[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ala|väärne ‹-se 2› ‹adj›
teistest halvem, halvemaks peetud. *Hakkasin end tundma [pastelde pärast] kuidagi alaväärsemana kui need, kes kandsid saapaid. J. Kärner.

antrekoot ‹-koodi 21› ‹s›
kok praetud lihalõik veise seljatükist

asuu ‹14› ‹s›
kok toit hautatud lihatükikestest, praetud kartulitest, hapukurgist ja kastmest

biifsteek ‹-teegi 21› ‹s›
kok praetud veiselihalõik (hrl. fileest). Biifsteek munaga, praetud sibulaga. Serveeriti, pakuti biifsteeki. Palun kaks biifsteeki.
▷ Liitsõnad: hakkbiifsteek.

böfstrooganov ‹-i, -i 10› ‹s›
kok praetud veiseliharibakesed (tomati)kastmes

eeldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu v. nähtus ei saa tekkida v. olemas olla, eeltingimus. Visa töö on edu vältimatu eeldus. Üksnes neil eeldustel võib üritus õnnestuda. On loodud eeldused viljakaks koostööks. Räägin sulle ainult eeldusel, et sa seda kellelegi edasi ei räägi. || ‹pl.› millegi eeltingimuseks olevad võimed, omadused, kalduvused, anded. Silmapaistvad eeldused teaduslikuks tööks. Head füüsilised eeldused korvpallimänguks. Tugevate sünnipäraste eeldustega koomik. Eeldustelt keskpärane kõrgushüppaja. Inimene ei saavuta edu alal, milleks tal pole eeldusi. Tal on eeldusi lauljaks saada. || tõepäraseks peetud oletus millegi olemasolu, toimumise jne. eeltingimusena. See plaan on rajatud ebaõigetele eeldustele. Kõigi eelduste kohaselt jõuame töö ettenähtud ajaks valmis. Lähtus oma töös eeldusest, et ..
2. loog otsustus, millest saab tuletada järelduse

eelmine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. varem v. vahetult enne olnud, toimunud, tehtud, peetud jne., eelnenud. Eelmisel hommikul, päeval, nädalal, kuul, aastal, sajandil. Eelmisel korral. Eelmine etendus, kontsert, külaskäik, lavastus. See korter on eelmisest palju suurem. Eelmised koosolekud. Olen osa võtnud ka kolmest eelmisest laulupeost. Eelmine osakonnajuhataja oli saamatu mees.
2. vahetult eespool olnud. Eelmisel leheküljel. Eelmises lõigus. Eelmisel ristteel oleks pidanud paremale pöörduma. Buss on üsna tühi, eelmises peatuses läksid paljud maha.
▷ Liitsõnad: üle-eelmine.

eskalopp ‹-lopi 21› ‹s›
kok piklikud praetud viilud pehmest mitterasvasest vasika-, sea- v. lambalihast

hiis ‹hiie, hiit 35› ‹s›
müt muistsel ajal pühaks peetud mets, salu, kus käidi palvetamas v. ohverdamas. Püha hiis. Muistsete eestlaste hiied olid harilikult lehtpuusalud. || salu, metsatukk. *..hõisata, nii et metsad ja hiied kesk soid ja rabu vastu kajaksid. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ohvri|hiis, tammehiis.

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

järel|pulm
‹hrl. pl.› etn Lõuna- ja Lääne-Eestis hrl. nädal pärast pulmi peetud joodud kõige lähematele sugulastele v. neile, kes ei saanud pulma tulla

jätma ‹jätta, jätan; jäetakse, jäetud 47›

1. (edasi) olla laskma. a. (kuskil, mingis kohas). Jätsime suurema osa raamatuid kastidesse. Kari jäeti ikka ööseks välja, koplisse. Kas teda üldse enam kooli jättagi? Olen kahjuks prillid koju jätnud. Jätsin vihmavarju rongi, sae metsa, võtme lukuauku. Ärge jätke raha lauale! Masin jätab umbrohuseemneid terade hulka. Majast on kohale jäetud ainult alusmüürid. b. (seisundis, olukorras, asendis, tegevuses). Röövlid jätnud mehe ellu, hinge. Hea, et nad su luud-kondid terveks jätsid. Nad on mu ammu rahule jätnud. Otsust ei tehtud, asi jäeti lahtiseks. Kavatsesin selle saladuseks, saladusse, salajasse, enda teada jätta. Kas sina jätsid ukse haagist lahti? Jättis teise jala üle reeserva rippu. Jutt jättis kuulajad kahtlema, kahevahele. Küsimus jäeti kaalumisele, vaatluse alla. Töö korraldamiseks on rühmajuhile üsna vabad käed jäetud. Sõpra ei tohi hätta jätta. Jätame tordi terveks, lahti lõikamata. Jättis juuksed ööseks patsi. Jättis söögiajalgi mütsi pähe. Jäta kingad jalga! Ära jäta mänguasju põrandale laiali, vedelema. Kontrolltööde vihikud korjati kokku, kodutööde omad jäeti kätte. Jättis poes käimata, kinno minemata, töö tegemata. Sellele küsimusele jätan vastamata. Masin jättis pesu mustaks. Tsarism jättis lihtrahva harimatuks, hariduseta. Seadus jäeti jõusse. Põlispuu jäeti kasvama. Ära jäta kirvest õue roostetama! Laualamp jättis toanurgad hämarusse. Jättis asja vanaviisi, seks, nagu oli. Seekord jätame niisama, järgmine kord juba karistame. Seda asja me nii ei jäta! Seda ma talle ei jäta 'maksan kätte, teen tagasi'. Ära jäta, hakka vastu! Niisugused sõnad jäta hammaste taha 'välja ütlemata'. Eksamikonkurss jättis ta ülikooli ukse taha 'ta ei saanud üliõpilaseks'. c. (mingiks otstarbeks, kellegi v. millegi jaoks). Üks leib tuleb varuks jätta. Ühe põrsa jätsid nad tõuloomaks. Parim vili jäetakse seemneks. Töö ei jätnud puhkuseks mahti. Majade vahele, aedade alla, muruplatsideks on jäetud rohkesti ruumi. Teise õuna jätan õe jaoks, õele. Miks sa kõik ära jagad, jäta ikka enesele ka! Jättis ühe toa poja tarvis. Ei jätnud talle vähimatki lootust. Jättis endale õiguse, võimaluse lepingust loobuda. d. (mingi ajani). Õpetaja jättis küsitluse tunni lõpuks, järgmiseks korraks. Punased õunad jäeti jõuludeks. Jätan kirja kirjutamise homseks. Pulmad jäeti sügiseks, sügise peale 'ei peetud enne kui sügisel'.
2. mingisuguseks muutma v. muutuda laskma, mingisse olukorda v. seisundisse minna laskma v. siirma. Põllud jäeti sööti. Jättis õppimise unarusse, lohakile, hooletusse. Asjad olid laokile, ripakile jäetud. Uued sündmused jätsid vanad varju, unustusse. Palun jäta mind nüüd üksi. Lapsed jätsid mängu pooleli, katki, soiku. Ta olevat nüüd joomise vähemaks, vähemale jätnud. Jättis perekonna abita, toeta. Jättis hobuse seisma ja ronis vankrilt maha. Sõda jättis meid peavarjuta. Ma ei saa lapsi koju omapead jätta. See amet jätab meid nälga. Jätsin kõik nähtu täpselt meelde. Direktor jättis puhkusele minnes peainseneri oma asetäitjaks. Poisid jätsid tüdrukute palli enda kätte. Jättis teised narriks, lolliks.
3. tulemust, tagajärge v. järelmõju andma, millegi ilmumist v. tekkimist põhjustama. Jänes oli jätnud lumele värsked jäljed. Liköör jättis kuuele pleki. Auto kihutas mööda, jättes õhku paksu tolmupilve. Traktor jätab taha sirged künnivaod. Põletushaav jätab suure armi. Ära jäta liiga suuri, väikesi sõnavahesid! Solvumine, pettumine oli jätnud ta südamesse okka. Mees jättis endast hea mulje.
4. (lahkudes) loovutama, (üle v. edasi) andma. Jättis kohvrid pakihoidu, üleriided garderoobi hoiule. Jäta võti mati alla, küll ma sealt leian. Lapsed jätsime vanaema hoolde. Jättis lambad suveks metsavahi juurde söödale. Jätan sulle igaks juhuks oma aadressi. Jätsin talle sõna, teate. Isa jättis pojale päranduse, suure summa päranduseks, pärandusena maja. Jätke avaldus siia, küll mina ta edasi annan. Jätsin arve maksmise sõbra hooleks. Veranda jäeti suvitajate kasutada, kasutusse. Ära jäta võid hiirtele solkida! Kilpkonn jätab munad päikese haududa. Jätkem kriitikute otsustada, kas töö on õnnestunud. Jätsin pildi talle mälestuseks. Talle jäeti kõige viletsam tuba, kõige väiksem näidendiosa. Kahtlane, kas saan kõik mulle jäetud korraldused täidetud. Mees on kaevanduses oma tervise jätnud. Sõjas jätsid paljud oma elu. Jätab naiste pärast kas või hinge. || (lahkumistervitusega seotud väljendites). Jättis kõigiga kättpidi jumalaga. Jätsime hüvasti, nägemiseni. Jätsin head tervist, head päeva, head õhtut ja läksin koju. Tormas head aega jätmata minema.
5. lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma. Jäta jutt, loba, nutt, virin! Ta ei jäta ikka veel jonni. Kumbki ei jätnud oma õigust. See mõte, lootus tuleb jätta. Kas sa jätad juba kord! Jätke meelitused, toorused, maotud naljad! Jätame need kurvad mõtted. Mina enne ei jäta, kui töö valmis saan. Kass jättis näugumise. Õppimist, kooli mina ei jäta. Mees jättis jooksiku püüdmise, jälitamise. Sass olevat jätnud viina ja tubaka, joomise ja suitsetamise. Ühe naise jätab, teise võtab. Oma lapsi, peret ta ei jäta. Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest. *Mu isamaa on minu arm, / ei teda jäta ma. L. Koidula.

karbonaad ‹-i 21› ‹s›
kok paneeritult praetud seljalihalõik koos väikese roidetükiga; vastav lihatükk praadimiseks. Sööklas tellisin endale karbonaadi ja salati. Lõunaks olid supp ja karbonaad. Ostis poest karbonaadi.
▷ Liitsõnad: sea|karbonaad, veisekarbonaad.

kartuli|krõps
‹hrl. pl.› kuumas õlis praetud õhuke krõbe kartuliviil. Lapsed sööksid kas või iga päev kartulikrõpse. Arvatakse, et pole kahjulikumat toitu kui kartulikrõpsud.

klops ‹-i 21› ‹s›
kergelt praetud ja hautatud lihalõigud kastmes
▷ Liitsõnad: koore|klops, sibulaklops.

kohv ‹-i 21› ‹s›

1. kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber (ka vastav aseaine). Naturaalne kohv. Ostsin Brasiilia, India kohvi. Kohvi jahvatama. Lahustuv kohv.
▷ Liitsõnad: naturaal|kohv, oa|kohv, siguri|kohv, viljakohv.
2. jahvatatud kohviubadest v. vastavast aseainest valmistatud jook. Must, koorega, piimaga, sidruniga kohv. Türgi, Varssavi, Iiri kohv. Kange, lahja kohv. Kohv on kuum, jahtunud, külm. Kohvi keetma, jooma. Tass, klaas, kann kohvi. Tassides auras kohv. Pärast lõunasööki pakuti kohvi. Tellisime kolm (tassi) kohvi. || ‹hrl. ainsuse allatiivis ja adessiivis› kohvijoomine koos kerge einega. Külalised paluti varsti kohvile. Olin eile nende juures kohvil. Kohvi ajal lobiseti niisama tühjast-tähjast.
▷ Liitsõnad: filtri|kohv, hommiku|kohv, jää|kohv, jäätise|kohv, kannu|kohv, koore|kohv, maitse|kohv, masina|kohv, oa|kohv, piima|kohv, presskannu|kohv, tammetõru|kohv, topelt|kohv, viljakohv.
3. kohvipuu. Kohvi kasvatatakse kõige rohkem Brasiilias.
4. ‹ainsuse väliskohakäänetes› kõnek tõsine, nahutav jutuajamine. Süüdlased käisid direktori juures kohvil. *.. meid kolme kutsuti päev pärast seinalehe ilmumist õppealajuhataja juurde kohvile. Aga seal me saime! L. Tungal.

kotlet ‹-leti, -letti 21› ‹s›

1. piklik v. ümmargune koogitaoline roog hakklihast ja lisanditest, harvemini muust (näit. hakitud seentest, köögiviljast). Kotlette praadima. Ostsin kulinaarkauplusest tooreid kotlette. Menüüs olid ainult kotlet ja seapraad. Lõunasöögiks olid hernesupp ja kotlet. Kui sa veel palju räägid, ma teen sust kotleti! (ähvardus).
▷ Liitsõnad: hakk-|kotlet, kala|kotlet, kapsa|kotlet, kartuli|kotlet, kohupiima|kotlet, köögivilja|kotlet, porgandi|kotlet, riisi|kotlet, sealiha|kotlet, seene|kotlet, vasikalihakotlet.
2. praetud lõik väikelooma selja- v. linnu rinnalihast. Naturaalne, paneeritud kotlet.

kroket2 ‹-i, -it 2› ‹s›
kok rasvas v. õlis praetud väike liha-, kala- v. köögiviljarull v. -pall
▷ Liitsõnad: kartulikroket.

krõbe|kartul
krõbedaks praetud õhukesed kartuliliistakud. Ostis, sõi krõbekartuleid. Pakk krõbekartuleid.

kultus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade jm. usuline austamine. Esivanemate, loodusjõudude, Dionysose kultus. Roomakatoliku kirikus on tähtsal kohal jumalaema kultus.
▷ Liitsõnad: fallose|kultus, fetiši|kultus, kuu|kultus, looduse|kultus, päikese|kultus, tule|kultus, usu|kultus, usundikultus.
2. piltl kellegi v. millegi jumaldav austamine. Südamedaami kultus keskajal. Monarhi isiku kultus. Traditsioonide kultus. Vana-Kreeka raidkunstis ilmneb ilusa keha kultus.
▷ Liitsõnad: ilu|kultus, isiku|kultus, jõu|kultus, mammona|kultus, vormikultus.

küünla|laat
küünlakuul peetud laat. Küünlalaadalt ostetud põrsad.

langett ‹-geti 21› ‹s›
kok ovaalne praetud veisefilee lõik

mäe|jutlus
kirikl Jeesuse poolt mäelt rahvahulgale peetud jutlus (õpetuslausete ning allegooriliste tähendamissõnadega). Mäejutluse õpetussõnad.

nõia|jook
folkl nõidusvahendiks peetud jook. Nõiarohtudest nõiajook.

osa ‹8› ‹s›

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osas ‹postpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumad› hrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

pahn ‹-a 23› ‹s›

1. (peenem) põhk, sasi. Sead püherdavad pahnas. Ronis lakast alla, puhastas riideid pahnast ja õlgedest. Aluskoti õled on pahnaks magatud. Magavad pead-jalad koos nagu sead pahnas. Elab nagu põrsas pahnas 'mustalt, räpaselt'. *See tegi valu, kui nad tõstsid Leemeti vankri põhja pahnale. A. Mälk.
2. praht, rämps; tarbetu kraam, koli. Tuul keerutas pahna ja prügi näkku ja juustesse. Pühkis õue risust ja pahnast puhtaks. Kuurinurka oli kõiksugu kõlbmatut pahna kogunenud. *Kohver oli igasugust pahna täis – küll oli seal rõivaräbalaid ja igasugust koli.. V. Kruuspere (tlk).
3. hlv väärtusetu paberikraam, väheväärtuslik v. selleks peetav lugemismaterjal, kirjatükk vms.; tarbetuks peetud teadmised, mõtted vms. Sahtlid olid täis vanu kirju, ajaleheväljalõikeid ja muud seesugust pahna. Ajakirjas trükiti, kinos näidati igasugust pahna. On alles pahna kokku kirjutanud. Kogu seda pahna ei jõua ma endale eksamiks pähe ajada. Küll võib mõni inimene pahna suust välja ajada, kõiksugu pahna kokku rääkida. *Pea sul pahna täis, aina peigmehed. A. Üksip (tlk). *.. au, isamaa, seadus ja kord – kõik on väärituks pahnaks tembeldatud. R. Sirge. || (rohke v. väärtusetu paberraha kohta). *„Sinu raha ma ei taha, seda pahna mul omalgi küll,” sähvas Pearu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: paberi|pahn, rahapahn.

pann|kook [-koogi]
‹hrl. pl.› pannil vedelast taignast praetud (väike) ümmargune kook. Kobedad, krõbedad, pruuniks praetud pannkoogid. Võiga, õliga praetud pannkoogid. Õhukesed, paksud pannkoogid. Liha-, kohupiimatäidisega pannkoogid. Õhtuks teeme, praeme pannkooke. Kas sa sööd pannkooke keedisega või suhkruga? Berliini pannkook 'rasvas v. õlis keedetud väike ümmargune (moosi)täidisega pirukas'. Nägu lai ja lame kui pannkook.

petetu ‹1› ‹s›
petetud isik. *.. abielus on naeru- ja põlguseväärt mitte petja, vaid petetu. A. H. Tammsaare.

pidune2 ‹-se 4› ‹adj›
(pooleldi) peetud, kantud, pruugitud. Pidune riie. *Vanamutike näppas piduse teekannu, hind 30 kopikat. I. Rebane (tlk).
▷ Liitsõnad: poolpidune.

pihv ‹-i 21› ‹s›
kok (hakk)biifsteek; ka muu hrl. hakklihasegust valmistatud praetud toidupala. Burgeri vahel oli mahlakas pihv. Praeb pihve.
▷ Liitsõnad: hakk|pihv, kana|pihv, köögiviljapihv.

pilaff ‹-lafi 21› ‹s›
kok idamaine toit riisist ja kergelt praetud (lamba)lihast koos vürtsidega. Usbeki pilaff. Tellisime, sõime pilaffi. Meid kostitati pilafi ja rohelise teega.

praad ‹prae, praadi 21› ‹s›

1. ka kok ahjus küpsetatud lihatükk v. lind. Laual aurasid praad, kartulid ja kaste. Perenaine lõikab prae lahti. Metskitse, nuumpardi praad. Külm praad.
2. (supi järel pakutav) küpsetatud, praetud v. hautatud liha-, kala- või ka muu soe roog. Supp, praad ja magustoit. Võtsime praeks guljaši. *Metsast toodi mitu korvitäit seeni, millest valmistati vägev praad. H. Angervaks.
▷ Liitsõnad: hane|praad, jänese|praad, kana|praad, lamba|praad, põdra|praad, põrsa|praad, sea|praad, talle|praad, vasikapraad; ahju|praad, moor|praad, pajapraad.

prae|kala
praetud kala

prae|kartul
praetud kartul(id). Pakuti praekartulit ja liha.

prae|liha
praetud v. praadimiseks, praeks sobiv liha(tükk). Maohaige ei tohi praeliha süüa. Sain liharaiujalt ilusa tüki praeliha.

prae|lõik
praetud v. praadimiseks sobiv lihalõik; lõik praadi

prae|muna
praetud muna

praetult ‹adv›
praetud kujul, praetuna. Liha pakuti nii keedetult kui praetult.

prae|tükk
praetud v. praadimiseks, praeks sobiv lihatükk; tükk praadi. Asusin praetükki sööma. Lasksin endale raiuda kolmekilose praetüki.

pralinee ‹15› ‹s›
peenestatud praetud pähklite v. mandlite ja suhkru segu; seda sisaldavast massist kompvekid

päevi nägema

1. raskeid aegu kogema, vaeva ja viletsust tunda saama. Selle poisiga te alles saate päevi näha! Kortsuline päevi näinud eit.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› kulunud, kantud, peetud olema. Päevi näinud kleit, saapad, kaabu. *Küll need nukud ja plüüskarud ning autod on alles päevi näinud! Mõni nukk on peata, mõni jalgadeta .. J. Smuul.

raadio|kõne
raadios peetud, raadios edastatav kõne. Presidendi raadiokõne rahvale.

raguu ‹14› ‹s›
kergelt praetud ja hautatud liha-, kala- v. köögiviljatükid tugevasti maitsestatud kastmes. Sõin raguud.
▷ Liitsõnad: lamba|raguu, vasikaraguu.

risti|sõda
aj keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda (eriti Lääne-Euroopa feodaalide sõjakäikude kohta Palestiinasse 1096–1270). Esimene, kaheksas ristisõda. Laste ristisõda (1212. a., mil hukkus suurem jagu sõjast osa võtnud noorukeid). 1193. aastal kuulutas paavst ristisõja liivlaste vastu. || piltl kampaania, ideoloogiline võitlus millegi vastu

romsteek ‹-teegi 21› ‹s›
kok veise seljatüki paneeritult praetud lõik

sarve|kandja ‹s›

1. sarvedega loom, sarvloom. Karjas oli neli lüpsilehma, peale selle muid sarvekandjaid. Niikaua narris oinast, kuni see sarvekandja läks päris õelaks. Võimas sarvekandja – vana isapõder. | ‹adjektiivselt›. *Seal olid sikud, seal olid sokud, / sarvekandjad sikud-sokud. E. Niit.
2. piltl petetud abielumees. *On õnnis sarvekandja, / kes oma häbi teab ja põlgab petjat.. J. Kross (tlk).

sarvi (pähe) tegema ~ panema, sarvi (pähe) saama
abielumeest petma, talle truudust murdma; abielus petetud saama. Teeb oma mehele sarvi. Võid julge olla, sinu naine sulle küll sarvi panema ei hakka. Sarved saanud abielumees. *.. kui sul läheb korda talle sarved pähe panna, teed endale rõõmu ja mulle nalja. J. Kross (tlk).

saturnaalid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Saturnuse auks peetud Vana-Rooma pühad ja pidustused

surma|vill [-i]
rahvameditsiinis surmahaiguseks peetud haigus, sinine vill (hrl. veremürgitus). *See on surmavill ... ei maksa kaheldagi .. Varsti läheb paistetus rindadeni ja siis on lõpp. A. Jakobson.

šnitsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
kok ovaalne paneeritult praetud lihalõik vasika v. sea reietükist. Viini šnitsel 'šnitsel sidrunilõigu ja kiluga'.
▷ Liitsõnad: sea|šnitsel, vasikašnitsel; hakkšnitsel.