[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pala1 ‹7› ‹s›

1. korraga hammustatav v. suhu võetav tükk, suutäis, suupala. Pala leiba, juustu, liha. Ma pole täna veel palagi söönud. Sõi, võttis kiiruga mõne pala ja ruttas tööle. Kuiv pala käib suus ringi, kipub kurku kinni jääma. Ema lõikas lapsele liha väikesteks paladeks. Näris hammustatud pala põhjalikult peeneks. Murdis saia küljest pala ja pistis suhu. Koer püüdis osavalt talle visatud palasid. || toit, roog. Tegi külalistele igasuguseid maitsvaid palasid. Parem(ad) pala(d) 'maitsvam toidupoolis v. roog'. *Üle pika aja on palal parem maik ja joogil vägevam mõju.. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: leiva|pala, liha|pala, maius|pala, suu|pala, söögi|pala, toidu|pala, vahepala.
2. lühike muusika-, kirjandus- vms. teos, selle osa v. katkend (ka ettekandena, eeskavanumbrina). a. muusikapala. Orkester mängis populaarseid palasid. Mozarti etüüdid ja muud lühemad palad. Klaveriõpilane mängib juba üsna raskeid palasid. Kontserdi esimene, viimane pala. b. kirjandus-, lugemispala. Ajalehes leidub ka ilukirjanduslikke palu. Deklamaatorite esitatud palad. Koolilugemiku palad.
▷ Liitsõnad: ava|pala, džässi|pala, instrumentaal|pala, klaveri|pala, kontserdi|pala, lemmik|pala, lisa|pala, lugemis|pala, lühi|pala, muusika|pala, nalja|pala, oreli|pala, orkestri|pala, proosa|pala, soolo|pala, tantsu|pala, vahe|pala, viiuli|pala, värsspala.
3. (väike) tükk v. osa midagi. *.. kiskus end kuutõbisele omaste liigutustega pala-palalt riidest lahti. K. Rumor. *.. ja kuski pala maanteed kaugusesse kulges.. J. Kärner.

pala2 ‹11› ‹s›
murd palavus. *Noneh, eks hitlerlastel ju pala pükstes, saavad Ukrainas kõvasti lakkida.. M. Rebane.