[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

parool ‹-i 21› ‹s›

1. kokkulepitud märgusõna, leppesõna v. -lause, mille abil saab eraldada omi võõraist. Värava juures seisab vahisõdur ja küsib: „Parool?”, küsib parooli. Ütlesin, laususin parooli. Tulija ei teadnud parooli. Mehed vahetasid parooli ja kadusid koos pimedusse. Mässu alustati parooliga „Hispaania kohal pilvitu taevas”.
▷ Liitsõnad: vastuparool.
2. info arvutisüsteemi turvalisust tagav salasõna vm. märgijada, mis lubab süsteemi siseneda