[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

deklareerima ‹42›
avalikult kuulutama, ametlikult v. pidulikult teada andma. Põhiseadus deklareeris sõna- ja trükivabadust. Deklareeris, et ta enam oma jalga sinna ei vii. *„Ilma Saaremaa koduõlut maitsmata küll ära ei lähe!” deklareeris Paul Laane .. L. Metsar.

doktoreeruma ‹37›
doktorikraadi omandama. Paul Ariste doktoreerus Tartus 1939. a.

etalon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. füüs põhi-, standard-, kontrollmõõt, mille järgi valmistatakse teised, tegelikult tarvitatavad mõõdud. Meetri etalon.
2. näidis, näidiseksemplar, millega teisi võrreldakse. Ilu etalon. Paul Pinnat pidas ta näitleja etaloniks. *Niisuguses kogumikus äratrükitud tööd oleksid etaloniks, millega võrrelda oma igapäevast tööd. P. Viiding.

hiilge|osa
eriti silmapaistev osa. Paul Pinna hiilgeosadeks olid mitmed ajaloolised valitsejakujud.

kaas|maalane
kellegagi samalt maalt pärit inimene. Kohtasin võõrsil sageli kaasmaalasi. Verhaeren ja Maeterlinck olid kaasmaalased. Paul Keres oli meie kuulus kaasmaalane.

karistus ‹-e 5› ‹s›
kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- v. mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon. Kehaline karistus. Ränk, raske, karm, range, kerge karistus. Õiglane, ülekohtune karistus. Kurjategija sai teenitud karistuse. Mõisnik võis määrata ihunuhtlust ja muid karistusi. Mehi ähvardati mitmesuguste karistustega. Pääses seekord veel karistuseta. Poiss jäeti karistuseks söömata. Karistuse mõistmine, määramine. Karistuse täitmine, täideviimine. Karistuse määr, alammäär, ülemmäär. Karistusest vabastamine. Kannab varguse eest karistust parandusliku töö koloonias. Kurjategijatele mõisteti karistuseks viis aastat vabadusekaotust. *„Taeva karistus! Issa rist!” kasutab sõber Paul hurjutamiseks tädi sõnavara. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: administratiiv|karistus, distsiplinaar|karistus, haldus|karistus, kriminaalkaristus; peksu|karistus, vanglakaristus.

kidane ‹-se 4› ‹adj›

1. kidaline. *Tänasest minul immitseb roostet kidane rauakild südames. P.-E. Rummo.
2. piltl täbar, ebameeldivalt keerukas. See on üpris kidane asi. *Väga kidane küsimus oli teekonnakulude küsimus. E. Vilde.
3. kidakeelne (1. täh.) *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kinniselt ‹adv›

1. suletult, suletuna, kinnisena. Raamat on kinniselt mu ees.
2. endassetõmbunult, kinnisena; külmalt ja tõrjuvalt. *Käo Paul võtab kohtutäituri tere kinniselt vastu ja uurib kõhetut ametimeest üleoleva pilguga. M. Traat.
3. kinnisel hääletamisel. *Juhataja valiti kinniselt, sedelitega .. F. Tuglas.
4. vähe liikuvalt. *Mäng [jalgpallis] algas n.-ö. kinniselt, tormamiseta. O. Reinlo.

kramm ‹-i 21› ‹s›
kriimustus, kriim; täke. Kulmul oli pikk veritsev kramm. Vanal autokerel on mitmeid kramme ja mõlke. Jääle jääb löögist valge kramm. Kirves sattus kivisse – teral suur kramm sees. *Paul Ronimois raius [puusse] krammi sisse, läks siis trepilt saagi tooma. V. Ilus.

krillima ‹42›
kõnek jonni, kiusu ajama, pahuksis olema. Küll on kiusakad, muudkui aga krillivad omavahel. Mihkel krillis alailma Antsuga. Raske on töötada, kui kogu aeg krillitakse. *Sina ole vait ja ära krilli ühtelugu, Paul. Sina saad kah pilli. O. Luts.

