[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pask ‹pasa 23› ‹s›

1. vedel väljaheide. Hobusel on pask lahti. Lambad on pasal. Ehmatas nii, et võttis pasa lahti, pasale. Ära astu pasa sisse! Põrsad on pasaga koos. *Tõotanud omalt poolt pulmadeks vasika ära tappa ja kõik pasale sööta. L. Promet.
2. murd pori, muda, liga. Sumasime külma tuule ja vihmaga palja jalu maantee pasas. Torm ajas võrgud paska täis. *Jällegi tühjad söödad, segi limaja adruga – pasaga, nagu ütlevad kalurid ise. M. Kesamaa.
3. kõnek mustus, roppus, räpp. Eluaeg on ta teie paska rookinud. *Aga elame hullema pasa sees kui kaitsekraavides. R. Sirge. || miski täiesti kõlbmatu v. halb. Mitte mees, vaid pask! Ise selle pasa 'pahanduse, ebameeldivuse' kokku keerasid, vaata nüüd, kuidas terve nahaga välja saad. *.. mis puutub ta luuletustesse, siis on see kõige ehtsam pask.. T. Vint. *.. pask värk see elu, kui nii võtta. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: kana|pask, lehmapask; tuulispask.