[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 74 artiklit

deklareerima42
avalikult kuulutama, ametlikult v. pidulikult teada andma. Põhiseadus deklareeris sõna- ja trükivabadust. Deklareeris, et ta enam oma jalga sinna ei vii. *„Ilma Saaremaa koduõlut maitsmata küll ära ei lähe!” deklareeris Paul Laane .. L. Metsar.

doktoreeruma37
doktorikraadi omandama. Paul Ariste doktoreerus Tartus 1939. a.

etalon-i, -i 10› ‹s

1. füüs põhi-, standard-, kontrollmõõt, mille järgi valmistatakse teised, tegelikult tarvitatavad mõõdud. Meetri etalon.
2. näidis, näidiseksemplar, millega teisi võrreldakse. Ilu etalon. Paul Pinnat pidas ta näitleja etaloniks. *Niisuguses kogumikus äratrükitud tööd oleksid etaloniks, millega võrrelda oma igapäevast tööd. P. Viiding.

hiilge|osa
eriti silmapaistev osa. Paul Pinna hiilgeosadeks olid mitmed ajaloolised valitsejakujud.

kaas|maalane
kellegagi samalt maalt pärit inimene. Kohtasin võõrsil sageli kaasmaalasi. Verhaeren ja Maeterlinck olid kaasmaalased. Paul Keres oli meie kuulus kaasmaalane.

karistus-e 5› ‹s
kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- v. mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon. Kehaline karistus. Ränk, raske, karm, range, kerge karistus. Õiglane, ülekohtune karistus. Kurjategija sai teenitud karistuse. Mõisnik võis määrata ihunuhtlust ja muid karistusi. Mehi ähvardati mitmesuguste karistustega. Pääses seekord veel karistuseta. Poiss jäeti karistuseks söömata. Karistuse mõistmine, määramine. Karistuse täitmine, täideviimine. Karistuse määr, alammäär, ülemmäär. Karistusest vabastamine. Kannab varguse eest karistust parandusliku töö koloonias. Kurjategijatele mõisteti karistuseks viis aastat vabadusekaotust. *„Taeva karistus! Issa rist!” kasutab sõber Paul hurjutamiseks tädi sõnavara. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: administratiiv|karistus, distsiplinaar|karistus, haldus|karistus, kriminaalkaristus; peksu|karistus, vanglakaristus.

kidane-se 4› ‹adj

1. kidaline. *Tänasest minul immitseb roostet kidane rauakild südames. P.-E. Rummo.
2. piltl täbar, ebameeldivalt keerukas. See on üpris kidane asi. *Väga kidane küsimus oli teekonnakulude küsimus. E. Vilde.
3. kidakeelne (1. täh.) *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.

kinnine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

kinniseltadv

1. suletult, suletuna, kinnisena. Raamat on kinniselt mu ees.
2. endassetõmbunult, kinnisena; külmalt ja tõrjuvalt. *Käo Paul võtab kohtutäituri tere kinniselt vastu ja uurib kõhetut ametimeest üleoleva pilguga. M. Traat.
3. kinnisel hääletamisel. *Juhataja valiti kinniselt, sedelitega .. F. Tuglas.
4. vähe liikuvalt. *Mäng [jalgpallis] algas n.-ö. kinniselt, tormamiseta. O. Reinlo.

kramm-i 21› ‹s
kriimustus, kriim; täke. Kulmul oli pikk veritsev kramm. Vanal autokerel on mitmeid kramme ja mõlke. Jääle jääb löögist valge kramm. Kirves sattus kivisse – teral suur kramm sees. *Paul Ronimois raius [puusse] krammi sisse, läks siis trepilt saagi tooma. V. Ilus.

krillima42
kõnek jonni, kiusu ajama, pahuksis olema. Küll on kiusakad, muudkui aga krillivad omavahel. Mihkel krillis alailma Antsuga. Raske on töötada, kui kogu aeg krillitakse. *Sina ole vait ja ära krilli ühtelugu, Paul. Sina saad kah pilli. O. Luts.

kujukaltadv
(< kujukas). Sel moel tegutsemine on kujukalt öeldes sõelaga vee kandmine. Vanasõnades väljenduvad kujukalt rahva tähelepanekud ja tõekspidamised. *„Teie kanad,” katsus Paul kujukamalt rääkida, „on kogu aeg kuldmune munenud, aga ainult direktor Kütile ..” J. Semper.

kummatigiadv

1. ometi, siiski. Epideemiale suudeti kummatigi piir panna. Tuleb kummatigi valvel olla, kuigi otsest ohtu ei paista. *.. ei saadud teda kummatigi kätte, sest tema oli väle jalgade poolest.. F. Tuglas (tlk). *Kõrvad huugavad. Aga kummatigi tabavad nad üsna varsti ühe väga hirmsa hääle.. J. Peegel.
2. ammuks siis, saati siis. *Vana Paul ütles, et tema ei paneks sihukesse kuuri loomahinge ka mitte, kummatigi inimesi. V. Ilus.
3. lisaks kõigele, pealegi. *Andres ei vastanud: see kõik tüütas teda juba ammugi! Kummatigi oli tal küllalt tegemist oma isiklikkudegi mõtetega. A. Jakobson.

kuulutama37

1. midagi avalikult, ametlikult teatavaks tegema (suuliselt v. kirjalikult). Sõda kuulutama. Kohtuotsust kuulutama. Uue seaduse kehtimahakkamisest kuulutati rahvale kirikukantslist. Pärast mitmetunnilist istungit kuulutati vaheaeg. Kuulutas ajalehes, et tal on maja müüa. Edumeelsed kuulutasid avalikult, et toetavad uut korda. || kedagi v. midagi avalikult kellekski v. millekski, teat. seisundis olevaks tunnistama. Kuningaks, keisriks, presidendiks, pealikuks kuulutama. Endine asumaa kuulutati iseseisvaks. Katoliku kirik kuulutas Jeanne d'Arci pühakuks. Looduskaitsealaks kuulutatud piirkond. Mees kuulutati tagaotsitavaks. Kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. Koosolek kuulutati avatuks. Diskussioon kuulutati lõpetatuks. Kõrgkoolis kuulutati mitu kohta vakantseks. Määrus, seadus kuulutati kehtetuks. Võlad kuulutati kustutatuks. *Sümbolistid kuulutasid oma õpetajaks Paul Verlaine'i.. N. Andresen. *Riik oli kuulutatud sõjaseisukorda. Väeosades kästi moodustada väljakohtud.. K. Rumor. || maha kuulutama. *Hilda kuulutati täna esimest korda kirikus ... Madjakuga. O. Luts.
2. rääkima, seletama, ütlema, teada andma. Ruttas teistele head uudist, oma rõõmu, muret, kartusi kuulutama. Kaupmehed kuulutasid laadaplatsil valju häälega oma kaupa. Mis sellest ikka võõrastele, kogu maailmale kuulutada! Ta kuulutas suure suuga kõigile, mis ta teel nägi. „Palun kõiki lauda istuda!” kuulutas perenaine pidulikult. „Seda ei või mingil juhul lubada!” kuulutasin resoluutselt. Marika kuulutas, et tema ei tule homme kaasa. *Valvsa ja terase haraka kädistamine, kes kõike näeb ja kõigest kuulutab, päästab mõnegi looma elu. O. Tooming. || piltl millestki märku v. tunnistust andma. Kellahelin kuulutab vahetunni lõppu, tunni algust. Raekoja kell kuulutas südaöötundi. Vabrikuvile kuulutas tööpäeva algust. Lõokesed ja kuldnokad kuulutavad kevade saabumist. *Varsti kuulutab vägev norskamine, et väsimus tast on võitu saanud. E. Vilde. *Söö kui hästi, aga nägu seda ei kuuluta. P. Krusten.
3. jutlustama, levitama, propageerima. Jumalasõna, evangeeliumi, ristiusku kuulutama. Kuulutati võrdsust ja vendlust. *Ma kuulutasin üht aadet. G. Suits.
4. ennustama, ette kuulutama. Oraakel kuulutas kreeklastele võitu. Kaardimoor kuulutas kaartidelt tulevikku. Käevaataja oli talle kuulutanud pikka iga, rikast meest. Jutlustaja kuulutas viimsepäeva tulekut. Ta kuulutas oma vastastele kadu. Kaardid ei kuulutanud talle midagi head. *Nagu saunaeit suvel kuulutanud, nõnda see ka oli: Krõõdal sündis tütar. A. H. Tammsaare. || saabuva, tulevikus toimuva kohta tunnistust andma, midagi aimata laskma. Meeste vihased näod kuulutasid kurja, ei kuulutanud midagi head. Kõik taevamärgid kuulutasid ilmamuutust. Pikad varjud kuulutasid õhtu lähenemist. *Tuul rebib pilvi, kisub kübaraid peast, kuulutab sula. J. Semper.

kõbima37

1. kohendama, vähekese parandama, korda seadma; millegi kallal tasapisi nokitsema. Vanu riideid, jalavarje kõbima. Kõbib elumaja, lauta, karjamaa-aeda, tööriistu. Artiklit on vaja veel natuke kõbida. *Paul kõbis sel silmapilgul parajasti tuld, et jälle midagi hädalist keema ajada.. O. Luts.
2. murd kobima, minema. *Tarvis on koju magama kõbida. A. Jakobson. *Aga kui temasugused kord vanaks saavad, siis ei jää muud üle, kui kõbi vaestemajja. O. Luts.

kõri11› ‹s

1. anat kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt. imetajatel ühtlasi hääletekkeelund (larynx). Inimese, looma kõri. Kõri kõhred, lihased, ehitus. Häälekurrud paiknevad kõris. Härja kõrist kostis vihane möire. Kõri kinni pigistama. Miski nagu nöörib, pigistab kõri. Ta ei saanud sõnagi suust, hirm nööris kõri kinni. || mitmesugustes, hrl. kõva häälega hüüdmist, karjumist, laulmist väljendavates vm. häälega seostuvates ühendites. Karjub, laulab, naerab, hüüab, röögib täiest, kogu, kõigest kõrist. Röögiti laulda kuis kõri võttis. Mehed hakkasid laia kõriga naerma. Hõiskab täie kõriga. „Meie võit!” kuulutas ta täiel kõril. On sel alles võimas kõri! *Neil oli hea laulumees, parem kui Viies, kellel ka on kõri nagu orelivile. P. Kuusberg. || kõnek (karjuva, laulva inimese kohta). *Kümned kõrid püüavad üksteisest üle kisendada. Ansomardi.
▷ Liitsõnad: hinge|kõri, hõbe|kõri, laulukõri; kisakõri.
2. vastav piirkond (ees) kaelal. Kõri läbi lõikama. Kellelgi kõrist kinni haarama, hoidma. Koer kargas kitsele kõrri (kinni). Hunt lõi hambad hobusele kõrri. Tõmbab endal sõrmega üle kõri. Karjub, nagu oleks tal keegi kõri kallal 'püüaks teda tappa'. *Paul haaras kõri järele, nagu jääks tal hing kinni. K. Ristikivi.
3. kurk [kurgu]. Kulinal voolab õlu mehe kõrist alla. Kartulitükk jäi kõrisse kinni. See toit ei lähe mul kõrist alla. *Ei ole sinu suugi sarvest ega kõri kasetohust, hehehe! A. Jakobson. || kõnek (kõva viinavõtja kohta). Va kõri, kaanib õlut ja viina nagu kaamel vett. See mees on kõva kõri, hommikust õhtuni auru all. *Ega vanapiiga teid, kõrisid, jõua täis joota. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: söögikõri; jooma|kõri, õllekõri.
vrd kõrini

kümnene-se 5 või -se 4

1.adjkümmet ühikut v. üksust omav. a. kümneaastane. Kümnene Ats, plika. Vanem poiss oli umbes kümnene. Paul saab varsti kümneseks. b. (muudel juhtudel). Kümnene salk. Kümnene kuldraha. *Juhtus sedagi, et visati üle kümnene [= kümnekilomeetrine] kõverus sisse, et sind sihtkohale ligemale sõidutada. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: kahe|kümnene, kaheteist|kümnene, kolme|kümnene, nelja|kümnene, seitsme|kümnene, viiekümnene.
2.adjkella 10 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kümnene buss, rong. Kella kümnene koosolek jääb arvatavasti ära.
▷ Liitsõnad: kaheteist|kümnene, üheteistkümnene.
3.skümneline. *Nüüd olgu sul kohe kümnene näpu vahel, kui sihuke mõte peaks tulema. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: viiekümnene.

lame-da 2› ‹adj

1. tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta). Lame tasandik, org, kiltmaa. Lame kui laud. Osa paate on kumera, osa lameda põhjaga. Kas panen lauale lamedad või sügavad taldrikud? Konveierilindi pind on lame või nõgus. Lamedate vuukidega müüritis. Lame rind. || väikese kallakuga, lauge. Lamedad katused. Enne finišit oli suusarajal lame tõus. Järsk nõlv kaevati lamedamaks. Ookeanil käis lame laine. Lame temperatuurikõver. Mürsu lame lennujoon. || lai ja madal, lapik. Lame kivi, leib. Lamedad viilid. Paeluss on lame nagu lint. Noorelt on hernekaunad lamedad. Sõlgi on pealt kuhikjaid, kumeraid ja lamedaid. Ühekorruseline lame ridamaja. Lame sõrmus. Lame nina, nägu. Jugapuu on lamedate okastega. Lame mütsilätu nagu pannkook peas. *Ükski moejoon ega riie ei päästa, kui oled lame nagu laudade vahelt läbi kistud. M. Traat.
2. piltl tavaline, igapäevane, hall; labane, banaalne; isiku- v. eripäratu, ilmetu. Lame vaheldusetu ning rõõmutu elu. Lamedad naljad, kiidusõnad tüütavad ära. Joobnu läheb käitumises lamedaks. Lame stiil, keel, etendus. Nõrgamõistuslikel on lame miimika. Tal on tugev, kuid lame hääl. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume .. J. Tuulik. *Oli lamedat kõnnakut, lamedaid liigutusi, nagu emapardil .. O. Luts.

laste|mäng
lapsemäng. *Ülesanne, millest Paul rääkis [= laskemoonalao õhkulaskmine], polnud lastemäng. R. Kaugver.

laudlaua 23› ‹s

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. ||hrl. liitsõna järelosanasellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. ||pl.kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. ||pl.kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. ||pl.van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3.liitsõna järelosanatähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

lava|looming
lavakunstniku v. näitekirjaniku looming. Paul Pinna, Tiit Kuusiku lavalooming. Shakespeare'i lavalooming.

liider-dri, -drit 2› ‹s

1. hrl pol juht v. juhtiv tegelane. Partei, konservatiivide liider. Teisitimõtlejate liider. Presidendi kohtumised liitlasmaade liidritega.
2. hrl sport (võistlustel) esikohal olija, juhtija. Paul Keres tõusis turniiri liidriks. Teisel kohal olija kaotab liidrile poole punktiga, on liidri kannul. Suusamaratonis vahetus liider mitu korda. Astronoomia oli sajandeid loodusteaduste liidriks.

lohistama37
lohinal, loha (järel, järele) vedama; lohinat tekitama. Lohistasime paadi kaldale, kuivale. Kui kotti kanda ei jõua, lohista järel. Hunt oli lamba murdnud ning metsa lohistanud. Oli kuulda, kuidas koridoris midagi rasket lohistatakse. Haavatu suutis end siiski edasi lohistada. Lohistab jalgu järel, astub jalgu lohistades, lohistab suurte saabastega, toatuhvlitega. | piltl. Räägib natuke sõnu lohistades. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume nagu lodja põhi, ei lohistanud end kuuendast klassist kaugemale .. J. Tuulik.

lõikamalõigata 48

1. noaga, kääridega vm. terariistaga laaste, viilusid, tükke, lõike millestki eraldama, sälku, täket vms. tekitama; midagi (soovitavat vormi andes) lõhki, pooleks vm. osadeks tegema; lõikeriistaga töötlema. Noaga, kääridega, lambaraudadega, saega, skalpelliga, žileti(tera)ga lõikama. Leiba, saia, liha, juustu, vorsti lõikama. Kartulid lõikame pooleks, viiludeks, kuubikuteks. Paberit, pappi, riiet, klaasi lõikama. Lõikab kala ühe noatõmbega lõpustest sabauimeni lahti. Lõika konservikarp lahti. Raamat on lahti lõikamata. Lõika ajalehest see artikkel välja. Vaata, et sa endale sisse, noaga pöidlasse, žiletiga põske ei lõika. Poistel on kombeks oma nime puutüvesse, koolipinki lõigata. Küüsi lõikama. Oli lasknud endal juuksed lühikeseks, maha, poisipeaks lõigata. Hekki tuleb lõigata. Lähme metsa puid, palke lõikama. Saekaater lõikab laudu. Palgid lõigatakse laudadeks. Katuselaaste, sindleid lõikama. Turvast lõigati õhukese terava turbalabidaga. Vikatit lõigatakse vikatinoaga. Kraavi lõikama 'kraavi kaevama'. Vilja lõikama 'sirbiga lõigates v. niites koristama'. Vankrirattad lõikavad kõrrepõldu sügavad rööpad. Uusmaasaajale lõigati suurtalust tükk maad. Linooli, puitu, metalli lõigatud joonis. Halvasti lõigatud kuub. Metalle lõigatakse peamiselt metallilõikepinkidel. Tooriku töötlemisel lõigatakse sellelt laaste. Nii paks udu, et lõika või noaga. Ülemus astus sisse, jutt lõigati nagu noaga katki, pooleks. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mida külvad, seda lõikad. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *Isa lõikab laua juures suure pika noaga tubakat .. M. Traat. | piltl. Laev lõikab laineid. Pääsukese tiivad lõikavad vihinal õhku. Tantsupaarid lõikavad parketil hoogsaid kaari, poognaid. || kõnek opereerima; kastreerima, kohitsema. Teda on mitu korda lõigatud. Tal lõigati pimesool, osa magu välja. Taheti lõigata, aga haige polnud nõus. Põrsaid, kulti, täkku lõikama. Ähvardanud teisel munad maha lõigata. || (terariista lõikevõime kohta). Vikat lõikab hästi nagu habemenuga. Nuga, saag on nüri, ei lõika.
2. piltl teravat, hrl. ebameeldivat, valulist vm. aistingut v. tunnet tekitama. a. teravalt valutama. Lõikav valu rinnus. *.. lõikas Jüri Vihuri kätesse ja jalgadesse otse väljakannatamatu valu. H. Sergo. b. teravat, häirivat aistingut esile kutsuma. Vile, sireen, trammirataste krigin, ukse kägin lõikab (valusalt) kõrva, kõrvu. Ere valgus lõikas silma, silmadesse. Põrandalaki terav hais lõikab ninna. Lõikav hääl. c. hinge-, südamevalu tegema. Solvang lõikab hinge, südamesse. Lõikab (südant, südames) nagu nüri saega, kreissaega. Lõikav pilge. *Esimest korda oma abielus tunneb Andres, et Krõõda sõnad võivad südamesse lõigata. A. H. Tammsaare. d. (järsku) teravalt teadvusse tungima; teadvusse, mällu sööbima. Upun, lõikas mul läbi pea. Lapsepõlvesündmused lõikavad eredalt mällu. *Kas oli see unenägu või jampsimine, .. aga meelde on ta mulle lõiganud teravalt. J. Parijõgi. *Aga kui siis tuule puhang niutsatas korstnas, lõikas hirmuvärin läbi südame. A. Mälk. e. (tuule, madala temperatuuri kohta:) teravat külmatunnet tekitama. Tuul, tuisk lõikab hammustavalt näkku. Lõikav külm, pakane.
3. midagi läbima, millestki üle kulgema (ning sel teel osadeks jaotama), millegagi lõikuma. Sirge AB lõikab sirget CD punktis P. Juhe liigub magnetväljas selle jõujooni lõigates. Põhjaga paralleelse tasapinnaga lõigatud tüvikoonus. Magistraalkraav lõikab heinamaa pooleks, kaheks. Maanteelint lõikab viljavälju. Värsked jänesejäljed lõikasid meie rada. Vanaisa otsaesist lõikavad sügavad vaod. Autojuht lõikas kurvi sirgeks. Autolaternate valgusvihud lõikavad pimedust, udu. || suunduma, tungima. *.. ainult Via Appia lõikas takistusist hoolimata nöörsirgelt edasi. F. Tuglas. *Veidi aja pärast lõikas teine auto kõrvalrajalt ette. T. Kokla (tlk).
4. piltl (millegi pealt) teenima, (vahelt)kasu, tulu saama; midagi osaks saama. Kasu, profiiti lõikama. Ärimees oskab (igalt poolt, igast asjast, igas asjas) lõigata. Osav mees lõikab, kust vähegi annab. Defitsiitse kauba pealt annab lõigata. Ihaldab kuulsust, au, kiitust lõigata. Reeturid lõikavad rahva põlgust ja viha. *Härrale kerkisid majad, aga mina lõikasin aina sõimu ja sajatusi. I. Sikemäe.
5. piltl (teis(t)e juttu katkestades) teravalt, järsult ütlema, nähvama. „Ole vait!” lõikas Jaan. „Mis see sinu asi on,” lõikas teine talle vastu. *„Tuhkagi te ei tea,” lõikas Paul vahele ja naeratas siis hädiselt oma järskude sõnade pehmendamiseks. R. Kaugver.
6. kõnek lööma, nähvama. Haaras vitsa ja lõikas poisile mööda paljaid sääri. Lõikab hobusele piitsaga. *Laterdavad seljataga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist .. A. H. Tammsaare. || sport palli (teatava liikumissuuna ja pöörlemise saavutamiseks) riivamisi lööma. Lõigatud palling, löök.
7. kõnek jooksma, tormama, lippama. Pani, pistis lõikama. Üks lõikab ees, teine lippab järel. *Ja lõikabki noor rätsep Ülesoolt tulisi jalu koju .. O. Luts. *.. Maril käind kohe külm tuul südame alt läbi, nõnda lõigand noor mära mõisa soo peal. A. H. Tammsaare.
8. kõnek taipama, jagama. Sel mehel pea, nupp, kolu, kuppel lõikab. Mul (pea) ei lõika. *Tudeerigu need, kelle rahakott kannab ja aru lõikab .. R. Sirge.
9. kõnek (nägu, ilmet) tegema. Poiss lõikas koledaid lõustu, et teisi naerma ajada. *Kääbus viskas poole viinast alla, lõikas kibeda näo, tõmbas hinge .. M. Metsanurk. *Saamel köhatab ja lõikab veidraid irveid. B. Alver.

maailma|klass
(kellegi v. millegi eriti kõrgetasemelise, maailma tipptasemel oleva kohta). Maailmaklassi kuuluv, maailmaklassi sportlane, interpreet, laulja. Paul Kerese kiire tõus maailmaklassi. Jaapani telerid on maailmaklass. *Ma pole kunagi kedagi sellist [tüdrukut] näinud. Maailmaklass. M. Unt.

male|kuulsus
kuulus maletaja. Eesti malekuulsus Paul Keres.

male|olümpia
reeglipäraselt iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline võistkondlik malevõistlus. Paul Kerese võidud individuaalturniiridel ja maleolümpiail.

memuaarne-se 2› ‹adj
memuaaridest koosnev; mälestustel rajanev. Paul Ariste memuaarne pärand. Romaanis on memuaarseid episoode kirjaniku enda noorpõlvest.

mis|tarvisadv
küsiv-siduv otstarvet väljendav sõna: miks, milleks, mille pärast, mille jaoks, mispärast. a. otseses küsimuses. Mistarvis sa seda tegid? Mistarvis meid öösel üles aeti? Võiksin ju minna, aga mistarvis? Paul, mine tuppa, ema kutsub! – Mistarvis? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Mistarvis sellest temale rääkida! Mistarvis ise peaga tulle joosta, kui muidu läbi saab! *.. kuradi pärast, mistarvis on nad mu kodu kollaseks värvinud! T. Vint. c. alustab sihitis-, täiend- vm. kõrvallauset. Ma ei mõista, mistarvis sa mulle seda räägid? Poeg ei öelnud, mistarvis ta linna sõidab.

neeger|laulja
Ameerika neegerlaulja Paul Robeson.

niiadv

1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. ||korduvana sõnade palju, mitu eeshulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6.ühendsidesõna osananii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu

paaris|mees
hrv paarimees. *Jaan Laide võtab paarismeheks Paul Tarami, sõnaahtra ja tõsise töömehe. H. Kiik.

perekonna|portree
perekonda kujutav portreemaal. Paul Raua perekonnaportreed.

pidamapean, pidasin impers peetakse, peetud 42
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). |hrl. impers.(ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14.hrl. translatiivigakellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15.elatiivigahoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16.hrl. tud-partitsiibiskasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

praktiliseltadv

1. tegelikkuses, praktikas. Ta õpib uut ala praktiliselt tundma. Prooviti praktiliselt, kas tee on läbitav. *Me ei saanud tema seisukohti arvesse võtta. Teoreetiliselt olid need õiged, praktiliselt kasutamiskõlbmatud. A. Ravel (tlk).
2. otstarbekalt, asjalikult. Väga praktiliselt ehitatud hoone. Katsu raha praktilisemalt kulutada. *Paul oli üldse pärast oma haigust hakanud praktiliselt mõtlema. K. Ristikivi.
3. tegelikult, õigupoolest, peaaegu. Olen praktiliselt terve. See on praktiliselt toimeta aine. Lund praktiliselt polnudki. Tulemus on praktiliselt null.

publitsist-i 21› ‹s
publitsistikat viljelev kirjanik v. ajakirjanik. Paul Rummo publitsistina. Andeka publitsisti olukirjeldused.

põrmu|laps [-e]
(inimese kohta, eriti vaimulikus kirjanduses). *Teistest põrmulastest üleolek ei anna mingit kindlamat pinda Looja palge ees seismiseks. T. Paul.

püretama37
reostama, rüvetama; teotama. Sõja ajal püüdis vaenlane kaevusid, joogivett püretada. Püretatud õhk, koht. *Tema räpane hingeõhk ei pea püretama neid ruume siin... R. Roht. *Ehk tähendab see lause, .. et kehva kogudusse kuulumine ei määri meid, vaid meie võime püretada Kristuse kogudust? T. Paul.

püsivus-e 5› ‹s
(< as püsiv (2., 3., 4. täh.)). a. Silla, hoonete püsivus. Savianumate püsivuse parandamiseks neid kuumutatakse. Traditsioon tagab kultuuri püsivuse. Abielu püsivus. Uskusin lepingu püsivusse. Mälestuste püsivus. Tähelepanu püsivus. *Miljoneid aastaid tagasi kerkinud mäed on inimese jaoks püsivuse sümbol, aga Jumala ees on kõik ühtviisi üürike. T. Paul. b. Aine koostise püsivuse seadus. Mürkkemikaalide püsivus väliskeskkonnas. Kehatemperatuuri püsivus. Traditsioonide suhteline püsivus. Passaadid paistavad silma oma püsivuse poolest. c. Jahimehel peab jätkuma püsivust. On selline rahutu laps, millekski pole tal püsivust. Ta püüdis mind raugematu püsivusega kaasa meelitada. Nad ootasid ostjaid lausa idamaise kannatlikkuse ja püsivusega. Püsivus viib sihile.
▷ Liitsõnad: ebapüsivus.

rabanduse|löök
rabandus, rabandushoog. *.. kõigis ajalooraamatuis seisab ometi, et keiser Paul suri rabanduselöögist omaenese voodis .. J. Kross.

relvi maha panema
võitlemist, sõdimist lõpetama; end võidetuks tunnistama, alla andma. Sissepiiratud vaenlane pani relvad maha. Paul Keres ei pannud ka partiis halvemasse seisu sattudes relvi maha.

risti|kogudus
kristlik kogudus; kristlaskond. *Ristikoguduse ühtsus ei ole endastmõistetav ei avaras mõttes ega üksikkoguduse piireski. T. Paul.

rööbistama37
rööbiti, rööpseks seadma. Jooni, geoloogilisi läbilõikeid rööbistama. Kraasimisel kiud osaliselt rööbistatakse. *Selles kuuerealises salmis .. rööbistatakse sündmusi taevas ja maa peal. T. Paul.

samasus-e 5› ‹s

1. identsus, üksühene vastavus, üks ja seesama olemine. Asjade sarnasus pole veel nende samasus. Tuleb kahelda nende dokumentide ehtsuses ja samasuses. *Inimelule omasele muutuvusele ja kaduvusele vastandab kiri heebrealastele Jeesuse Kristuse samasuse läbi aegade. T. Paul.
2. mat võrdus, mis kehtib temas esinevate vabade muutujate kõikvõimalike väärtuste korral

seekauduadv
selle kaudu, seeläbi. *Igavene elu on inimese lepitamine piiritu Jumala ja seekaudu ka inimese endaga. T. Paul.

seestuma37
(kurja vaimu kohta:) inimesse asuma, teda sel kombel oma võimusesse võtma; kurjast vaimust vallatud, haaratud olema. Saatan polevat kunagi proovinud seestuda tõelise uskliku hinge. Kuradist seestunud naine. Oht seestuda deemoneist. || hrv (üldisemalt). *Teist, Paul, ainult teist on seestunud kogu mu hing ja kogu mu ihu. A. Kurfeldt (tlk).

segama37

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

selg|rootu

1.sselgrootud pl zool selgroota ja seljakeelikuta loomad (Evertebrata e. Invertebrata). Mullas elab kakandeid, ämblikke, vihmausse jt. selgrootuid.
2.adjselgroogu mitteomav, ilma selgroota. Selgrootud loomad.
3.adjpiltl iseloomutu, tahtejõuetu, põhimõttelage, muganev. Täiesti selgrootu inimene. Selgrootu olupoliitik. Selgrootu käsutäitja, pugeja, argpüks. Ta on selgrootu ja salakaval. Selgrootu allaheitlikkus. *Paulus ei ole selgrootu vingerdaja, et kõigile meeldida. T. Paul.

selja|tahaadv

1. ajaliselt mööda, minevikku. Suurem osa elust on juba seljataha jäänud. Raske töösuvi jäi seljataha. Peagi jääb seljataha ka kümnes klass. Meenutasime ammu seljataha jäetud aegu. *Meie ei pea klammerduma olnu külge, ei pea taga igatsema seljataha jäänut. T. Paul.
2. ruumiliselt mööda, tahapoole. Rong ületas Saksamaa piiri, Poola jäi seljataha. Kui küla oli seljataha jäänud, algas konarlik metsatee. Kolm kilomeetrit on juba seljataha jäetud.
3. (kellegi edestamise v. ületamise kohta). Meie võimlejad jätsid konkurendid kaugele seljataha. Virtuooslikkuse poolest jätab vanameister teised pianistid ikka veel seljataha.

