[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

papp1 ‹papi 21› ‹s›

1. apostliku õigeusu vaimulik; kõnek kirikuõpetaja üldse. Katoliku, õigeusu, vene (usu) papp. Mustakuueline papp. Papp lõi risti ette. Papp pidas jutlust. Papp pani nad paari. Papita 'ilma kirikliku õnnistuseta' paari minema. Selle tüdrukuga kavatseb ta papi juurde minna 'abielluda'. Papp õnnistas uue maja sisse. Papp luges sõttaminejatele (oma) sõnad peale. Surija viidi papi juurde jumalaarmu saama. Kelchi kroonikas on Liivimaad nimetatud pappide paradiisiks, aadli taevariigiks ja talupoegade põrguks. Ega papp kantslist kaks korda jutlust ütle 'ühest asjast ei räägita mitu korda'.
2. van paganlike jumalate kultusega seotud isik. Setumaa jumala Peko peremeest nimetati Peko papiks. Sugukonna teadjamees oli ülim papp, kes ohverdas jumalatele ja hoidis ohvrihiit.
vrd kallas|papp
vrd rehepapp
vrd vesipapp

papp2 ‹papi 21› ‹s›

1. paks jäik ja raske paber. Papist karp. Papist kaantega raamat. Papile õmmeldud peaehe. Papiga seina, katust katma. Seinad on õhukesed, justkui papist. || piltl (millegi v. kellegi kehva, nõrga v. mittetõelise kohta). Oled sa papist, et ei suuda üht öödki üleval olla! Ta on papist miljonär. Ta ei ole papist poiss 'on tubli, tugev'.
▷ Liitsõnad: alus|papp, ehitus|papp, isoleer|papp, katuse|papp, puu|papp, tapeedi|papp, toor|papp, tõrvapapp.
2. kõnek raha. Ostaks auto, aga pappi pole. Anna pappi!