike kasuk särgi peal, palja jalu – „enam kui kaltsakas riide järgi” .. F. Tuglas. || hlv allakäinud v. muidu alavääristatav inimene. Joomaurgaste kaltsakad. *„Nüüd käib siin igasuguseid kaltsakaid ja kotipoisse voorib kokku igalt poolt,” ütles ta. L. Promet.
▷ Liitsõnad: poisikaltsakas.
2.adjnäruses, viletsas riietuses; kaltsakaks (1. täh.) peetav. Seal oli paar kaltsakat hulgust. Laps mängis määrdunud kaltsaka nukuga.

kana7› ‹s

1. kanaliste hulka kuuluv munade ja liha pärast peetav kodulind; eeskätt vastav emaslind. Kirju, must kana. Valge leghorni, plimutroki kana. Kõrge, madala harjaga kana. Hauduja, poegadega, hea muneja kana. Noored kanad hakkavad varsti munele. Kanu söötma, kasvatama, pidama. Kanad kaagutavad, kõõrutavad. Kanad munevad hästi. Kukk ja kanad siblivad õues. Sügisel kanad ajavad sulgi. Kana lendab õrrele, õrrelt alla. Reas nagu kanad õrrel. Läheb (koos) kanadega 'vara' magama. Tõuseb (koos) kanadega 'vara' üles. Pime kana leiab ka tera. Muna on targem kui kana. Muna õpetab kana. | (toiduna). Praetud, grillitud kana. Täna sõin lõunaks kana.
▷ Liitsõnad: kodu|kana, liha|kana, muna|kana, noor|kana, nuumkana.
2. mitme muu kanalise emaslind. *.. õige pulmamängu haripunkt langeb [metsistel] siiski aprillikuule, kui kanad kah juba mängu tulevad. Siis kostab metsiste mängupaikadelt kukkede laul. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: faasani|kana, metsise|kana, tedrekana.
3.hrl. liitsõna järelosanamitmetes muudes (rahvapärastes) linnunimetustes
▷ Liitsõnad: kalju|kana, lume|kana, nurm|kana, pärl|kana, raba|kana, roo|kana, tiigi|kana, vesikana.
4. piltl (naise kohta). a. hlv (rumalavõitu, tühise naise kohta). *Ja kujuta ette, see kana solvus: kuidas ma võivat teda kahtlustada. E. Krusten. b. hrv (hellitussõnana naise, neiu kohta)
▷ Liitsõnad: kodukana.

kaubandus|sõda

1. kaubanduslikel põhjustel (näit. uute turgude vallutamiseks) peetav sõda
2. halastamatu kaubanduslik konkurents; riikidevahelised teravaimad kaubanduspoliitilised abinõud

keele|norm
keel üldtarvitatav, eeskujuks peetav keelendikuju; (ka:) keelenorming. Keelenormide kujunemine, muutmine.

kihutus|kõne
kuulajate agiteerimiseks, millelegi õhutamiseks peetav kõne. Peeti kihutuskõnesid tsaarivalitsuse vastu. *Mis valitsus ka ohjasid hoidis, Ala-Tuisul tehti tööd ega lastud ennast kihutuskõnedest hullutada. O. Tooming.

kirik-u 2› ‹s

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

kits-e 22› ‹s

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosanaka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

kohtu|kõne
jur kohtuprotsessil peetav kõne

koloniaal|sõda
koloniaalvalduste hankimiseks v. nende säilitamiseks peetav sõda

kontroll|rühm
hrl biol tavalistes tingimustes peetav rühm katserühmaga võrdlemiseks

koondelisus-e 5 või -e 4› ‹s
mets puidurikkeks peetav normaalsest suurema koonde esinemus

kõrval|amet
põhiameti kõrval peetav amet. Vanasti oli koolmeistritel sageli veel mitu kõrvalametit.

käe|anne

1. käeandmine. *Ka Nadja tahtis minust palja käeandega lahkuda. E. Vilde.
2.pl.etn mõrsja kodus peetav koosviibimine pärast kosje

kühmnokk|-luik
zool meil enamasti ilulinnuna tiikidel peetav musta nokakühmuga luik (Cygnus olor)

laatlaada 23› ‹s
kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega). Laadalised lähevad laadale, tulevad laadalt. Lehm, põrsad viidi laadale ning müüdi maha. Mustlased käisid laatu mööda hobuseid parseldamas. Avinurme mehed müütasid laatadel puunõusid. Mõnikord nimetatakse laadaks ka koolitarvete vm. suurmüüki. *Tuline suvepäev leegitses laada telkide, palaganide ja karussellide .. ning lainetava rahvamere kohal. F. Tuglas. || piltl (jutu)vada, lärm, sagimine. Naistel kohe laat lahti, kui kokku saavad. Katsu siis magada, kui ümberringi käib igavene laat. *.. kolmele pärnale laskub oma kärarikast laata pidama äralennuks valmistuvate kuldnokkade musttuhat .. A. Jakobson. || piltl sagiv, käratsev hulk. *Täna ongi nagu peremeeste laat siin järve ääres koos, kõik kohad rahvast täis .. A. H. Tammsaare. *.. ja vareste laat lendas musta pilvena üle nende peade ning jättis mõlema naise südamesse raske tunde. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|laat, hulgi|laat, jaani|laat, kooli|laat, mihkli|laat, sügislaat; mokalaat.

lemmik|loom [-a]

1. kodus ilu pärast peetav loom v. lind. Võttis lemmiklooma reisile kaasa. Peab kodus lemmikloomana papagoid.
2. kellelegi eriti meeldiv, südamelähedane, armas loom. Tüdruku lemmikloom on poni.

madal-a 2

1.adjümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2.adjmaapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3.adjväikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4.adj(hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5.adjarenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6.adjseisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7.adjilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8.adjmoraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9.adj(heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10.adjkeel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11.smadala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

maskott-koti 21› ‹s
õnnetoojaks peetav ese v. loom (mõnikord ka isik)

mess1-i 21› ‹s
pikemate ajavahemike järel peetav suur, hrl. tööstuslik v. suurkaubanduslik näituslaat. Rahvusvahelised messid. Leipzigi, Brno messid. Messist võttis osa üle kolmekümne riigi.
▷ Liitsõnad: kevad|mess, põllumajandus|mess, raamatu|mess, sügis|mess, turismi|mess, tööstusmess.

mihkli|laat
mihklipäeva paiku peetav laat. Ostis endale mihklilaadalt noore hobuse. *Müü igal aastal noor sälg mihklilaadal või härjapaar – ongi [rent] tasa. J. Peegel.

muna|kana
põll munade saamiseks peetav kanatõug. Liha- ja munakanad.

ohvri|allikas
tervistavaks peetav allikas ohverdamispaigana. Viskas vetehaldjale ohvriallikasse hõberaha.

oomen-i, -it 2› ‹s
enne, ettetähendus, mingi eeloleva sündmuse märgiks peetav nähtus. Hea, halb oomen. *Alati on mul puudunud usk kõikmõeldavaisse oomenitesse.. R. Parve.

ortodoksne-doksse 2› ‹adj
õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Ortodoksne katoliiklane, muhameedlane. Ortodoksne budism, islam, judaism, kalvinism. Ortodokssete dogmade kaitsja. Ortodoksne kirik 'õigeusukirik'.

padja|sõda
patjadega peetav mängusõda. Magamistoas läks õhtuti padjasõjaks.

pahn-a 23› ‹s

1. (peenem) põhk, sasi. Sead püherdavad pahnas. Ronis lakast alla, puhastas riideid pahnast ja õlgedest. Aluskoti õled on pahnaks magatud. Magavad pead-jalad koos nagu sead pahnas. Elab nagu põrsas pahnas 'mustalt, räpaselt'. *See tegi valu, kui nad tõstsid Leemeti vankri põhja pahnale. A. Mälk.
2. praht, rämps; tarbetu kraam, koli. Tuul keerutas pahna ja prügi näkku ja juustesse. Pühkis õue risust ja pahnast puhtaks. Kuurinurka oli kõiksugu kõlbmatut pahna kogunenud. *Kohver oli igasugust pahna täis – küll oli seal rõivaräbalaid ja igasugust koli.. V. Kruuspere (tlk).
3. hlv väärtusetu paberikraam, väheväärtuslik v. selleks peetav lugemismaterjal, kirjatükk vms.; tarbetuks peetud teadmised, mõtted vms. Sahtlid olid täis vanu kirju, ajaleheväljalõikeid ja muud seesugust pahna. Ajakirjas trükiti, kinos näidati igasugust pahna. On alles pahna kokku kirjutanud. Kogu seda pahna ei jõua ma endale eksamiks pähe ajada. Küll võib mõni inimene pahna suust välja ajada, kõiksugu pahna kokku rääkida. *Pea sul pahna täis, aina peigmehed. A. Üksip (tlk). *.. au, isamaa, seadus ja kord – kõik on väärituks pahnaks tembeldatud. R. Sirge. || (rohke v. väärtusetu paberraha kohta). *„Sinu raha ma ei taha, seda pahna mul omalgi küll,” sähvas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: paberi|pahn, rahapahn.

palve|päev
kirikl protestantlikes maades peetav iga-aastane üldine palvetamispäev

palve|tund
kirikl palvemajas v. mõnes juhuslikumas kohas toimuv hrl. jutlustaja, venna vms. peetav jumalateenistus (kõige laiemas mõttes). Eile käis ta adventistide palvetunnis. Ta tuleb vend Kuke palvetunnist. Köster pidas pühapäeviti koolimajas palvetundi. Pärast kirikut oli vendadel veel palvetund.

