[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peatama ‹37›

1. tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, kinni pidama, seda katkestama. a. (kedagi). Ta peatas vastutulija ja küsis teed. Olin juba minemas, kui mind peatas ema hüüd. Peatas poisi teda kuuesabast haarates. Direktor peatas mind: „Oodake, ärge veel minge!” Mees peatas hobuse ja ronis vankrist maha. Vaenlase väed peatati enne pealinna. Teel eesmärgi poole ei peata teda miski. b. (midagi). Käeviipega peatas ta mööduva takso. Juht jõudis auto, rongi õigel ajal peatada. Vastase pealetung õnnestus peatada. Peatas hetkeks niitmise. Peatas kärsitult teise jutuvoolu. Teatavatel juhtudel eeluurimine peatatakse. Verejooks peatati rõhksidemega. Looduse rüüstamine, keskkonna saastamine tuleb peatada. Lumesajud ja tuisud peatasid liikluse. Ravi peatas haiguse ägenemise. Kuumutamine peatas käärimisprotsessi. Miski ei peata looja fantaasiat.
2. van peatuma. Tulin joonelt, kuskil peatamata koju. *.. iga kümnekonna sammu järel jäi ta peatama, nagu koguks ta oma viimast jõudu kokku.. E. Särgava. *Vana onu Siirak siin kohal peatas, nagu oleks jutul lõpp. J. Jaik.