[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pagulane ‹-se 5› ‹s›
võõrsil elav isik, kes oli oma kodumaalt lahkuma sunnitud poliitilistel, usulistel, rassilistel jne. põhjustel, emigrant. Poliitiline pagulane. E. Vilde elas pagulasena Kopenhaagenis. Eesti pagulased Rootsis. Tiibeti pagulased Indias. || põgenik. *Ta oli võõral trepil, arglik ja ebakindel. Pagulane, kes otsib öömaja. M. Traat.
▷ Liitsõnad: maa|pagulane, sõjapagulane.