kujukalt ‹adv›
(< kujukas). Sel moel tegutsemine on kujukalt öeldes sõelaga vee kandmine. Vanasõnades väljenduvad kujukalt rahva tähelepanekud ja tõekspidamised. *„Teie kanad,” katsus Paul kujukamalt rääkida, „on kogu aeg kuldmune munenud, aga ainult direktor Kütile ..” J. Semper.

kummatigi ‹adv›

1. ometi, siiski. Epideemiale suudeti kummatigi piir panna. Tuleb kummatigi valvel olla, kuigi otsest ohtu ei paista. *.. ei saadud teda kummatigi kätte, sest tema oli väle jalgade poolest.. F. Tuglas (tlk). *Kõrvad huugavad. Aga kummatigi tabavad nad üsna varsti ühe väga hirmsa hääle.. J. Peegel.
2. ammuks siis, saati siis. *Vana Paul ütles, et tema ei paneks sihukesse kuuri loomahinge ka mitte, kummatigi inimesi. V. Ilus.
3. lisaks kõigele, pealegi. *Andres ei vastanud: see kõik tüütas teda juba ammugi! Kummatigi oli tal küllalt tegemist oma isiklikkudegi mõtetega. A. Jakobson.

kuulutama ‹37›

1. midagi avalikult, ametlikult teatavaks tegema (suuliselt v. kirjalikult). Sõda kuulutama. Kohtuotsust kuulutama. Uue seaduse kehtimahakkamisest kuulutati rahvale kirikukantslist. Pärast mitmetunnilist istungit kuulutati vaheaeg. Kuulutas ajalehes, et tal on maja müüa. Edumeelsed kuulutasid avalikult, et toetavad uut korda. || kedagi v. midagi avalikult kellekski v. millekski, teat. seisundis olevaks tunnistama. Kuningaks, keisriks, presidendiks, pealikuks kuulutama. Endine asumaa kuulutati iseseisvaks. Katoliku kirik kuulutas Jeanne d'Arci pühakuks. Looduskaitsealaks kuulutatud piirkond. Mees kuulutati tagaotsitavaks. Kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. Koosolek kuulutati avatuks. Diskussioon kuulutati lõpetatuks. Kõrgkoolis kuulutati mitu kohta vakantseks. Määrus, seadus kuulutati kehtetuks. Võlad kuulutati kustutatuks. *Sümbolistid kuulutasid oma õpetajaks Paul Verlaine'i.. N. Andresen. *Riik oli kuulutatud sõjaseisukorda. Väeosades kästi moodustada väljakohtud.. K. Rumor. || maha kuulutama. *Hilda kuulutati täna esimest korda kirikus ... Madjakuga. O. Luts.
2. rääkima, seletama, ütlema, teada andma. Ruttas teistele head uudist, oma rõõmu, muret, kartusi kuulutama. Kaupmehed kuulutasid laadaplatsil valju häälega oma kaupa. Mis sellest ikka võõrastele, kogu maailmale kuulutada! Ta kuulutas suure suuga kõigile, mis ta teel nägi. „Palun kõiki lauda istuda!” kuulutas perenaine pidulikult. „Seda ei või mingil juhul lubada!” kuulutasin resoluutselt. Marika kuulutas, et tema ei tule homme kaasa. *Valvsa ja terase haraka kädistamine, kes kõike näeb ja kõigest kuulutab, päästab mõnegi looma elu. O. Tooming. || piltl millestki märku v. tunnistust andma. Kellahelin kuulutab vahetunni lõppu, tunni algust. Raekoja kell kuulutas südaöötundi. Vabrikuvile kuulutas tööpäeva algust. Lõokesed ja kuldnokad kuulutavad kevade saabumist. *Varsti kuulutab vägev norskamine, et väsimus tast on võitu saanud. E. Vilde. *Söö kui hästi, aga nägu seda ei kuuluta. P. Krusten.
3. jutlustama, levitama, propageerima. Jumalasõna, evangeeliumi, ristiusku kuulutama. Kuulutati võrdsust ja vendlust. *Ma kuulutasin üht aadet. G. Suits.
4. ennustama, ette kuulutama. Oraakel kuulutas kreeklastele võitu. Kaardimoor kuulutas kaartidelt tulevikku. Käevaataja oli talle kuulutanud pikka iga, rikast meest. Jutlustaja kuulutas viimsepäeva tulekut. Ta kuulutas oma vastastele kadu. Kaardid ei kuulutanud talle midagi head. *Nagu saunaeit suvel kuulutanud, nõnda see ka oli: Krõõdal sündis tütar. A. H. Tammsaare. || saabuva, tulevikus toimuva kohta tunnistust andma, midagi aimata laskma. Meeste vihased näod kuulutasid kurja, ei kuulutanud midagi head. Kõik taevamärgid kuulutasid ilmamuutust. Pikad varjud kuulutasid õhtu lähenemist. *Tuul rebib pilvi, kisub kübaraid peast, kuulutab sula. J. Semper.

kõbima ‹37›

1. kohendama, vähekese parandama, korda seadma; millegi kallal tasapisi nokitsema. Vanu riideid, jalavarje kõbima. Kõbib elumaja, lauta, karjamaa-aeda, tööriistu. Artiklit on vaja veel natuke kõbida. *Paul kõbis sel silmapilgul parajasti tuld, et jälle midagi hädalist keema ajada.. O. Luts.
2. murd kobima, minema. *Tarvis on koju magama kõbida. A. Jakobson. *Aga kui temasugused kord vanaks saavad, siis ei jää muud üle, kui kõbi vaestemajja. O. Luts.

kõri ‹11› ‹s›

1. anat kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt. imetajatel ühtlasi hääletekkeelund (larynx). Inimese, looma kõri. Kõri kõhred, lihased, ehitus. Häälekurrud paiknevad kõris. Härja kõrist kostis vihane möire. Kõri kinni pigistama. Miski nagu nöörib, pigistab kõri. Ta ei saanud sõnagi suust, hirm nööris kõri kinni. || mitmesugustes, hrl. kõva häälega hüüdmist, karjumist, laulmist väljendavates vm. häälega seostuvates ühendites. Karjub, laulab, naerab, hüüab, röögib täiest, kogu, kõigest kõrist. Röögiti laulda kuis kõri võttis. Mehed hakkasid laia kõriga naerma. Hõiskab täie kõriga. „Meie võit!” kuulutas ta täiel kõril. On sel alles võimas kõri! *Neil oli hea laulumees, parem kui Viies, kellel ka on kõri nagu orelivile. P. Kuusberg. || kõnek (karjuva, laulva inimese kohta). *Kümned kõrid püüavad üksteisest üle kisendada. Ansomardi.
▷ Liitsõnad: hinge|kõri, hõbe|kõri, laulukõri; kisakõri.
2. vastav piirkond (ees) kaelal. Kõri läbi lõikama. Kellelgi kõrist kinni haarama, hoidma. Koer kargas kitsele kõrri (kinni). Hunt lõi hambad hobusele kõrri. Tõmbab endal sõrmega üle kõri. Karjub, nagu oleks tal keegi kõri kallal 'püüaks teda tappa'. *Paul haaras kõri järele, nagu jääks tal hing kinni. K. Ristikivi.
3. kurk [kurgu]. Kulinal voolab õlu mehe kõrist alla. Kartulitükk jäi kõrisse kinni. See toit ei lähe mul kõrist alla. *Ei ole sinu suugi sarvest ega kõri kasetohust, hehehe! A. Jakobson. || kõnek (kõva viinavõtja kohta). Va kõri, kaanib õlut ja viina nagu kaamel vett. See mees on kõva kõri, hommikust õhtuni auru all. *Ega vanapiiga teid, kõrisid, jõua täis joota. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: söögikõri; jooma|kõri, õllekõri.
vrd kõrini

kümnene ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kümmet ühikut v. üksust omav. a. kümneaastane. Kümnene Ats, plika. Vanem poiss oli umbes kümnene. Paul saab varsti kümneseks. b. (muudel juhtudel). Kümnene salk. Kümnene kuldraha. *Juhtus sedagi, et visati üle kümnene [= kümnekilomeetrine] kõverus sisse, et sind sihtkohale ligemale sõidutada. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: kahe|kümnene, kaheteist|kümnene, kolme|kümnene, nelja|kümnene, seitsme|kümnene, viiekümnene.
2. ‹adj› kella 10 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kümnene buss, rong. Kella kümnene koosolek jääb arvatavasti ära.
▷ Liitsõnad: kaheteist|kümnene, üheteistkümnene.
3. ‹s› kümneline. *Nüüd olgu sul kohe kümnene näpu vahel, kui sihuke mõte peaks tulema. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: viiekümnene.

lame ‹-da 2› ‹adj›

1. tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta). Lame tasandik, org, kiltmaa. Lame kui laud. Osa paate on kumera, osa lameda põhjaga. Kas panen lauale lamedad või sügavad taldrikud? Konveierilindi pind on lame või nõgus. Lamedate vuukidega müüritis. Lame rind. || väikese kallakuga, lauge. Lamedad katused. Enne finišit oli suusarajal lame tõus. Järsk nõlv kaevati lamedamaks. Ookeanil käis lame laine. Lame temperatuurikõver. Mürsu lame lennujoon. || lai ja madal, lapik. Lame kivi, leib. Lamedad viilid. Paeluss on lame nagu lint. Noorelt on hernekaunad lamedad. Sõlgi on pealt kuhikjaid, kumeraid ja lamedaid. Ühekorruseline lame ridamaja. Lame sõrmus. Lame nina, nägu. Jugapuu on lamedate okastega. Lame mütsilätu nagu pannkook peas. *Ükski moejoon ega riie ei päästa, kui oled lame nagu laudade vahelt läbi kistud. M. Traat.
2. piltl tavaline, igapäevane, hall; labane, banaalne; isiku- v. eripäratu, ilmetu. Lame vaheldusetu ning rõõmutu elu. Lamedad naljad, kiidusõnad tüütavad ära. Joobnu läheb käitumises lamedaks. Lame stiil, keel, etendus. Nõrgamõistuslikel on lame miimika. Tal on tugev, kuid lame hääl. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume .. J. Tuulik. *Oli lamedat kõnnakut, lamedaid liigutusi, nagu emapardil .. O. Luts.

laste|mäng
lapsemäng. *Ülesanne, millest Paul rääkis [= laskemoonalao õhkulaskmine], polnud lastemäng. R. Kaugver.

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

lava|looming
lavakunstniku v. näitekirjaniku looming. Paul Pinna, Tiit Kuusiku lavalooming. Shakespeare'i lavalooming.

liider ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. hrl pol juht v. juhtiv tegelane. Partei, konservatiivide liider. Teisitimõtlejate liider. Presidendi kohtumised liitlasmaade liidritega.
2. hrl sport (võistlustel) esikohal olija, juhtija. Paul Keres tõusis turniiri liidriks. Teisel kohal olija kaotab liidrile poole punktiga, on liidri kannul. Suusamaratonis vahetus liider mitu korda. Astronoomia oli sajandeid loodusteaduste liidriks.

lohistama ‹37›
lohinal, loha (järel, järele) vedama; lohinat tekitama. Lohistasime paadi kaldale, kuivale. Kui kotti kanda ei jõua, lohista järel. Hunt oli lamba murdnud ning metsa lohistanud. Oli kuulda, kuidas koridoris midagi rasket lohistatakse. Haavatu suutis end siiski edasi lohistada. Lohistab jalgu järel, astub jalgu lohistades, lohistab suurte saabastega, toatuhvlitega. | piltl. Räägib natuke sõnu lohistades. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume nagu lodja põhi, ei lohistanud end kuuendast klassist kaugemale .. J. Tuulik.

lõikama ‹lõigata 48›

1. noaga, kääridega vm. terariistaga laaste, viilusid, tükke, lõike millestki eraldama, sälku, täket vms. tekitama; midagi (soovitavat vormi andes) lõhki, pooleks vm. osadeks tegema; lõikeriistaga töötlema. Noaga, kääridega, lambaraudadega, saega, skalpelliga, žileti(tera)ga lõikama. Leiba, saia, liha, juustu, vorsti lõikama. Kartulid lõikame pooleks, viiludeks, kuubikuteks. Paberit, pappi, riiet, klaasi lõikama. Lõikab kala ühe noatõmbega lõpustest sabauimeni lahti. Lõika konservikarp lahti. Raamat on lahti lõikamata. Lõika ajalehest see artikkel välja. Vaata, et sa endale sisse, noaga pöidlasse, žiletiga põske ei lõika. Poistel on kombeks oma nime puutüvesse, koolipinki lõigata. Küüsi lõikama. Oli lasknud endal juuksed lühikeseks, maha, poisipeaks lõigata. Hekki tuleb lõigata. Lähme metsa puid, palke lõikama. Saekaater lõikab laudu. Palgid lõigatakse laudadeks. Katuselaaste, sindleid lõikama. Turvast lõigati õhukese terava turbalabidaga. Vikatit lõigatakse vikatinoaga. Kraavi lõikama 'kraavi kaevama'. Vilja lõikama 'sirbiga lõigates v. niites koristama'. Vankrirattad lõikavad kõrrepõldu sügavad rööpad. Uusmaasaajale lõigati suurtalust tükk maad. Linooli, puitu, metalli lõigatud joonis. Halvasti lõigatud kuub. Metalle lõigatakse peamiselt metallilõikepinkidel. Tooriku töötlemisel lõigatakse sellelt laaste. Nii paks udu, et lõika või noaga. Ülemus astus sisse, jutt lõigati nagu noaga katki, pooleks. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mida külvad, seda lõikad. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *Isa lõikab laua juures suure pika noaga tubakat .. M. Traat. | piltl. Laev lõikab laineid. Pääsukese tiivad lõikavad vihinal õhku. Tantsupaarid lõikavad parketil hoogsaid kaari, poognaid. || kõnek opereerima; kastreerima, kohitsema. Teda on mitu korda lõigatud. Tal lõigati pimesool, osa magu välja. Taheti lõigata, aga haige polnud nõus. Põrsaid, kulti, täkku lõikama. Ähvardanud teisel munad maha lõigata. || (terariista lõikevõime kohta). Vikat lõikab hästi nagu habemenuga. Nuga, saag on nüri, ei lõika.
2. piltl teravat, hrl. ebameeldivat, valulist vm. aistingut v. tunnet tekitama. a. teravalt valutama. Lõikav valu rinnus. *.. lõikas Jüri Vihuri kätesse ja jalgadesse otse väljakannatamatu valu. H. Sergo. b. teravat, häirivat aistingut esile kutsuma. Vile, sireen, trammirataste krigin, ukse kägin lõikab (valusalt) kõrva, kõrvu. Ere valgus lõikas silma, silmadesse. Põrandalaki terav hais lõikab ninna. Lõikav hääl. c. hinge-, südamevalu tegema. Solvang lõikab hinge, südamesse. Lõikab (südant, südames) nagu nüri saega, kreissaega. Lõikav pilge. *Esimest korda oma abielus tunneb Andres, et Krõõda sõnad võivad südamesse lõigata. A. H. Tammsaare. d. (järsku) teravalt teadvusse tungima; teadvusse, mällu sööbima. Upun, lõikas mul läbi pea. Lapsepõlvesündmused lõikavad eredalt mällu. *Kas oli see unenägu või jampsimine, .. aga meelde on ta mulle lõiganud teravalt. J. Parijõgi. *Aga kui siis tuule puhang niutsatas korstnas, lõikas hirmuvärin läbi südame. A. Mälk. e. (tuule, madala temperatuuri kohta:) teravat külmatunnet tekitama. Tuul, tuisk lõikab hammustavalt näkku. Lõikav külm, pakane.
3. midagi läbima, millestki üle kulgema (ning sel teel osadeks jaotama), millegagi lõikuma. Sirge AB lõikab sirget CD punktis P. Juhe liigub magnetväljas selle jõujooni lõigates. Põhjaga paralleelse tasapinnaga lõigatud tüvikoonus. Magistraalkraav lõikab heinamaa pooleks, kaheks. Maanteelint lõikab viljavälju. Värsked jänesejäljed lõikasid meie rada. Vanaisa otsaesist lõikavad sügavad vaod. Autojuht lõikas kurvi sirgeks. Autolaternate valgusvihud lõikavad pimedust, udu. || suunduma, tungima. *.. ainult Via Appia lõikas takistusist hoolimata nöörsirgelt edasi. F. Tuglas. *Veidi aja pärast lõikas teine auto kõrvalrajalt ette. T. Kokla (tlk).
4. piltl (millegi pealt) teenima, (vahelt)kasu, tulu saama; midagi osaks saama. Kasu, profiiti lõikama. Ärimees oskab (igalt poolt, igast asjast, igas asjas) lõigata. Osav mees lõikab, kust vähegi annab. Defitsiitse kauba pealt annab lõigata. Ihaldab kuulsust, au, kiitust lõigata. Reeturid lõikavad rahva põlgust ja viha. *Härrale kerkisid majad, aga mina lõikasin aina sõimu ja sajatusi. I. Sikemäe.
5. piltl (teis(t)e juttu katkestades) teravalt, järsult ütlema, nähvama. „Ole vait!” lõikas Jaan. „Mis see sinu asi on,” lõikas teine talle vastu. *„Tuhkagi te ei tea,” lõikas Paul vahele ja naeratas siis hädiselt oma järskude sõnade pehmendamiseks. R. Kaugver.
6. kõnek lööma, nähvama. Haaras vitsa ja lõikas poisile mööda paljaid sääri. Lõikab hobusele piitsaga. *Laterdavad seljataga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist .. A. H. Tammsaare. || sport palli (teatava liikumissuuna ja pöörlemise saavutamiseks) riivamisi lööma. Lõigatud palling, löök.
7. kõnek jooksma, tormama, lippama. Pani, pistis lõikama. Üks lõikab ees, teine lippab järel. *Ja lõikabki noor rätsep Ülesoolt tulisi jalu koju .. O. Luts. *.. Maril käind kohe külm tuul südame alt läbi, nõnda lõigand noor mära mõisa soo peal. A. H. Tammsaare.
8. kõnek taipama, jagama. Sel mehel pea, nupp, kolu, kuppel lõikab. Mul (pea) ei lõika. *Tudeerigu need, kelle rahakott kannab ja aru lõikab .. R. Sirge.
9. kõnek (nägu, ilmet) tegema. Poiss lõikas koledaid lõustu, et teisi naerma ajada. *Kääbus viskas poole viinast alla, lõikas kibeda näo, tõmbas hinge .. M. Metsanurk. *Saamel köhatab ja lõikab veidraid irveid. B. Alver.

maailma|klass
(kellegi v. millegi eriti kõrgetasemelise, maailma tipptasemel oleva kohta). Maailmaklassi kuuluv, maailmaklassi sportlane, interpreet, laulja. Paul Kerese kiire tõus maailmaklassi. Jaapani telerid on maailmaklass. *Ma pole kunagi kedagi sellist [tüdrukut] näinud. Maailmaklass. M. Unt.

male|kuulsus
kuulus maletaja. Eesti malekuulsus Paul Keres.

male|olümpia
reeglipäraselt iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline võistkondlik malevõistlus. Paul Kerese võidud individuaalturniiridel ja maleolümpiail.

memuaarne ‹-se 2› ‹adj›
memuaaridest koosnev; mälestustel rajanev. Paul Ariste memuaarne pärand. Romaanis on memuaarseid episoode kirjaniku enda noorpõlvest.

mis|tarvis ‹adv›
küsiv-siduv otstarvet väljendav sõna: miks, milleks, mille pärast, mille jaoks, mispärast. a. otseses küsimuses. Mistarvis sa seda tegid? Mistarvis meid öösel üles aeti? Võiksin ju minna, aga mistarvis? Paul, mine tuppa, ema kutsub! – Mistarvis? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Mistarvis sellest temale rääkida! Mistarvis ise peaga tulle joosta, kui muidu läbi saab! *.. kuradi pärast, mistarvis on nad mu kodu kollaseks värvinud! T. Vint. c. alustab sihitis-, täiend- vm. kõrvallauset. Ma ei mõista, mistarvis sa mulle seda räägid? Poeg ei öelnud, mistarvis ta linna sõidab.

neeger|laulja
Ameerika neegerlaulja Paul Robeson.

nii ‹adv›

1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. || ‹korduvana sõnade palju, mitu ees› hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6. ‹ühendsidesõna osana› nii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu

paaris|mees
hrv paarimees. *Jaan Laide võtab paarismeheks Paul Tarami, sõnaahtra ja tõsise töömehe. H. Kiik.

perekonna|portree
perekonda kujutav portreemaal. Paul Raua perekonnaportreed.

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

praktiliselt ‹adv›

1. tegelikkuses, praktikas. Ta õpib uut ala praktiliselt tundma. Prooviti praktiliselt, kas tee on läbitav. *Me ei saanud tema seisukohti arvesse võtta. Teoreetiliselt olid need õiged, praktiliselt kasutamiskõlbmatud. A. Ravel (tlk).
2. otstarbekalt, asjalikult. Väga praktiliselt ehitatud hoone. Katsu raha praktilisemalt kulutada. *Paul oli üldse pärast oma haigust hakanud praktiliselt mõtlema. K. Ristikivi.
3. tegelikult, õigupoolest, peaaegu. Olen praktiliselt terve. See on praktiliselt toimeta aine. Lund praktiliselt polnudki. Tulemus on praktiliselt null.

publitsist ‹-i 21› ‹s›
publitsistikat viljelev kirjanik v. ajakirjanik. Paul Rummo publitsistina. Andeka publitsisti olukirjeldused.

põrmu|laps [-e]
(inimese kohta, eriti vaimulikus kirjanduses). *Teistest põrmulastest üleolek ei anna mingit kindlamat pinda Looja palge ees seismiseks. T. Paul.

püretama ‹37›
reostama, rüvetama; teotama. Sõja ajal püüdis vaenlane kaevusid, joogivett püretada. Püretatud õhk, koht. *Tema räpane hingeõhk ei pea püretama neid ruume siin... R. Roht. *Ehk tähendab see lause, .. et kehva kogudusse kuulumine ei määri meid, vaid meie võime püretada Kristuse kogudust? T. Paul.

püsivus ‹-e 5› ‹s›
(< as püsiv (2., 3., 4. täh.)). a. Silla, hoonete püsivus. Savianumate püsivuse parandamiseks neid kuumutatakse. Traditsioon tagab kultuuri püsivuse. Abielu püsivus. Uskusin lepingu püsivusse. Mälestuste püsivus. Tähelepanu püsivus. *Miljoneid aastaid tagasi kerkinud mäed on inimese jaoks püsivuse sümbol, aga Jumala ees on kõik ühtviisi üürike. T. Paul. b. Aine koostise püsivuse seadus. Mürkkemikaalide püsivus väliskeskkonnas. Kehatemperatuuri püsivus. Traditsioonide suhteline püsivus. Passaadid paistavad silma oma püsivuse poolest. c. Jahimehel peab jätkuma püsivust. On selline rahutu laps, millekski pole tal püsivust. Ta püüdis mind raugematu püsivusega kaasa meelitada. Nad ootasid ostjaid lausa idamaise kannatlikkuse ja püsivusega. Püsivus viib sihile.
▷ Liitsõnad: ebapüsivus.

rabanduse|löök
rabandus, rabandushoog. *.. kõigis ajalooraamatuis seisab ometi, et keiser Paul suri rabanduselöögist omaenese voodis .. J. Kross.

relvi maha panema
võitlemist, sõdimist lõpetama; end võidetuks tunnistama, alla andma. Sissepiiratud vaenlane pani relvad maha. Paul Keres ei pannud ka partiis halvemasse seisu sattudes relvi maha.

risti|kogudus
kristlik kogudus; kristlaskond. *Ristikoguduse ühtsus ei ole endastmõistetav ei avaras mõttes ega üksikkoguduse piireski. T. Paul.

rööbistama ‹37›
rööbiti, rööpseks seadma. Jooni, geoloogilisi läbilõikeid rööbistama. Kraasimisel kiud osaliselt rööbistatakse. *Selles kuuerealises salmis .. rööbistatakse sündmusi taevas ja maa peal. T. Paul.

samasus ‹-e 5› ‹s›

1. identsus, üksühene vastavus, üks ja seesama olemine. Asjade sarnasus pole veel nende samasus. Tuleb kahelda nende dokumentide ehtsuses ja samasuses. *Inimelule omasele muutuvusele ja kaduvusele vastandab kiri heebrealastele Jeesuse Kristuse samasuse läbi aegade. T. Paul.
2. mat võrdus, mis kehtib temas esinevate vabade muutujate kõikvõimalike väärtuste korral

seekaudu ‹adv›
selle kaudu, seeläbi. *Igavene elu on inimese lepitamine piiritu Jumala ja seekaudu ka inimese endaga. T. Paul.

seestuma ‹37›
(kurja vaimu kohta:) inimesse asuma, teda sel kombel oma võimusesse võtma; kurjast vaimust vallatud, haaratud olema. Saatan polevat kunagi proovinud seestuda tõelise uskliku hinge. Kuradist seestunud naine. Oht seestuda deemoneist. || hrv (üldisemalt). *Teist, Paul, ainult teist on seestunud kogu mu hing ja kogu mu ihu. A. Kurfeldt (tlk).

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

selg|rootu

1. ‹s› selgrootud pl zool selgroota ja seljakeelikuta loomad (Evertebrata e. Invertebrata). Mullas elab kakandeid, ämblikke, vihmausse jt. selgrootuid.
2. ‹adj› selgroogu mitteomav, ilma selgroota. Selgrootud loomad.
3. ‹adj› piltl iseloomutu, tahtejõuetu, põhimõttelage, muganev. Täiesti selgrootu inimene. Selgrootu olupoliitik. Selgrootu käsutäitja, pugeja, argpüks. Ta on selgrootu ja salakaval. Selgrootu allaheitlikkus. *Paulus ei ole selgrootu vingerdaja, et kõigile meeldida. T. Paul.

selja|taha ‹adv›

1. ajaliselt mööda, minevikku. Suurem osa elust on juba seljataha jäänud. Raske töösuvi jäi seljataha. Peagi jääb seljataha ka kümnes klass. Meenutasime ammu seljataha jäetud aegu. *Meie ei pea klammerduma olnu külge, ei pea taga igatsema seljataha jäänut. T. Paul.
2. ruumiliselt mööda, tahapoole. Rong ületas Saksamaa piiri, Poola jäi seljataha. Kui küla oli seljataha jäänud, algas konarlik metsatee. Kolm kilomeetrit on juba seljataha jäetud.
3. (kellegi edestamise v. ületamise kohta). Meie võimlejad jätsid konkurendid kaugele seljataha. Virtuooslikkuse poolest jätab vanameister teised pianistid ikka veel seljataha.

siit|saadik ‹adv›

1. sellest ajast peale, siitpeale. Siitsaadik algab uus elu. Olen teda korduvalt hoiatanud, siitsaadik tehku, mida ise tahab. *Tiit ja Jüri kirjutasid lepingule alla ja siitsaadik olid nende vahekorrad lõplikult selged. A. Kivikas.
2. kuni selle ajani, seniajani, senini. *Siitsaadik oli meie keisriks Nikolai, aga edaspidi saavat selleks Villem. K. Rumor. *.. küll aga on meil põhjust tänulikuks imestamiseks seeüle, et Jumal sedasama kirikut siitsaadik on hoidnud elus.. T. Paul.
3. siinse, selle kohani, siiamaani. Jalg tuleb siitsaadik maha võtta. Siitsaadik ja mitte enam!