[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

parkima1 ‹pargin 42›
sõidukit kuhugi seisma jätma kauemaks kui mõneks hetkeks; (sõiduki kohta:) seisma. Parkis oma auto parkimisplatsile, kohviku ette, õue puude varju. Tsiklijuht on oma sõiduki keset kõnniteed parkinud. Siin ei tohi peatuda ega parkida. Väljak on täis parkivaid autosid.

parkima2 ‹pargin 42›

1. parkainetega töötlema. a. (toornahka). Toornahk tuleb tarvitamiskõlblikuks parkida. Laskis mütsi jaoks tuhkrunahku parkida. Hästi, halvasti pargitud nahk. Pargitud lambanahast kasukas. Pargitud kalanahast kingad. Pargiti tamme-, kuuse- ja pajukoortega. Pastlaid tehti nii pargitud kui parkimata nahast. b. hrv (muud, hrl. 'peitsima'). Tuletaelaks tuhaleelisega pargitud puuseen. Linast niiti pargiti enne värvimist. Joodil on põletav ja parkiv toime. c. fermenteerima, taime oma fermentide toimel valmida laskma. Kas oled selle tubaka ise parkinud? Taadil oli oma erilisel viisil pargitud tubakas.
2. parkainete vm. toimel tumedamaks muutma, värvima. Porgandite puhastamine parkis ema käed pruuniks. Mustikad pargivad laste suud. Tuulest ja päikesest tõmmuks pargitud mehed. Suits on parkinud taadi habeme kollakaks. || piltl karedaks muutma. Tööst pargitud kõverad sõrmed. *Aga merevool on mind karedaks parkind – tütarlaste lõbustajaks ma enam ei kõlba. J. Metua.
3. kõnek peksma. Sain isa käest parkida. Vastuhakkamise eest pargiti tal kere kuumaks, tuliseks. Kupja kepp parkis teomehe turja. *Sügistormid aga parkisid mõrra adrut täis.. A. Uustulnd.
4. kõnek kiiresti jala käima. *Kuid need tortsutavad mootorratastel, teie aga pargite jala. I. Sikemäe.
5. kõnek palju ja ahnelt sööma. Mees parkis isukalt praekartuleid. Näljane pargib paljast leiba. Parkis kõik pudru üksi sisse, nahka, keresse, oma kõhtu. Siga parkis kere täis ja puges põhku. Kassid pargivad värsket kala, nii et kõhud lapikud. Pargi aga pargi, järjest paksemaks lähed. Ise pargib, aga teistele ei anna. *.. kas siin võib parkida nõnda palju, kui vats vastu võtab? P. Kuusberg.

[kelle(l)gi] nahka kuumaks ~ tuliseks parkima, [kelle(l)gi] nahka (läbi) parkima vt nahk