siit|saadikadv

1. sellest ajast peale, siitpeale. Siitsaadik algab uus elu. Olen teda korduvalt hoiatanud, siitsaadik tehku, mida ise tahab. *Tiit ja Jüri kirjutasid lepingule alla ja siitsaadik olid nende vahekorrad lõplikult selged. A. Kivikas.
2. kuni selle ajani, seniajani, senini. *Siitsaadik oli meie keisriks Nikolai, aga edaspidi saavat selleks Villem. K. Rumor. *.. küll aga on meil põhjust tänulikuks imestamiseks seeüle, et Jumal sedasama kirikut siitsaadik on hoidnud elus.. T. Paul.
3. siinse, selle kohani, siiamaani. Jalg tuleb siitsaadik maha võtta. Siitsaadik ja mitte enam!

sittsita 23

1.sväljaheide, roe. a. vulg (inimesel); ‹ainsuse väliskohakäänetes adverbilaadseltroojamine. Läks sitale, on sital, tuli sitalt. b. kõnek sõnnik. Põllule veeti sitta. Rikastel on raha kui ratsahobuse sitta. *„Suhkrupeet on nagu seajalg, algul sita sees, hiljem sulab suus,” püüdis Käpa Paul naisteväge lohutada. K. Saaber. *Silo järele, sitta tõstma, lehmi nühkima, piima tassima, heinu vedama – sinna ma kõlban, muuks mitte... J. Sarapuu.
▷ Liitsõnad: hiire|sitt, kana|sitt, kirbu|sitt, kärbse|sitt, linnusitt vrd juudasitt.
2.skõnek mustus, roppus, räpp. *Issand, sa ise tead... kui mind, vanainimest, ees ega taga kasimas ei oleks, upuksid vist mõlemad sita sisse ära. L. Kibuvits. || miski täiesti vilets, halb v. tühine. Mitte film, vaid sitt, haltuuramaiguline soperdis!
3.adjkõnek täiesti vilets v. halb. Olukord on sitt. Ajad on sitad. On alles sitt lugu! Ta on üks sitt mees. Sihukese sita autoga ma ei sõidagi. Ilm kipub sitaks minema. Sitt viin, aga juua kõlbab. *Ja nad pole sugugi seda sitemat sorti ülemad – kortel viina kassiahastuse ja peksu peale on ju suur asi. H. Sergo.
4. kasut. mitmesugustes halvustavates v. rahvapärastes ütlustes ja väljendites (vahel ka sõimusõnana). Mine, sõida sitale oma jutuga! Kedagi sitale saatma 'kedagi minema ajama, kellestki lahti ütlema v. kedagi mitte kuulda võtma'. Teda hoia nagu sitta pilpa peal 'väga õrnalt'. Ega ikka sitast saia 'kõlbmatust asjast korralikku' saa. Ega minagi sita pealt riisutud 'kehv, väärtusetu isik' ole! Ära sitta puutu, hakkab haisema 'jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust'. No on sita 'pahanduse, jama, ebameeldivuse' kokku keeranud! Saagu või sitem 'hullem'. „Kas pea valutab?” – „Mis ta sitt ikka valutab!” Oleks tal sital rahagi! Mis sa sitaga 'tühjaga' jändad, jandid, jahid! Mis sa sitast 'tühjast' kahetsed! Sitta kah 'tühja kah'! Sittagi sa tead 'sa ei tea tuhkagi'! Sitta sa sellest aru saad 'sa ei saa sellest midagi aru'. *Kui oleks olnud.. üksainuski õige diviis. Üksainus! Oleksime löönud nii, et sitt ja sulepuru. H. Susi.

spioon-i 21› ‹s
salakuulaja, spioneerimisega tegelev isik. Hambuni relvastatud välismaa spioon. Spiooni tabama, paljastama. *„Pärast esimest klahvi ma suupistet ei võta,” maskeeris spioon end slaavlaseks.. A. Kurtna (tlk). *Paul, hakkad spiooniks. Vaatad, kus nad meie laegast hoiavad. E. Kuus.

stereotüüpne-se 2› ‹adj
ühel ja samal kujul, muutumatuna korduv; trafaretne, šabloon(ili)ne, kulunud. Rahvalaulude stereotüüpsed algvärsid. Stereotüüpsed kujundid, epiteedid, väljendid. Muinasjutud lõpevad sageli stereotüüpse vormeliga. Haige stereotüüpsed liigutused. Liigisisene stereotüüpne käitumine. Stereotüüpsed arvamused. Stereotüüpsed hinnangud rahvuste kohta. Andis stereotüüpseid vastuseid. *Enamik inimesi ei teadvusta endale kunagi, kui stereotüüpne ja valmisdetailidest kokkupandud on nende vaim. T. Paul.

sulane-se 4› ‹s

1. palga eest (hrl. põllutöödel) töötav meessoost maatööline. Peremehed, sulased ja vabadikud. Jüripäevast palgati, võeti tallu sulane ja tüdruk. Suuremates taludes peeti mitut sulast. Tule mulle sulaseks! Teenis talus sulasena. Laisk, tubli sulane. Muinasjutt rikkast peremehest ja vaesest sulasest. Ta on oma venna palgata sulane. Ordurüütlid ja nende sulased. Mõisnike kannupoisid ja sulased. Parem põrgus peremees olla kui taevas sulane. Kõht on isand, sina tema sulane. *Aga kui kasvad suuremaks, siis lööd sulaseks ja saad palga juba omale. R. Roht.
▷ Liitsõnad: aasta|sulane, aeru|sulane, kala|sulane, mõisa|sulane, mõrra|sulane, paadi|sulane, palga|sulane, pool|sulane, põllu|sulane, talu|sulane, teosulane; noor|sulane, vanasulane; mõõga|sulane, rae|sulane, ratsa|sulane, sõjasulane.
2. teener, abiline; kuulekas käsilane. Issanda truu sulane. *Jeesuse kui Jumala sulase kõrval seisavad Tema järelkäijad ja tunnistajad läbi aegade – kuni meie endini. T. Paul. *Ka oma õpetajaid pidavat nemad [= rahvas] mõisniku sulasteks ja usaldus nende vastu olevat väga väike. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: jumala|sulane, põrgusulane vrd saapasulane.

suts-u 21› ‹s
kõnek
1. vähene määr v. kogus, natuke, väheke. Mees on suts üle neljakümne. On nii pime, et ei näe sutsugi. Toas ei ole sooja sutsugi. Olen sutsu külma saanud. Vanamees on kurt, ei kuule sutsugi. Ei mäleta sellest sutsugi. Pakuti kohvi ja suts konjakit.
2. lühike (ühekordne) tegevus. Tal on olnud filmides väiksemaid sutse 'pisirolle'. Iga sutsu 'väikese töö' eest ei tihka tasu küsida. *„Proovitraal,” pani Paul ette. „Üks suts, et vaadata, mis seal on.” J. Kello. *Täna tuleb Hellenurme vahet niikuinii kaks sõitu teha, asi see väike suts enam. T. Lehtmets. || (süstimis-, nõelamis)torge. Sain herilaselt, mesilaselt sutsu. Tehti suts käevarde, kannikasse. || mahv. *.. kui ta sigarist paar tugevat sutsu oli tõmmanud. E. Bornhöhe. || lask, hoop. Laseks talle ragulkaga sutsu.
3. susin, surts. *.. lisas kerisele veel paar kapatäit, aga kividel polnud enam sutsu anda .. A. Sinkel.
4. sutspüss

suur|maletaja
silmapaistev, rahvusvaheliselt tuntud maletaja. Meie suurmaletaja Paul Keres.

sündimasünnin 42

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2.hrl. nud-partitsiibisosutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

tagasi
I.adv
1. enda taga olevas suunas; liikumise vastassuunas; ant. edasi. Astu samm tagasi. Poiss vaatas tagasi. Ei pääse kõrvale ega tagasi, vaid ainult edasi. Suusad libisevad, annavad jäisel lumel tagasi. Pööras end sadulas tagasi. Kallutas pea tagasi. Tõmbas kassi sabast tagasi. Põrkas, tõmbus, kargas ukselt tagasi. Pilved peegeldavad kiiri tagasi. Kiirgus peegeldub lumelt tagasi. Nii kõva puu, et kirves põrkab tagasi. Laskis, keris lindi tagasi. Keerasin raamatus paar lehte tagasi. Kella tuleb tagasi keerata. Väed on tagasi tõmbunud, tõmmanud (taganemist märkivate ühendverbide koosseisus). | (käsklusena). Tagasi, poisid! Rühm, tagasi! || lähtekohta, endisesse paika; lähtekohas, endises paigas. Pilet Tartust Tallinna ja tagasi. Sõit Riiga ja tagasi. Sinna ja tagasi, selleks kulub paar tundi. Tagasi mindi suure sõjasaagiga. Ta ei leidnud metsas teed tagasi. Auto pööras tuldud teed, poolelt teelt tagasi. Hüüa lapsed tagasi! Poisid jooksid korraks koju, kuid olid varsti tagasi. Isa on arsti juurest tagasi. | (koos lähte- v. endist kohta märkiva sõnaga). Loomad aeti lauta tagasi. Pääsukesed vihisesid pessa tagasi. Põllult leitud pealuu maeti sinna tagasi. Juhtis auto garaaži tagasi. Asetas raamatu riiulile tagasi. Sügisel koliti linna tagasi. Kipub, kiirustab koju tagasi. Pane asjad oma kohale tagasi! Tuul kandis lehed teele tagasi. Laskis kalad vette tagasi. Pani oma raha taskusse tagasi. Jõudis jutuga jälle samasse kohta tagasi. || ära, minema. Abipaluja saadeti, aeti, tõrjuti ukselt tagasi.
2. näitab millegi üleminekut v. -andmist endisele valdajale v. omanikule. Anna mu raamat tagasi. Võttis auto venna käest tagasi. Maksis võla nädala jooksul tagasi. Kuidas sa laenu tagasi tasud? Tagasi pole tarvis. Vanaisa ihkab talumaid tagasi. Nad ostsid oma koha tagasi. Küll ma kord selle sõrmuse tagasi küsin. Lunastas oma kella tagasi. Võitis maailmarekordi tagasi. Must võidab lipu tagasi. Sõber, kui laenad, vaenlane, kui tagasi tahad. | (peale kasvu-, tootmis- vm. tsükli läbimist). Peremees ei saanud põllult seemetki tagasi. Üks turismiärisse mahutatud kroon andvat kolm tagasi.
3. osutab endisesse seisundisse, olukorda, endisele positsioonile jõudmisele, endises seisundis, olukorras, endisel positsioonil olemisele. Tervis, tõbi on tagasi tulnud. Operatsioon andis nägemise tagasi. Mälu hakkab tasapisi tagasi tulema. Sain tasakaalu tagasi. Vajusin tagasi unne. Silmad vajusid kinni tagasi. Temperatuur on kolmekümnele kraadile tagasi tõusnud. Astusin tagasi argipäeva. Ta on usu juurde tagasi pöördunud. Vanainimene muutub lapseks tagasi. Kohtunik valiti tagasi. Võeti tööle tagasi. Pääsesin kursustele tagasi. | osutab millegi poolelijäänu jätkamisele. Me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Tulen nüüd tagasi oma arutluskäigu juurde.
4. ajas kaugemal(e) mineviku suunas, möödunud aega v. ajal. Rahvalaulud ulatuvad väga kaugele tagasi. Arheoloogid jälgivad ajalugu tagasi kuni jääajani. Heidame nüüd pilgu tagasi. Paul Keresele tagasi mõeldes. Niipalju kui ma tagasi mäletan .. Elule tagasi vaatama. Ajas tagasi astuma. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || (tulenemisega ühenduses). Käändelõpp -ga läheb tagasi sõnale kaas. Selle loo saab piiblilegendile tagasi viia.
5. osutab millegi nõrgenemisele, raugemisele, vähenemisele. Torm hakkab tagasi andma. Tuul on veidi tagasi jäänud. Külm tõmbus tagasi. Tõbi, paistetus annab tagasi. Hirm andis pisut tagasi. See rohi võtab külmetuse tagasi. || märgib viletsamaks muutumist, allakäiku. Kriis paiskas riigi majanduse tagasi. Üliõpilassport, kõnekultuur on tagasi läinud. Tammume oma töös paigal või nihkume isegi tagasi.
6.ühendverbi osanaesineb loobumist, keeldumist, soostumatust märkivates ühendverbides. Tõotust ei saa tagasi võtta. Võta oma sõnad tagasi! Võttis oma kaebuse tagasi. Süüdistus on tagasi võetud. Minister astus oma kohalt tagasi. Keiser oli troonilt tagasi astunud. Prints lükkas krooni tagasi. Kosjad lükati tagasi. Ettepanek, nõudmised, töö on tagasi lükatud. Tõrjus etteheited, lähenemiskatsed tagasi.
7.ühendverbi osanaesineb kellegi v. millegi ohjeldamist, pidurdamist, tõkestamist, takistamist märkivates ühendverbides. a. (kellegi v. millegi liikuva kohta). Peapael hoiab juukseid tagasi. Hoidis ust tagasi, et see kinni ei vajuks. Tüdruk hoiab ema kleidisabast tagasi. Pidas mind käsivarrest tagasi. b. (inimese füsioloogia v. psüühikaga seotud nähtustega ühenduses). Surus köha, haigutuse tagasi. Hoiab nuttu, pisaraid, naeru tagasi. Ei suutnud end tagasi hoida. Tõrjub kurbi mõtteid tagasi. Tõmba ennast vähe tagasi. c. (võitluses). Rünnak tõrjuti tagasi. Tormijooks on tagasi löödud.
8. (reaktsioonina, vastusena mingile tegevusele:) vastu. Löögi peale äigas poiss lööjale tagasi. Ta ei viruta kunagi tagasi. Küll ma sulle tagasi teen! Nii terava keelega plika, et ei saa kuidagi tagasi pistmata jätta. Mõõdab vennale täie mõõduga tagasi.
9.ühendverbi osanaesineb millegi ees arakslöömist, äraehmatamist märkivates ühendverbides. Kohkusin reetmise ees(t) tagasi. Ta ei põrganud võltsingutestki tagasi. Pruut põrkas tagasi, sest mehel polnud kodu ega sissetulekut.
10.ühendverbi osanaväljendab kärpimist, lühemaks, tasaseks, ära. Praegu on sobiv aeg vääte tagasi lõigata. Igihaljaste taimede koltunud osad lõigatakse tagasi. Näpistab suve jooksul mitu korda kasve tagasi.
11. kahekorra, maha. Käänab varrukasuud tagasi. Krae tuleb tagasi pöörata. Hargi üks haru on konksutaoliselt tagasi painutatud.
12. esineb koos sõnaga edasi vrd edasi-tagasi Olen seda asja mõelnud edasi ja tagasi.
13.muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osananäit. tagasi ajama, tagasi kutsuma, tagasi tõmbuma
II.postp› [nom part] teat. ajavahemik mineviku suunas. See juhtus aasta tagasi. Ta sündis viiskümmend aastat tagasi. Mõni aeg tagasi veel elati siin külas. Pidin juba tund tagasi lambi süütama. Kaua aega tagasi. Aastat viisteist tagasi. Aastaid tagasi. Palju, mitu aega tagasi. Napp nädal tagasi.

tempereerima42
hrl. tud-partitsiibis
1. vajaliku temperatuurini viima ning sellel hoidma. Tempereeritud jook. Tempereeritud koht veinide säilitamiseks. Vannivesi olgu õigesti tempereeritud.
2. muus mingi muusikasüsteemi helide täpseid kõrgusi määrama. Tempereeritud häälestus. Tempereeritud pooltoon, kvint.
3. mahendama, pehmendama, mõõdukaks timmima. Tempereeritud liigutused, hääletoon. *Ma pean lugu meestest, kelle huumoris on piisake tempereeritud irooniat. Mart Kalda. *Ühiskond ei vaja täiskarsklasi, vaid tempereeritud [= mõõdukaid] tarbijaid. T. Paul.

[kellegi, millegi] tiiva alla, [kellegi, millegi] tiiva all
(kellegi v. millegi) kaitsvasse varju, eestkoste v. kaitse alla; (kellegi v. millegi) kaitsvas varjus, eestkoste v. kaitse all. Ise suur mees, aga elab ikka veel ema tiiva all! Kui häda käes, pugesid kõik perenaise tiiva alla. Selts jäeti kiriku tiiva alla. *Esimestel aastatel elasid kristlased juutluse tiiva all .. T. Paul. *.. skäärides Rootsi Gustavi tiiva all seilates oli hea hõlpus kroone kokku ajada. H. Sergo.

tisler|meister
tisler (meistri, mitte selli kohta). Mõne aastaga töötas Paul enese üles lugupeetud tislermeistriks.

toime18› ‹s

1. toimimine, mõju. a. (füüsilise, füsioloogilise mõju kohta). Kummeli põletikuvastane toime. Arstimi valuvaigistav, raviv toime. Müra kahjustav toime organismile. Soojuse toime taimede kasvule. Alkoholi toime närvisüsteemile, närvisüsteemisse. Lõhkeainete purustav toime. Kompress avaldab jahutavat toimet. Liustikud avaldasid nii kulutavat kui kuhjavat toimet. Tuule otsene mõju taimedele avaldub mehaanilises toimes. Süütu toimega aine. Üldhävitava toimega herbitsiidid. Tervistava toimega tee. Vingugaas on väga mürgise toimega. P-vitamiin tugevdab C-vitamiini toimet. Häälemurre on tingitud suguhormoonide toimest. Erosiooni toimel tekkinud õõnsused. b. (muu mõju kohta). Muusika esteetiline toime. Rahustava toimega tegevus. Teadlase looming oli nii sügava toimega, et innustas ka järeltulevat põlvkonda. Meeled kirgastusid muusika toimel. Põhjusel ja tagajärjel on vastastikune toime. *.. kinnistähtede ja planeetide liikumisest loodeti [Babüloonias] lugeda välja jumalate tahtmist ja toimet nii rahvaste kui üksikinimeste saatusele .. T. Paul.
▷ Liitsõnad: järel|toime, kaas|toime, kaug|toime, koos|toime, kõrval|toime, vastutoime; kaitse|toime, lõhke|toime, ravi|toime, tappetoime.
2. toimimine, tegutsemine. Linnud on päev läbi töös ja toimes. Pika, pikaldase toimega inimene. Ta on hirmus aeglase toimega. Jälgisin tema maamehelikku toimet. *Aga, näe, olin pikema toimega kui teised, päev läks päeva järel, jõudsite ette. P. Vallak.

üles tõstma

1. ülespoole tõstma; (maast) üles võtma; püstiasendisse tõstma. Eesriie, pimenduskate tõsteti üles. Daam tõstis loori üles. Ankur tõsteti üles 'hiivati'. Laev tõstis purjed üles 'heiskas purjed'. Põhjavajunud laev tõstetakse üles. Tõstis mahakukkunud kinda üles. Kummardas, et keppi üles tõsta. Lõdisev poiss tõstis mantlikrae üles. Käsi on löögiks üles tõstetud. Tõstis lauaklapi üles. Õhtul tõstetakse sillad üles. | piltl. Pole mõtet võitlema hakatagi, kui varem või hiljem tuleb niikuinii käed üles tõsta 'alla anda'. || ülespoole suunama. Tõstke silmad üles, vaadake taevasse!
2. üles keerutama, õhku paiskama. Tugev tuul tõstis üles suuri tolmupilvi. *.. nad jätsid mind untadega ülestõstetud lumetolmu armutult maha. N. Baturin.
3. esitama, tõstatama, üles seadma, üles võtma. Arutelu käigus tõsteti üles mitmeid küsimusi. Kavatsen selle küsimuse dekanaadis üles tõsta. *Preili Karjel ise tõstis asja üles, ta ei näinud põhjust, miks ta pidi sellest vaikima. S. Ekbaum.
4. hrv ülendama. *Laul on miski, mis tõstab üles ja haarab kaasa. T. Paul.

uuenema37

1. uue(ma)ks, ajakohase(ma)ks v. paremaks muutuma. Linn areneb ja uueneb. Kunst peab pidevalt teisenema ja uuenema. Rahva toitumisharjumused on uuenenud. Tarbekaupade toodang uueneb kiiresti. Rahvalaul käis suust suhu, kogu aeg uuenedes. Uuenenud võrgulehekülg. Vahetpidamata uuenev maailm. *.. kuigi meie väline inimene kulub, ometi meie seesmine inimene uueneb päev-päevalt. T. Paul.
2. uu(t)e vastu välja vahetuma. Umbes pool parlamendi koosseisust uuenes. Põhjavee varud maapõues uuenevad looduslikult. Hai hambad uuenevad pidevalt: kulunud või kaotatud hammaste asemele kasvavad uued. Mõne aja pärast oli küüs täielikult uuenenud. Tulbisibula narmasjuured uuenevad igal aastal. Kännu- ja juurevõsude abil uuenev puu.
3. värskenema, elustuma. Uuenenud tutvus. *Iga kord lauluga / uueneb mälestus – oli kord. A. Suuman. *Meie vahel uuenes lapsepõline seltsimehelik läbikäimine. L. Perandi. *.. kus viinast uueneb üha joomise lust .. I. Laaban (tlk).

van indekl
algselt päritolu tähistanud sõna hollandi perekonnanimedes (ei viita aadliseisusele). Paul van Dyk. Max van der Stoel.

veeneveende 18› ‹s
veendumus. Poliitilised, usulised veended. Ta ei muuda oma veendeid, jääb veenetele truuks. *Et inimese hädad on tingimata karistus, oli eriti juutluses üsna kõigutamatu veene. T. Paul.

viimseltadv
(kõige) lõpuks, lõplikult. *.. tuhat marka puhast hõbedat sellele, kes ära ütleb, missugune valitseja siin viimselt peale jääb! J. Kross. *Viimselt ei kehti tugevama õigus, ülekohtu võit on ajutine ja näiv. T. Paul.

viitama1viidata 48

1. osutama. a. (suunda, kohta vms. (viipega) näidates). Mees viitas kesklinna suunas, üle tänava, tahapoole. Perenaine viitas toolile ja palus külalist istuda. „Vaata, seal,” viitas ta riiulile. Viitas pöidlaga üles lae poole. Giid viitas mälestusmärgile. Silt viitab Pärnusse. b. (millegi tundemärgiks, asitõendiks, endeks, sümboliks vms. olles). Sümptomid viitavad kasvajale. Õhurõhu langus viitab tsükloni lähenemisele. Kõik märgid viitavad sellele, et tulekul on suured muutused. Miski ei viidanud äkilisele lõpule, lähenevale katastroofile. Faktid viitavad ametiseisundi kuritarvitamisele. *Sõnad ja mõisted on abivahendid, nad viitavad millelegi, mis on nende taga. T. Paul. c. (tähelepanu juhtides, vihjates). Kriitikas viidati tekstis leiduvatele vasturääkivustele. Sellele võimalusele on eespool juba viidatud. Mees keeldus joomast, viidates südamekloppimisele. Arvan, et mõistan, millele sa viitad. *Karl oli napisõnaline ja viitas mitmetele sündmustele, mis polnud veel käes .. A. Hint.
2. info- vm. allikaid nimetama; allikaviiteid esitama; viitega ühest kohast teise suunama. Uudiste agentuur teatab, viidates välisministeeriumile, et .. Jurist viitas seadusele. Teose lõpus on viidatud kasutatud kirjandusele. Tekstis viidatakse teistelegi samalaadsetele uurimustele. Märksõnalt ajal viidatakse märksõnale aeg.

volitatu1› ‹s
ka jur see, keda on volitatud; volinik. *Mida kõrgem isand, seda vägevam ka ta volitatu. T. Paul.

võrsuma37

1. võrseid moodustama v. kasvatama, võrseid ajama. Mulda poetatud tammetõrust hakkas võrsuma puu. Seeme idanes jõudsasti ja võrsus ilusaks puhmaks. Rukkioras võrsus hästi. Võrsuvat pilliroogu söövad lehmadki. | piltl. *Iga väike tegugi on seeme, / millest võrsub tuleviku puu. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: ennakvõrsuma.
2. arenema, kujunema, kasvama; pärinema, põlvnema. Võrsub uus kirjanike põlvkond. Kui poiss meheks oli võrsunud, sai ta teada oma sündimise saladuse. Ühest pahest võib võrsuda teine. Operetid võrsusid laulumängudest. Talle ei võrsunud väärilisi järglasi. Tema käe alt on võrsunud mitu professorit. Plikatirtsust võrsus kaunis daam, plikatirts võrsus kauniks daamiks. Mida suuremaks Ott võrsus, seda enam hakkas ta sarnanema oma isaga. Kehvadest oludest, lihtrahva seast, jõukast perekonnast võrsunud kunstnik. Saaremaalt võrsunud luuletaja. *Ristiusk on võrsunud juutluse rüpest. T. Paul.

võõranduma37
kaugemaks, võõramaks v. üksildaseks ja hüljatuks muutuma. Võim võõrandus rahvast. Ta oli maaelust täiesti võõrandunud. *Tänapäeva inimene on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. T. Paul.

äär-e, -t 34› ‹s

1. mingi ala, territooriumi piirjoon ja sellega vahetult külgnev sees- v. väljaspoolne pinnaosa, maariba vms.; serv, veer. Kõndis põllu äärt mööda kodu poole. Maanteelt läheb rada edasi piki jõe äärt. Lõpuks jõuti välja linna põhjapoolsesse äärde. Raiesmiku teises ääres kasvab maasikaid. Maanteel tuleb käia vasakul äärel. Elab linna äärel. Teede ääred on koristamata, võssa kasvanud. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt keskme suunas. || piir, kus mingi ala lõpeb, lõpp, ots. Põllu äärt pole nähagi. Ei tea, kas sel metsal äärt ongi. Metsavaht saatis äraeksinud poisid metsa ääreni. Maailma äärel. *.. igal teel on oma ots ja igal avarusel oma äär. T. Paul. || (jalgpallis, korvpallis:) väljaku ääreala. Poolkaitsja mängis end paremale äärele. || kant, nurk; maakoht. Laulupeolisi tuli kokku Eesti kõigist äärtest. *Omanikud näivad olevat ühe ääre mehed, vähemalt on nad üksteisega tuttavad. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: linna|äär, mere|äär, metsa|äär, põllu|äär, taeva|äär, tee|äär, tänavaäär; aia|äär, plangu|äär, seina|äär, taraäär.
2. augu, süvendi ülemise otsaga vahetult külgnev ala; perv. Augu äärel käige ettevaatlikult. Kirst asetati haua äärele. Kraavi äärtel kasvab rohi.
▷ Liitsõnad: kraaviäär.
3. mingi (hrl. õhukese, lameda) eseme piirjoon v. küljepoolne pind, eseme serv; külg. Raamatu vahelt paistis ümbriku äär. Äärest ääreni täis kirjutatud leht. Kutsikas armastab närida vaiba ääri. Riide äär tuleb palistada. Kuue alumine äär on kulunud. Otsis ka teki ääre alt. Istu mu voodi äärele!
▷ Liitsõnad: all|äär, ees|äär, tagaäär; ultusäär; kleidi|äär, seeliku|äär, silma|äär, sängi|äär, vankri|äär, voodiäär.
4. peakatte alumine (ärakeeratud) osa; rant, ääris. Lükkas juuksed mütsi ääre alla. Laia äärega kübar. Karusnahkse äärega talimüts.
5. nõu, anuma vms. kõrgem külg, eriti selle ülemine osa, mis on ühtlasi eset muust eraldavaks jooneks, ka mahtumise piiriks. Piim kees üle kastruli ääre. Kallas klaasi äärest saadik, ääreni täis. Prügikastid ajavad üle ääre 'on nii täis, et rohkem ei mahu'. Hüppas üle ääre paati. Koorem ei tohi ulatuda üle veokasti ääre. Nõjatus rõdu äärele 'piirdele, rinnatisele'. || (piltlikes väljendites, mis märgivad millegi rohkust, üleküllust v. mingi tunde ülimat intensiivsust). Õnn ajas üle ääre. Viha, uudishimu kees üle ääre. Maril voolas hing üle ääre. Kannatuse mõõt sai ääreni täis.
▷ Liitsõnad: paadiäär.
6.hrl. väliskohakäänetespiltl abstraktsemas seoses märgib läheneva olukorra piiri, algust. Firma seisab pankroti äärel, on jõudnud pankroti äärele. Tüdruk oli nutu äärel. Ekspeditsioon oli hukkumise äärel. Merehädalised olid näljasurma äärel. Rahvas on viidud hukatuse äärele. Talu on sattunud oksjoni äärele. *Minus on talletatud pilt – ema minestuse ääre peal, näost valge ja käsi laiutav .. H. Mänd.
vrd äärde
vrd ääres
vrd äärest
vrd ääri-veeri

üle|aruadv
ülemäära, üleliia. Ülearu paks mees. Ta on ülearu agar, ettevõtlik, kohusetruu, nipsakas. Isa oli laste vastu ülearu vali. Paul teeb ennast ülearu tähtsaks. Köök oli ülearu soe. Püksid olid ülearu laiad. Ta on täna kuidagi ülearu rõõmus. Raadio mängis ülearu kõvasti. Sa oled tänase ilma kohta ülearu soojalt riides. Kulutas ülearu palju aega tühja-tähja peale. Peremees kurtis, et teenijad söövad ülearu palju. Ülearu lobisemine pole alati hea. Pummeldas natuke ülearu. Sa kiirustasid, viivitasid ülearu. Kontoris on inimesi ülearu, osa tuleb koondada. Raha ei ole kunagi ülearu. Ruumi oli majas ülearugi. Entusiasmi on tal nähtavasti ülearugi. *.. hakkas imelikult puksuma nagu kass, kes enese ülearu täis söönud. O. Luts.

ülemineku|aeg
Üleminekuaegadel kevaditi ja sügiseti olid teed üsna viletsas olukorras. *Eesti kirik on üleminekuajas, uued võimalused nõuavad uusi struktuure. T. Paul.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur