[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pass1 ‹-i 21› ‹s›
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pass2 ‹-i 21› ‹s›
sportmängudes palli ettesöötmine teisele mängijale. „Passi!” hüüdis Peep, kes oli end katjast vabaks jooksnud. Ta andis väga häid passe.

pass3 ‹-i 21› ‹s›
hrl. kaardimängus: eemalejäämine teat. mängujärgust; sõna, millega eemalejäämisest teatatakse. Pakkumisele järgnes kaks passi.

pass4 ‹-i 21› ‹s›
etn jõulumäng, mis seisnes selles, et õlenuudiga püüti mängukaaslast lüüa. Lapsed mängisid, lõid jõuluõlgedel passi.