peen-e, -t 34› ‹adj

1. suhteliselt väikese läbi-(ning ümber)mõõduga, peenike(ne).; ant. jäme. a. (pikkade, hrl. silinderjate esemete ja moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Peened taimevarred. Peened nõtked oksad. Kõrsheina peen ja tihe juurestik. Peene tüvega sookask. Peen ora. Peente varrastega kootud sall. Medaljon oli peene keti otsas. Peene kontsaga kingad. Peene otsaga pintsel. Sael on peened hambad. Peentest lattidest tara. Kepp läheb ühest otsast peenemaks. Lõhkus kõik saetud puud peeneks. Hästi peen niit, lõng, nöör. Peen 'peenest lõngast' kalev. Peen linane riie. Peene 'peentest kiududest koosneva' villaga lammas. Peened veresooned. Peen suitsujuga, piimanire. Peened sääred, jalad, käsivarred. Pikad peened sõrmed. Peen kongis nina. Peene pihaga noorik. Peene kondiga kõhetu mees. Lapse kael oli haigusega na peeneks jäänud. Õde on sinust peenem. Maani kleit tegi teda pikemaks ja peenemaks, kui ta oli. b. (hrl. tasapinnaliste moodustiste kohta:) kitsas v. väike (sageli ka tihe, kribuline). Peened jooned, triibud, nöörvoldid. Pideva peene joonega tõmmatud kontuur. Peened kõrges kaares kulmud. Peened kortsud näos. Mitu peent kurdu otsa ees. Klaas oli täis peeni pragusid. Kivimi peened lõhed ja praod. Peent kirja on raske lugeda. Tiheda peene käekirjaga täidetud leheküljed. *Saarlased olid jõudnud juba saare varju, laine muutus peenemaks, enam ei visanud vett üle parda. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ime|peen, juus|peen, jõhv|peen, niit|peen, nõel|peen, piits|peen, pilbas|peen, raag|peen, tikk|peen, ülipeen.
2. ühesugustest pisikestest (eriti ümmargustest) osistest koosnev (ka sellise osise enda, harvemini eseme kohta), peenike(ne); ant. jäme. Peen kruus, valge liiv. Murenenud kivimite peen puru, peen prügi. Peen tubakapuru, põhupraht. Peen pulber, jahu. Hästi peen püül. Riputas peent suhkrut peale. Peent jahutolmu oli kogu veski täis. Timutil on väga peen seeme. Sadas, tibas, piserdas peent vihma. Peened liivaterad, lumekübemed. Peened värvilised helmed. Peened haavlid. Peened higipisarad, tedretähnid näol. Klaas purunes peenteks kildudeks. Peeneks hakitud muna, sibul. Peeneks raiutud peedi- ja kapsalehed. Peeneks jahvatatud kriit. Mälus toidu, pudistas leiva, hõõrus terad peeneks. Külje all peeneks kulunud põhk. Murdis tiku peeneks pihuks. Peen 'väikeseauguline' sõel, riiv, võrgulina. Rukkitera jääb, pohlad jäävad tänavu peeneks. Peenemad kartulid jäid seemneks. *Indrek oma alaliste juurdlustega õõnestas Karini südames kõik alused, näppis peeneks kõik pidemed. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ime|peen, pihu|peen, pool|peen, tolm|peen, tuhk|peen, udu|peen, ülipeen.
3. äärmiselt üksikasjalikku tööoskust ja täpsust nõudev; detailne, ülimalt täpne, peenike(ne). Peen ja aeganõudev töö. Õpetas tütarlastele peent näputööd. Juveliiri peen töö. Peenema rauatöö mees. Mul pole enam silmi nii peene töö jaoks. Peen tikand, nikerdus. Peene ornamendi ja töötlusega mõõga käepide. Peenem viimistlus, lihv. Peene konstruktsiooniga süst. Peen orkestratsioon. G. Reindorffi illustratsioonide peen läbijoonistatus. Kõige peenemate üksikasjadeni läbimõeldud kava. Peen arvepidamine väljaminekute kohta. Peened 'täpsed' mõõtmised, mõõteriistad. *Meid köidab ürgaja kunstnike peen vaatlusoskus, anne rõhutada kujutatava kõige olulisemaid tunnuseid. K. Põllu. || (meelte, vaistu kohta:) vähimaidki varjundeid eraldav, tundlik, terav. Peen haistmine, kõrv. Peen vaist, instinkt. Tal on peen nina kahtlaste asjade tabamiseks.
4. vaevumärgatav, raskesti eraldatav v. taibatav, varjatud, kerge. Peen naeratus, muie suunurkades. Peen iroonia. Peen vihje, nüanss. See oli vaid peen nali. Peened värvivarjundid. Jahikoera nina eraldab kõige peenemaid lõhnu. Nii peent vahet ei oska keegi teha.
5. kvaliteetne, väärtuslik, omas liigis parimate hulka kuuluv. a. paremast materjalist, kallihinnaline, elegantne, luksuslik. Peened road, söögid, joogid, napsid, veinid. Pudel peenemat viina. Laual oli peeni hõrgutisi. Kõige peenemad lauanõud! Peen linnaülikond, kübar. Peened kõrge kontsaga kingad. Peen pesu. Peenes riides noormees. Peen välismaa ümbrik. Peen Prantsuse lõhnaõli. Peen lõhn, aroom. *.. ka peenemat linna seepi pojakese pesemiseks poest koju toonud. R. Kolk. b. kõrgemasse, varakamasse, esinduslikumasse kihti kuuluv v. selliseks peetav; sellele kihile omane; suursugune, noobel, härrandlik. Peen daam, härra, preili, kavaler. Peenem inimene juba sellisesse kohta ei tule. Eerik oli peen mees ja alati elegantselt riides. Linnas elavad sugulased olid hirmus peened. Peenem rahvas, seltskond, linnaosa. Peen restoran, kohvik, lokaal, kõrts. Peatusime kõige peenemas hotellis. Läheme kuhugi peenemasse kohta sööma. Teenis teenijana peentes majades. Õppis peenes koolis. Puhtam ja peenem amet, töökoht. Ta on maast madalast peenema eluga harjunud. Peen kasvatus, toon. Peened kombed. Peen käitumine. Peente maneeridega mees. Tal oli peen saksa nimi. Orhideed – see on midagi väga peent! Pidas ennast liiga peeneks, et koristaja kohta vastu võtta. Tahab igatpidi peen välja näha. Pidas end oma kolleegidest paremaks ja peenemaks. Peen oli natuke klaveril klimberdada, esietendustel käia. *Osata jääl liuelda näis peen, kuulus hea tooni hulka. E. Õun. *Ikka rohkem kiskus teda tädi juurde, kus kõik oli parem, peenem ja avaram. V. Saar.
6. (ülekantumate tähendusvarjundite märkimiseks, eriti sisemiste väärtuste puhul:) hea, asjatundlik, sügav, viimistletud, lihvitud, valitud; õilis, meeldiv. Peen inimesetundja, interpreet. Põhjalik ja peen eksperimentaator. Peen muusikatundmine, psühholoogiline analüüs. Peen lavastus, avangukäsitlus. Peen diplomaatia, taktika. Hingelt peen inimene. Kunstniku peen isikupära. Temas oli peent huumorimeelt. Autori peen ja hingestatud lürism. Värvitoonide peen harmoonia. Tõelise „Suislepa” peen maitse. Kadakasuitsu peen aroom. Peen värvigamma, kunstimaitse. *Hobune on peen ja puhas loom, tundlik nagu viiul. M. Traat.
7. (näo, näojoonte kohta:) meeldiv, peenejooneline, sümpaatne, ka intelligentsusest tunnistust andev. Peente näojoontega naine. Jälgisin ta peent profiili. *Ilus, peen nägu, suured, natuke kurvailmelised silmad. K. Ainver.
8. kaval, osav, riukaline, peenike(ne). Peen sell, kelm, suli, väljapressija. Väga peen karjerist. Peen nipp, trikk. Mis peene nõksuga ta sisse pääsis? Pidas peent plaani. Ajab peent poliitikat. Pole midagi öelda, peened poisid, oskavad äri teha! *Vast oli maailm tõesti peamiselt kelmide ja variseride maailm ning Valt Vilmergi oli seda peenel kombel... L. Anvelt.
9. (hääle, heli kohta:) kõrge, hele, peenike(ne). Karjub peene kileda häälega. Peen piuksuv hääl. Räägib, laulab peene häälega. Tüdruk nuttis imeliku peene häälega. Tihased siutsuvad peene häälega. Kostab peent vilinat.
10. (raha kohta:) väikese väärtusega. Raha peeneks 'väiksema väärtusega üksusteks' vahetama. Peent raha oli tal ainult mõnikümmend senti. Kas te saate mul sajakroonise peenemaks vahetada?

peenike(ne)-se 5
I.adj
1. peen (1., 2. täh.).; ant. jäme. a. (pikkade, hrl. silinderjate esemete ja moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Peenike kasevibalik. Peenikesed oksad, juured, varred, leherootsud. Peenike nõel, sukavarras, traat, raudtoru. Peenike pliiats. Peenike niit, lõng, nöör. Peenike 'peenikesest lõngast' kangas, riie. Peenikesed sõrmed, käsivarred, sääred, jalad. Peenikeste patsidega tüdruk. Ta on õbluke ja peenikese pihaga, pihast peenike, keskelt peenike. Sul on kont peenike, sa ei jaksa palju tõsta. Mees polnud paks ega ka peenike. Poiss on peenike kui piibuork, piitsavars. Koeral oli peenike saba. Angerjas on pikk ja peenike. Korstnast kerkis peenike suitsusammas. Parem pikk ja peenike nälg, kui jäme ja lühike nälg. || (tasapinnaliste moodustiste kohta:) kitsas v. väike (sageli ka tihe, kribuline). Peenikesed kulmud. Peenikesed kortsud näos. Tõmbas sulega ilusa peenikese kriipsu. Peenike kribuline kiri. b. ühesugustest pisikestest (eriti ümmargustest) osistest koosnev (ka sellise osise enda kohta). Peenike liiv, tolm. Peenike sool, suhkur. Väga peenike pulber. Peenike klaasipuru. Põua tõttu jäi rukkitera peenikeseks. Peenikesed vihmapiisad. Udutab, piserdab, tibab, tibutab peenikest vihma. Hakkas sadama, pihutama peenikest lund.
▷ Liitsõnad: ime|peenike(ne), pihu|peenike(ne), pilbas|peenike(ne), ülipeenike.
2. omas liigis parimate hulka kuuluv, väärtuslik, väga kõrgeks hinnatav, peen. a. kõrgemasse, haritumasse, esinduslikumasse kihti kuuluv v. selliseks peetav; sellele kihile omane; suursugune, noobel, valitud. Peenike härra, proua, härrasmees, isand. Päris peenike saks kohe! Hulk peenikest rahvast koos. Peenikesed kombed. Ta on väga peenikese käitumisega. *Kui tast tark, peenike mees saaks! Kas advokaat, tohter, kohtuhärra või kirikuõpetaja.. E. Vilde. *Madam Evert pidas peenikeseks aeg-ajalt sõrme kõrvaaugu sisse pista ja kutistada.. A. Kitzberg. b. paremast materjalist, kallihinnaline; luksuslik, elegantne. Väga peenikesed riided seljas. Peenike kleit, pesu. Peenikesed toidud, joogid, napsid, suupisted. Peenike numbrituba televiisori ja telefoniga. Neil olevat oma maja, auto ja ka muidu peenike elamine. Küll on peenikene värk!
3. täpne, täpsust nõudev, peen; oskuslik, kvalifitseeritud. See oli väga peenike töö. Pidas rahaasjus peenikest arvestust. Peenike tisler, rätsep. Kiviraiuja oli peenike meister. Peenike asjatundja. *Igast [templi] jaost paistab ehitajate vägev võim ja peenike kunstitundmus välja. E. Bornhöhe.
4. kaval, osav, riukalik, peen. Peenike sell, vend, suli. See mees on peenike poiss, teab, mis teha. Peenikesed vigurid. See oli neil peenike kokkumäng. Peenike nali. *Ei vajatud enam peenikest poliitikat ega diplomaatilisi intriige. L. Metsar.
5. (hääle, heli kohta:) kõrge, hele, peen. Nii suur mees ja nii peenike hääl! Kostis lapse peenike viril nutuhääl. Varss hirnus peenikese häälega. Kuulis selja tagant pikka ja peenikest vilet.
6. (raha kohta:) väikese väärtusega, peen. Mul ei ole peenikest raha. Raha peenikeseks tegema 'lahti vahetama'.
II.skõnek peenraha. Kogu peenike kulus ajalehe peale. *.. seletab, et pole ta salamüüja ning pole tal peenikest tagasi anda. V. Gross.

pihi|kõne
pihilistele peetav kõne (luteri kirikus)

plenaar|ettekanne
täiskogule, kõigile osalejatele peetav ettekanne

puuri|lind
puuris peetav lind. Kanaarilind on tuntuim puurilind. Ta kasvas nagu puurilind – tubaselt ja koduse valve all.

puuri|loom [-a]
puuris peetav loom. Tigedaks läinud puuriloom. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma!

põllumajandus|lind
põll toodangu (liha, munade) saamiseks peetav ja aretatav kodulind. Kalkun on meie suurim põllumajanduslind.

põllumajandus|loom [-a]
loomse toodangu saamiseks v. veo- ja tööloomana peetav ja aretatav koduloom. Põllumajandusloomade aretus, söötmine, kunstlik seemendus.

pärilus|sõda
aj võimu pärimise pärast peetav sõda. Hispaania, Austria pärilussõda.

pühadus-e 5› ‹s

1. püha-olek. Tempel oli kuulus erilise pühaduse poolest. Kirikuisade pühadus. Oma pühaduse poolest kuulus eremiit. Inimelu on segastel aegadel kaotanud pühaduse. Ära labasta armastuse, meie võitluse pühadust! *Õhk [kirikus] oli jahedalt aurune ja lõhnas pühadusest ning hardusest. E. Tegova. || pühalikkus. Teksti tõsidus ja pühadus meenutab pühakirja.
2. pühaks ja puutumatuks peetav isik, ese vms. Pühadust teotama, rüvetama. Teda kummardati justkui elavat pühadust. Nad ei tunnusta ühtegi pühadust – ei armastust, abielu ega isamaad. Paistab, et tema sõnad on sulle pühadus. Hoidis raamatut, pilti nagu pühadust. Olen neid mälestusi kalli pühadusena alal hoidnud. || (paavsti vm. kõrge vaimuliku kohta). Tema pühadus paavst. Tema Pühadus XIV dalai-laama. Teie pühadus (kasut. pöördumisel).

püha|kiri
usklike poolt pühaks peetav raamat. Kristlaste, ristiusu pühakiri on Piibel, muhameedlastel Koraan. Pühakirja lugema, uurima. Pühakirjas seisab, pühakiri ütleb, et .. Võtke kuulda pühakirja sõna! Ema noomis poega pühakirjaga 'selle sõnadega'. See raamat oli talle pühakirja eest, otsekui pühakiri.

püha|paik
pühaks peetav, püha koht. Paganlik, katolitsismi ajast pärinev pühapaik. Benares on hinduismi tähtsaim pühapaik. Palverännakud pühapaikadesse. || eriliselt austatav koht. Koidula kalm Metsakalmistul on üks eestlaste rahvuslikke pühapaiku.

pühapäeva|kool [-i]

1. kirikl hrl. pühapäeviti peetav kool lastele usuõpetuse õpetamiseks. Kristlikud pühapäevakoolid. Kiriku juures töötav pühapäevakool.
2. aj Vene keisririigis hrl. pühapäeviti tegutsenud kool, kus täiskasvanuile õpetati kirjaoskust. Tallinna Kanuti Gildi pühapäevakool.

raadio|loeng
raadios peetav, raadio kaudu edastatav loeng. Tervishoiuteemalised raadioloengud. Kaugüliõpilastele peetud raadioloengud.

raamatu|pidamine

1. majanduslike tehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem; sel kujul peetav arvestus. Eelarveline raamatupidamine. Kahekordne raamatupidamine 'kahekordse kirjendamisega (deebeti ja kreediti paralleelse märkimisega) raamatupidamine'. Õppis ülikoolis raamatupidamist. Riigi, ettevõtte raamatupidamine. Raamatupidamise revideerimine, kontroll.
▷ Liitsõnad: finantsraamatupidamine.
2. kõnek raamatupidamisosakond; raamatupidaja(d). Raamatupidamine lõpetas bilansi. *Ta tuli raamatupidamisse oma õe juurde. V. Gross.

ringraja|sõit
sport ringrajal peetav mootorratta- v. autovõidusõit. Maailmameister ringrajasõidus.

rööv|sõda
esmajoones röövsaagi hankimiseks peetav sõda

rühma|tund
rühmaga peetav tund. Individuaal- ja rühmatunnid muusikakoolis.

saladus-e 5› ‹s

1. millegi pidamine salajasena; sellisena säilitamise kohustus. Kirjavahetuse saladus. Pangad garanteerivad hoiuste saladuse. Kogu lugu hoiti suures saladuses.
▷ Liitsõnad: kirja|saladus, panga|saladus, pihisaladus.
2. salajasena peetav teadmine v. asjaolu. Riiklikud saladused. Seda ei tohi keegi teada, see on meie perekonna, meie kahe saladus. Neid seob omavaheline saladus. Igaühel on omad saladused. Milla ei teinudki sellest kõigest saladust. Naised ei oska alati saladusi pidada. Pühendas mind oma saladustesse. Avaldas, usaldas sõbrale oma saladuse. Lobises välja, reetis saladuse. Ta oskab teistelt saladusi välja meelitada. Mul ei ole sinu ees saladusi. Saladus vaevas hinge. Kuidagi õnnestus meil saladuse jälile saada. Kõik peab esialgu saladuseks jääma. Poiste käigud ei jäänud ema valvsa silma eest saladusse. See pidi ju täielik saladus olema! Eilne juhtum pole enam mingi saladus. Avalik saladus 'asi, mis peaks olema salajane, kuid mida sellest hoolimata üldiselt teatakse'.
▷ Liitsõnad: ameti|saladus, sõja|saladus, tootmis|saladus, töö|saladus, ärisaladus; südamesaladus.
3. mingi teadmata v. seletamatu asjaolu. Looduse, maailmaruumi saladused. Püüdis tungida elu ja surma saladustesse. Hakati uurima merepõhja saladusi. Elu tekke saladust pole tänini lahendatud. Mõrva üksikasjad jäidki saladuseks. Maailmas on veel palju lahendamata saladusi. *Ja kui ka inimese mässuline mõte iial ei ulatu viimsete saladusteni, mis sellest siis! F. Tuglas. || millegi (varjatud) põhjus. Milles siis ikkagi on tema edu, populaarsuse saladus?
▷ Liitsõnad: tekkesaladus.
4. oskus, võte, teadmine millekski, nipp, nõks. Tütarlaps õppis tundma kokakunsti saladusi. *Kuigi vanuselt alles veel laps, oli Tatjaana tualeti saladustes juba kõigiti teadja.. E. Vilde. *Emal olid teada kõik need saladused, millise tuulega ja millise kuuga võis minna kündma, külvama või heinale. A. Kalmus.

satelliit|side [-side]
Maa tehiskaaslaste vahendusel peetav side

seminari|ettekanne
seminaril (3. täh.) peetav ettekanne

söeraja|sõit
sport söerajal peetav mootorisportlaste võidusõit. Ükski meie mootorrattur ei pääsenud söerajasõidu finaali. Võistlused söeraja- ja jäärajasõidus.

taandumis|lahing
taandumisel peetav lahing. Armee pidas taandumislahinguid.

tabel|arvestus
tabeli kujul peetav arvestus

talve|sõda
talvel peetav sõda. Sõdurid ei talunud karmi talvesõda.

tarbimis|norm
maj aastas ühele inimesele soovitavaks peetav tarbekaupade hulk

teloom-i 21› ‹s
bot taimede ürgseks põhiorganiks peetav lihtsa steeliga varretaoline moodustis (teloomiteoorias)

templi|teenistus

1. templis peetav kultustalitus. Templiteenistuse rituaalid. *Templiteenistus oli juutidel heebreakeelne ja selles keeles peeti ka palveid .. A. Roos.
2. templis ametis olek. *Ta otsustas Jeruusalemma tagasi pöörduda, templiteenistuses tagasihoidlikule kohale asuda. A. Sang (tlk).

toa|koer
toas peetav (hrl. väiksem) koer, ilukoer. Viib hommikuti ja õhtuti oma toakoera jalutama.

toa|loom [-a]
(hrl. ilma praktilise eesmärgita) toas peetav loom. Linnalaps igatseb koera, kassi või mõnda muud toalooma.

toimkonna|leht
sõj toimkonnas käimise arvestamiseks peetav dokument

toon-i 21› ‹s

1. heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); muus harmoonilise võnkumise tagajärjel tekkiv kindla kõrgusega heli. Madalad, kõrged toonid. Ilus, puhas toon. Lahtine, kaetud toon. Noorel viiuldajal oli meeldiv, soe toon. Räägib, laulab kähiseva tooniga. Tromboon on selge, jõulise tooniga pill. Orel võttis valjema tooni. Võttis klaveril mõne tooni. Haige südame toonid olid nõrgenenud. Mets kohiseb ühesugusel toonil. *.. elu on justkui lõõtspill, kus kõiksugused toonid üksteist täiendavad. E. Männik. *.. siis hakkab piim sirinal jooksma. Heli muutub varsti vaiksemaks ja muudab tooni, sest lüpsiku põhi on kaetud .. M. Pihla. | piltl. Ametiühingute hääl ei kõla veel täiel toonil. || kõnek (telefoni kohta:) signaal. Telefon on ilmselt rikkis – ei anna mingit tooni. Hulk aega kuulasin kutsuvat tooni, kui aga keegi ei vastanud, panin toru viimaks hargile.
▷ Liitsõnad: puhas|toon, põhi|toon, resonants|toon, siinus|toon, ülemtoon; nina|toon, rinnatoon; südametoon; kinnitoon.
2. muus heli koostisosa; helide kõrguse vahe mõõtühik. Pool, veerand tooni. Palus klaverisaadet mängida terve tooni madalamalt.
▷ Liitsõnad: pool|toon, terve|toon, veerandtoon.
3. keel põhitooni kõrguse vahe, mis eristab paljudes keeltes ühesugustest häälikutest koosnevaid sõnu v. sõnavorme. Tõusev, langev, kõrge toon. Hiina keeles on igal silbil oma toon.
4. värvitoon, värving, värvivarjund; kunst värvi koloristlik nüanss vastandina valöörile. Kollakad, punakad toonid. Rahvarõivastes domineerisid punased, kollased ja rohelised toonid. Soojad, külmad toonid. Heledad, tumedad toonid. Erksad, kahvatud, luitunud toonid. Puhtad segamata toonid. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe varjund'. Pruunides toonides maalitud pilt. Pehmetes toonides vaip. Sobivas toonis, toonilt sobivad rõivad. Sukad olid kleidi toonis, kleidiga ühte tooni. Tara võib värvida samas toonis majaga. Lisandid kostüümi juurde valitakse toon toonis 'ühe värvi omavahel kokkusobivates varjundites'. Mustad, veidi sinaka tooniga juuksed. Kasutas mitut tooni punast. Tüdruku kahvatud palged hakkasid võtma, omandama roosakat tooni. Päike annab säärtele kullaka tooni. Tavatseb õrnalt tooni anda 'paneb pisut värvi' ainult kulmudele ja huultele. *Viljapead kaldusid nõtkelt maa poole, põllu luitunud roheluses liikus meekarvalisi toone. O. Kool.
▷ Liitsõnad: kontrast|toon, kõrval|toon, pastell|toon, pool|toon, põhi|toon, üldtoon.
5. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet vm. väljendav häälevarjund. Lahke, sõbralik, jäine, pilkav, vaenulik, üleolev toon. Mehe toon on ametlik, kodune, viisakas. Mind ehmatas sõbra sõnade järsk toon. Häälest kostis jonni ja kiusu toon. Tooni tõstma, kõrgendama (ägestudes). Mehe toonis oli tunda kärsitust. Eda manitseb poega paluval toonil. „Pane uks kinni!” käskis Mari toonil, mis ei sallinud vasturääkimist. Sa räägid säärase tooniga, nagu oleksin ma sulle kurja teinud. Püüdis oma sõnadele leebet tooni anda. Kai leidis, tabas rahustava, sobiva tooni. Nähes, et kärkimine ei aita, muutis juhataja tooni. Jutt võtab tõsisemad toonid. Vastuse toon oli külm ja tõrjuv. Toonist oli tunda, et tal on midagi südamel. Mis toon see sul on! *Algul prooviti heaga, ja kui see ei aidanud, siis tarvitati teist tooni ning teisi sõnu. H. Sergo. | piltl. *Meri oli tavalisest tõsisema tooniga, meri toibus alles öisest madinast [= tormist]. T. Kallas. || (teat. ametiisikutele vm. kitsamale inimrühmale omase häälevarjundi ja kõnemaneeri kohta). Prokuröri, kohtuniku, palvevenna toon. See õpetajalik, lasteaialik toon mõjus häirivalt. Peadirektor räägib lihtsalt, ilma igasuguse ülemusliku toonita. Teda võib ära tunda saarlasele omasest toonist. Lõõbib vastu kambajõmmi, omapoisi toonis. Külapoisi vastus kõlas asjalikult, vanainimese toonil. *„Nii et teil on üpris rahutu elukutse?” leidis ka naine kätte tolle tuttavliku tooni, mis ei sea vestluses mingeid piire, kuid ei kohusta millekski. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: ala|toon, hääle|toon, kõne|toon, kõrval|toon, käsu|toon, lõõbi|toon, nalja|toon, pilke|toon, tunde|toon, uhkus|toon, vestlustoon.
6. kirjutatu, kirjatöö üldine tundelaad, selle värving. Artikli, ajalehe, sõnumi toon. Jutustuse, näidendi, poeemi üldine toon. Arvustuse käre, teravalt kriitiline toon ei meeldinud. Võimu vahetudes muutus ka ajakirjanduse toon. Autor on tabanud ajavaimu tooni. Vestelises toonis lugu. Sentimentaalse tooniga luuletused. Kiri oli kirjutatud äärmiselt viisakas toonis. Teoses domineerivad sünged toonid. Kirjanik esitab kalurite portreid soojades humoristlikes toonides. | piltl. *Heledamaid toone annab [Marie] Underi loomingule tema värvi- ja tundeküllane looduslüürika. E. Nirk.
7. (ettenähtud, õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer. Hea toon nõuab täpsust. Peeti heaks tooniks küllaminekul pereprouale lilli viia. Oleneb seltskonnast, kas pidada rahast rääkimist heaks või halvaks tooniks. Uus minister ei pidanud luksusauto soetamist sobivaks tooniks. Peetakse meeles ta eksimusi seltskondliku tooni vastu. Nüüd on peenem toon kasutada kirjas ja kõnes ingliskeelseid väljendeid. Võõrsil oli esiotsa raske tooni leida, tabada. Avastas, et isegi kolkakülas osatakse tooni hoida. *Tal puudusid takt ja toon läbikäimiseks paremate inimestega .. E. Vilde.

tootem-i, -it 2› ‹s
austatav, sugulaseks peetav loom, taim, ese v. loodusnähtus loodusrahvastel; selle kujutis. Indiaani suguharude, polüneeslaste tootemid. Tootemite kujutised. Tootemit kummardama. Tootemeid valmistama.

tõrje|lahing
sõj vastase ülekaalukate jõudude pealetungi aeglustamiseks peetav kaitselahing. Idarinde kesklõigus oli käimas raske tõrjelahing.

täis|pikkus
kogu pikkus; normiks peetav pikkus. Siin ei saa täispikkuses püsti seistagi. Täispikkusega tööpäev. Täispikkusega jooksurada.

tänava|lahing
tänavail peetav lahing

tüdrukute|õhtu
pruudi ja ta sõbrannade peetav pidu pulmapäeva eel. Tüdrukuteõhtul jäetakse hüvasti vallaspõlvega.

usu|sõda
usulistel ajenditel peetav sõda. Reformatsiooniga kaasnesid Euroopas suured ususõjad. Islam sündis ususõdades.

vabastus|lahing
millegi vabastamiseks peetav lahing. Algasid sünnimaa vabastuslahingud.

vabaõhu|pidu
väljas, looduses peetav pidu. Järve ääres peetakse vabaõhupidusid.

vallutus|sõda
teiste maade ja rahvaste alistamiseks peetav sõda. Napoleoni, Rooma impeeriumi vallutussõjad. Riik pidas valduste suurendamiseks vallutussõdu.

vastus|kõne
vastuseks peetav kõne. Autasustatu esineb lühikese vastuskõnega.

õhu|lahing
õhus peetav lahing

õue|koer
õues peetav koer. Segavereline õuekoer. Õuekoer on ka talvel väljas. Hundist ei saa õuekoera.

öö|lahing
sõj öösel peetav lahing

ülikooli|loeng
ülikoolis peetav loeng. See on mulle meelde jäänud ülikooliloenguist.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur