[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pahane ‹-se 4› ‹adj›
pahameelt tundev ja/või seda väljendav, kergelt kuri, vihane, mittesalliv. Ta oli nii pahane, et ei rääkinud naisega sõnagi. Olid üksteisega paar päeva pahased. Miks sa mu peale, mulle pahane oled? Halva varustamise pärast on ehitajad tõsiselt pahased. Ta oli pahane kogu maailma peale. Ma polnud põrmugi pahane, et pidin ootama. Varem polnud ma tädi nii pahasena näinudki. Pahaseks saama (kellegi, millegi peale). Pahane pilk, nägu. Tõreleb pahase häälega. Pahane torin, märkus. Pahase meelega läksid inimesed koju. *Emma oli kodus üpris pahane õe meeletu omavoli üle.. J. Semper.