[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

antvärklik-liku, -likku 30› ‹adj
antvärgile omane; peenutsev. *Tal on lihtne nimi, mitte mõni antvärklik Rinaldo-Augustin Friedrich .. M. Traat.

keigar-i, -it 2› ‹s
peenutsev, eriti rõivastusega peenutsev mees, moenarr. Ta on mõistlik mees, mitte mõni keigar või kergats. *Mesilane tegi käega laia kaare, kummardus pilkamiseni sügavasti, pistis käe prouale pihku ja lõi kannad kokku nagu mõni keigar. P. Vallak.

peps-i 21› ‹adj
üleliia nõudlik ja valiv; (tehtult) peenutsev. Peps preili. Mõni pepsim piiga on niisuguste olude peale ninagi kirtsutanud. Üleslöödud ja pepsi olekuga daam. Kena plika, aga natuke peps. Pole ta sugugi nii peps ja peen, kui välja näitab. Me pole pepsid, meile passib igasugune töö. *Hea elu peal lähevad inimesed kole ruttu pepsiks – .. nüüd ei kõlvanud neil palja õlekoti peal oma und ära magada. A. Beekman. |substantiivselt›. Igavene peps, ei võta labidatki kätte!

pretsioosne-oosse 2› ‹adj
peenutsev. Pretsioosne kirjandus, stiil, kunstnik, luuletaja.

saksik-u 2

1.adjtugevasti saksapärasust taotlev ja peenutsev. Saksik mees, noorhärra, proua. Saksikud antvärgid. Köstri saksik perekond. Linnakese saksikud ringkonnad. Ta oli uskumatult peen ja saksik. Tütar oli linnas saksikuks muutunud. Suurkaupmehe majas valitses saksik vaim. Pisut saksikud kombed, vaated. Rääkis saksikut keelt. Saksikumate koolide õpilased vaatasid Treffneri omadele pisut ülevalt alla. *Nüüd on ju sihuke saksik aeg, et ei lasta kodukootud riidest juttugi teha.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kadakasaksik.
2.sselline inimene. *Üle kahe maakonna oli kuulus Muldre-proua – ja just mõisnikkude, kirikuõpetajate ja saksikute seas. R. Roht.

snooblik-liku, -likku 30› ‹adj
snoobile omane, peenutsev, snobistlik. Snooblik vestlus. Snooblikud noorsandid. Torkas sigareti snooblikku pitsi. See on väga snooblik äri.

uih-aihadv

1. peenutsevalt, epakalt, pepsilt. *Ega talukohas nii uih-aih elada saagi kui keskuses .. V. Lattik. ||indekl. adj› ‹täiendinapeenutsev, peps, eblakas, epakas. Uih-aih tüdruk. *Mis lugesid linnatüdrukute uih-aih hilbud ja nende tippav kõnnak .. M. Pihla. *Tarvis tüdruk tööle panna, küllap see kihutab kõik uih-aih mõtted peast välja. J. Mändmets.
2. segamini, ui-ai. *Muidu on alati tip-top, aga eile ma, vana eesel, lakkusin enda nii täis, et kõik jäi uih-aih. O. Luts.
3. ülepeakaela. Poiss pani uih-aih minema. *Kuigi teame, et meil just erilist lootust ei võinud olla nii uih-aih ja enne kõnelemata teid kätte saada, on ettevalmistused kõik tehtud. V. Uibopuu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur