[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pall1 ‹-i 21› ‹s›

1. ümmargune põrkav ese. a. (mänguasi). Kummist, plastmassist, kaltsudest pall. Kõvasti täispumbatud pall. Täispuhutud, tühjakslastud pall. Pehme, kõva, kerge, raske, suur, väike pall. Palli viskama, püüdma. Pall hüppas, põrkas kõrgele. Laps mängib palliga, veeretab palli mööda põrandat. Viskas teist palliga. Põrgatab palli vastu maad. Lõi palli üle aia. Loobin palli vastu seina. Pall lendas aknast mööda. Pall tabas täpselt märki. Palli järel jooksma, palli taga ajama. | piltl. *Üle metsatee veeres väikesi, karvaseid palle: eks jänesepoegadel oli just pesast väljatuleku pühapäev! L. Kibuvits. b. mänguvahend (võistkondlikes) pallimängudes. Palli mängima. Lõi palli võrku, üle võrgu, väravasse. Söötis palli kaasmängijale. Viskas palli korvi. Saatis palli üle otsajoone. Vastasvõistkond pani palli mängu. Lahtilöögist kandus pall vastaste väljakupoolele. Palli lööma, taguma, loopima 'palli mängima'. || (palli liikumistee iseloomu ja löögijõu kohta). Tugev, nõrk pall. Kõrge, madal, pikk, lühike pall. Vindiga pall. Kõige lihtsamaidki palle ei suutnud ta tõrjuda. Väravavahil oli tegemist kergetegi pallide püüdmisega. c. ‹liitsõna järelosana› esineb pallimängude nimetustes, näit. jalgpall
▷ Liitsõnad: kummi|pall, nahk|pall, piloot|pall, pirn|pall, poksi|pall, sond|pall, topis|pall, õhupall; jalg|pall, korv|pall, kroketi|pall, lauatennise|pall, moto|pall, pesa|pall, sulg|pall, tennise|pall, vee|pall, võrkpall; geim|pall, kaar|pall, küünal|pall, lend|pall, matš|pall, sett|pall, tagalaua|pall, tilkpall; kuker|pall, uperpall; jalg|pall, korv|pall, käsi|pall, moto|pall, pesa|pall, rahvaste|pall, sulg|pall, võrkpall.
2. pallitaoline moodustis. Sulalume pall. Võttis peotäie lund ja mätserdas selle palliks. Veeretasin lumest suure palli. Tainas surutakse palliks ja jäetakse jahedasse seisma. Hakklihast vormitakse väikesed pallid. Istiku juurte ümber jäetakse suur pall kasvukoha mulda.
▷ Liitsõnad: juure|pall, lume|pall, mullapall; kala|pall, lihapall.

pall2 ‹-i 21› ‹s›
tihedasti kokkusurutud (ja katteriidesse õmmeldud) pakk ühesugust materjali; mõningate kaupade hulgimüügi ühik. Karusnahkade pallid. Kümme palli mõrralina. 150-kilosed pallid puuvilla. Kangad saabuvad õmblusvabrikusse pallidesse pakitult. Hein, põhk pressitakse pallidesse.
▷ Liitsõnad: heina|pall, kauba|pall, puuvilla|pall, põhu|pall, riidepall.

pall3 ‹-i 21› ‹s›
numbriline hindamisühik kokkuleppelises hindamissüsteemis. a. hinne, punkt. 12 palli 15-st võimalikust. Hinne kõigub kahe palli vahel. Teadmisi hinnati kolme palli süsteemis. Muldade boniteedi keskmine hinne on 43 palli. Karusmarjasortide talvekahjustus määrati kindlaks pallides. Võimleja tuli 18,83 palliga hõbemedalile. Maletaja sai turniiril kolmanda meistrikandidaadi palli. Sai eksamil kõrgkooli pääsemiseks vajalikud pallid kätte. b. tuule tugevuse jm. (ilmastiku)nähtuste mõõtühik. Tuule tugevus on viis palli. Torm ulatus puhanguti 12 pallini. Läänetuul tõusis seitsmele pallile. Laine järgi otsustades oli tuul nõrk, mitte üle paari palli. Meri on veidi rahulikum, lainetus vaid 4–5 palli. Pilvisust tähistatakse rahvusvahelise skaala alusel pallides.