[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

keerlemakeerelda 49

1. ringe v. keerde tegema; oma keskpunkti v. telje ümber liikuma, pöörlema; selliselt mingis suunas edasi liikuma. Propeller, vurrkann keerleb. Vesi keerles kärestikes. Paat keerles veekeerises ühe koha peal. Karussell keerleb. Kraavi paiskunud vankri rattad keerlesid veel mõnda aega. Koer ajas keereldes oma saba taga. Esimesed tantsupaarid keerlesid põrandal. Keerlesime valsirütmis. Okstelt keerlesid alla esimesed kolletanud lehed. Keereldes langesid esimesed lumehelbed. Tule kohal keerles suitsu ja sädemete pilv. Tolm tõusis keereldes õhku. Aur keerles paja kohal. Vool kandis edasi keerlevaid jääpanku. Taeva poole, üles keerlev suitsusammas. *Näis, nagu keerleks tuba ta silmade ees ratast-ringi .. E. Männik. || tiirutama, siia-sinna sagima. Mesilased keerlesid mesipuude kohal. Kärbsed keerlesid loomade ümber. Jõe kohal keerlesid kajakad. Koerad keerlesid meeste jalus. Lapsed keerlesid laadaliste hulgas ringi. Poisikesed keerlesid uudishimulikult ümber auto. *Miilu keerleb ta läheduses, jälgib vanaisa iga kriipsu, mis see paberile tõmbab .. L. Promet.
2. piltl mõtete, jutu vms. liikumise kohta (millegi ümber, mingis valdkonnas v. mingis suunas). Jutt, jutulõng, vestlus keerles eelmise päeva sündmuste, uue filmi ümber. Meeste mõtted keerlesid kodu ja koduste ümber. Diskussioon keerles põhiliselt kahe probleemi ümber. Majandusmeeste peas keerles see mõte juba ammugi. *Ma olin noor, mu veri oli kuum, tuhanded unistused ja igatsused keerlesid minus. J. Kärner.
3. käänakuid, lookeid, keerde tehes kulgema. Tee keerles mööda mäekülge. Pargis keerlevad kõnniteed. Oja keerleb nagu sisalik läbi heinamaa. *.. trepp keerles ümber kõrge posti – aina ringi, ringi, ringi. J. Tamm (tlk).
4. mitte paigal püsima, keerutama, visklema. Õpilased muutusid rahutuks, nihelesid ja keerlesid pinkides. Ta rähkles ja keerles kinnihoidjate käte vahel. Tal silmad keerlevad peas. *Kuis kaisutuste kires keerles keha! M. Under.

kehklemakehelda 49

1. mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema. *Mikk ja Mann kehklesid kui tulistel sütel: heameelega oleksid nad pannilt poolküpsenud [liha] tükid pihku kahmanud. E. Vilde. *Kes [kajakatest] jõudis enne, see kehkles tiibega, tõstis püsti sabateraviku ja noka .. A. Mälk.
2. kiitlema, ärplema, uhkeldama, eputama. Kehkleb teiste ees oma rõivastusega, saavutustega. Tõelisel teadusemehel pole kombeks kehelda. *.. hakkas kehklema, kui täpselt tema lasta oskab. V. Ilus.

kepeldama37
murd kibelema, kärsitult liikuma, mitte paigal püsima. *.. läks [tütarlaps] kepeldades nagu noor metskitse tall üle välja veski poole. J. V. Jannsen.

kibelema-lda 38 või -leda 37› ‹adj

1. kärsitusest mitte paigal püsima, kärsitu olema; kärsitult midagi teha tahtma v. millegi ootel olema. Ära kibele, seisa paigal! Ärge kibel(e)ge, paar minutit veel ja hakkame peale! Poisid kibelesid ootusest, põnevusest, kärsitusest. Eit kibeles uudishimus. Ta kibeles teada saada, millest seal räägiti. Tüdrukuke kibeleb öelda, mis ta näinud. Kibeleb nagu süte peal, nagu nõeltel. Poiste südamed kibelesid, tarvis oli minema hakata. Käed kibelevad töö järele. Hobused kibelesid lasila ääres. *Juba siis, kui aedade ääres valendab veel lumi .., kibeleb sarapuu Sõerumäe nõlvakul õitsemisega. K. Põldmaa. || kärsitult kuhugi v. midagi tegema kippuma; millegagi kiirustama. Kibeleb tööle, koju. Poisid kibelesid teele. Ta kibeles sooja tuppa, koju minema. Ma kibelesin uut raamatut lugema. *Rongini oli veel aega, aga juba kibelesid Kitsed minekuga. J. Semper. || muret, rahutust tundma. Süda ei anna rahu, muudkui kibeleb. *Juba õnnis õhtuke käes, pereeit hakkab kibelema – ei vanameest tule ega tule. I. Sikemäe. || piltl rahutult, tunglevalt esile pürgima; pakitsema. Hulk asju kibeleb südamel, millest kõigest tahaks rääkida. Ootusärevus kibeleb rinnus, hinges. Temas kibeles kättemaksuhimu.
2. kergelt kipitama, pisut kibe olema, kihelema. Sääred kibelevad kõrretüügaste torkeist. Külm vesi võttis sõrmed kibelema. Rehetolm võttis ninasõõrmed kibelema. Päikeses sätendav lumi paneb silmad kibelema. Silmalaud, silmad kibelesid nutust. Olen veidi külmetanud, kurgus kibeleb.

käänlemakäänelda 49

1. väänlema, korduvalt ühelt küljelt teisele pöörama, visklema. Käänleb ja väänleb unetult asemel, voodis. Käänleb ühelt küljelt teisele. Haige käänleb krampides. Küttide ees käänles maas haavatud kiskja. || rahutult nihelema, mitte paigal püsima. *..ta teeb närvilikke liigutusi, köhatab veelgi paar korda, käänleb siia ning sinna.. R. Roht.
2. looklema, käänakuid ja lookeid tegema, (väga) käänuline olema. Tee, oja käänleb kaljude vahel. Teerajad käänlevad mööda mäekülgi. Käänlev rannajoon.

paika pidama

1. (paigal) püsima, asuma, elama, peatuma; kohta pidama. Jääks õige mõneks ajaks siiamaile paika pidama. Renditi talu, kuhu jäädi paika pidama. Kas allakugistatud lihatükk jääb paika pidama või tuleb tagasi? *Viru-Roela teemajas pidasin kolm-neli päeva paika. Sõitsin rattaga ümbruses ringi ja õhtuks tulin tagasi öömajale. H. Kiik.
2. tõele vastama, põhjendatud olema. Väide, oletus, seletus, ennustus, tunnistus, süüdistus peab paika. Vananenud andmed ei pea enam paika. Jutt pidas ainult osaliselt paika. See teooria tundus paika pidavat. Peab paika ütlus, et sõpra tunned hädas. *Tal ei ole ühtegi vabandust, mis Berenike ees paika peaks. A. Sang (tlk).

pöörlemapöörelda 49

1. oma keskpunkti v. telje ümber liikuma, keerlema; pöördeid tegema, ringi käima; selliselt mingis suunas edasi liikuma. Maa(kera) pöörleb ümber oma telje. Vokiratas, tiivik, propeller pöörleb. Masinate võllid pöörlesid. Veevool paneb turbiinid pöörlema. Oh, kui kiiresti pöörleb karussell! Tuuleveski tiivad pöörlesid hoogsalt. Panin heliplaadi plaadimängijal uuesti pöörlema. Lase värtnal pöörelda! Surus oherdile, pannes selle pöörlema. Restorani ülemine ruum võib pöörelda. Pöörlev tsemendiahi. Lõkke kohal pöörles praevardaid. Palgid ujusid kärestikulises vees keereldes ja pööreldes edasi. Vesipüks võib pöörelda oma telje ümber nii vastu- kui ka päripäeva. Silmade ees tantsisid ja pöörlesid värvilised rõngad. Mul hakkas halb, kogu tuba pöörles silme ees. Suits pöörles lõkkest otse üles. Väljas keerleb ja pöörleb tuul, torm. Pöörlev liikumine. Pöörlev elektron, magnetväli. *Ristel pöörleb toit suus, tal on nutt varaks. R. Kõvamees. || piltl (mõtete, jutu, tegevuse vms. keerlemise kohta millegi v. kellegi ümber). Kõik poisi mõtted pöörlevad selle tüdruku ümber. *Tegelikult kujutab sadam enesest keerukat organismi, kus kõik pöörleb lasti ümber. H. Palk (tlk). || käänakuid, pöörakuid tehes kulgema. Tee pöörles ja käänles kivide ja kadakate vahel.
2. mitte paigal püsima, ennast siia-sinna pöörama, visklema. Pöörlesin unetult pool ööd, poole ööni oma asemel. Poiss niheles ja pöörles rahutult toolil. Ta rabeles ja pöörles kinnihoidjate käte vahel. Lapsed hullavad ja pöörlevad lumes. Poisid pöörlevad kakeldes murul. Sead armastavad porilombis pöörelda. Silmad pöörlevad peas.
3. pööritama (pea v. südame kohta). Ainuüksnes pilk toidule võttis sisikonna pöörlema. *Aarmann laskis kutsuda kirjakandja Kamara, kelle rusikas siis kergesti tõusis, kui pea viinaaurus pöörles. P. Kuusberg.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur