[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

igi|haljas

1. aasta läbi haljas, igiroheline. Igihaljad puud, põõsad, vihmametsad.
2. piltl alati, ka tänapäeval paeluv ja hinnatud. Igihaljas teatriklassika.

kaasa|kiskuv-a 2partits
kaasa elama panev; paeluv, köitev. Kaasakiskuv etendus, film. Kaasakiskuva sisuga raamat. Mäng, võistlus oli algusest peale kaasakiskuv. *Ära eales unusta, et kõige kaasakiskuvamaks uurimisobjektiks on Inimene ise. L. Meri.

magnet-i 2› ‹s
püsivalt (ka välise magnetvälja puududes) magnetiseerunud olekus keha. Looduslik magnet. Magneti põhja- ja lõunapoolus. Malemäng tõmbas mind magnetina ligi. || piltl miski v. keegi ligitõmbav, väga paeluv. Teater oli noortele magnet. *.. sind tõmbavat sinna vägev magnet – sealse laste muusikakooli üks õpetajannasid. L. Metsar. *Ükskõik, mis see ka on, kuid igaühel peab olema elus oma suur magnet, mis vastupandamatu jõuga enda poole tõmbab .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: elektro|magnet, hoburaud|magnet, permanent|magnet, püsi|magnet, tehis|magnet, varbmagnet; turismimagnet.

magnetiline-se 5› ‹adj
magneti omadustega, magnet-; magnetismiga seotud, selle põhjustatud, sellest tulenev. Magnetilised nähtused. Aine magnetilised omadused. Magnetiline induktsioon, hälvitus. Magnetilised uuringud. Magnetiline anomaalia 'Maa magnetvälja tugev kohalik kõrvalekalle'. Magnetiline energia 'magnetvälja energia'. Magnetiline deklinatsioon on nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel. || piltl külgetõmbav, ligitõmbav, paeluv. *Magnetiline jõud neil sõnul [= raha makstakse]. Helge poolunelus, mis kordub kahe nädala tagant. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: elektro|magnetiline, ferro|magnetiline, geomagnetiline.

meeli|köitev-tva, -tvat 2partits
haarav, paeluv, köitev, kütkestav. Meeliköitev töö, harrastus. Vilsandi loodus on meeliköitev. Meeliköitev vaatepilt, raamat, vestlus.

põnev-a 2› ‹adj

1. erutav ja kaasakiskuv, paeluv; (omapäraselt) huvitav. Hiigla põnev raamat, film, näitus, süžee. Põnevad sündmused, seiklused. Hästi põnev tegevus. Jutt on nii põnev, et raamatut ei saa käest panna. Unistas juba lapsena põnevatest reisidest. Praegu on põnevad ajad. Täna tuleb põnev päev. Põnevast põnevam mäng. Neid lugusid on ka lastel põnev lugeda. Treeningud olid alati huvitavad ja põnevad. Mida uut ja põnevat teatris vaadata on? Asi läheb põnevaks. Kõige põnevam seisab meil veel ees. Poistel on midagi põnevat käsil. Esialgu tundus uues kohas kõik põnev(ana). Mulle tehti põnev ettepanek. Tal on üpris põnev minevik. Ta on üks põnev mees. Põneva välimusega tüdruk.
2. pinev, ping(eli)ne, pingestatud. Publik jälgib võistlust põneva huviga, uudishimuga. Saalis valitses mõni silmapilk põnev vaikus. *Mihkel, kes oma vaesuse ja oma usu tõttu elas mõisaga põneval jalal, kartis saksu vihastada.. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur