[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pant ‹pandi 21› ‹s›

1. vara, millega tagatakse laenu vm. kohustuse täitmine. Maad, talu panti panema. Andis raha eest kella, sõrmuse pandiks. Tal on kogu varandus panti viidud. Raamatuid laenutati pandi vastu. Pandiks võeti kaks sõjavangi.
▷ Liitsõnad: kinnis|pant, vallaspant.
2. piltl tagatis millegi saavutamiseks. Õnne pant. See ennastsalgav tegu sai meie sõpruse pandiks. Teaduse arengu pandiks oli ta seos praktikaga. Annan pandiks oma mehesõna. Lapsed on rahva tuleviku pant. Töö on edu pant.
3. pandimängus ese, mille mängujuht võtab mängijalt ja mis tuleb mingi ülesande täitmisega välja lunastada. Kes mängureeglite vastu eksib, annab pandi. Mängisime pantide lunastamist. Mida peab see tegema, kelle pant minu käes on?

(oma) pead (pandiks) andma, (oma) pead pandiks ~ panti panema vt pea