[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pealegi ‹adv›

1. hrl. koos imperatiivi vormidega väljendab nõustumist, möönmist. Mine, minge siis pealegi kinno. Kui tahad koju jääda, eks jää pealegi. No tule siis pealegi kaasa. Kas keedan kohvi? – Keeda pealegi. Hakkame pealegi minema. Olgu (siis) pealegi nii. Las lapsed lähevad pealegi marjule. Ma käin seal siis pealegi ise ära. *Meie laboris üks tüdruk vaatab alati ilusti silma. Olgu pealegi, et abielus.. U. Mikelsaar.
2. lisaks kõigele muule, peale selle. Naisterahvale, ja pealegi eakale, käib see töö üle jõu. Sõudmine oli raske töö, pealegi tormisel merel. Praegu ei taha küll metsa minna, pealegi veel sellise ilmaga. Ta oli ilus poiss, pealegi jõuka talu ainus pärija. Kõigi mugavustega korter, südalinnas pealegi. See on rängalt öeldud ja vale pealegi. Tegi oma töö hästi ja pealegi kiiresti. Ta on tubli tüdruk ja kenake pealegi. Pealegi on ta veel kõva viinamees. *Pealegi, kuhu oli Maiel minna, kus teda oodati? A. H. Tammsaare. *Ei tegijal töö lõpe, pealegi kui põllud ja heinamaad on omad.. E. Tennov.
3. muudkui, üha. Veavad teda pealegi ühest kohast teise, mis mõte sel on! Käib aga pealegi edasi-tagasi ega räägi midagi. Ajab pealegi oma jonni. *.. põõnutab pealegi parsil ja kooditab kondiseid jalgu. J. Parijõgi.